EL välispoliitika juht Federica Mogherini

EL-i sõjaväe loomiseks plaane ei ole

21
(Uuendatud 18:22 27.10.2016)
Septembris tegi Euroopa Komisjoni president Jean Claude-Juncker ettepaneku EL-i peakorteri loomiseks.

TALLINN, 27. oktoober — Sputnik. Euroopa Liidul (EL) pole kava luua oma relvajõude, sõnas ühenduse välispoliitika juht Federica Mogherini neljapäeval NATO kaitseministrite kohtumise eel.

"Me ei plaani luua Euroopa armeed ning me ei plaani rajada peakortereid nagu NATO-l on SHAPE (NATO Euroopa liitlasvägede peakorter)," sõnas Mogherini.

EL korraldab juba praegu tsiviil- ja sõjaväeoperatsioone ning missioone, lisas ta, edastas BNS.

"Meil on juba oma planeerimis- ja juhtimisstruktuurid ning see on valdkond, mida me hakkame praegu arendama. Seda saab teha ilma NATO dubleerimise ja (tegevusvaldkondade) kattumiseta," ütles ta.

"Ma olen absoluutselt sada protsenti kindel, et see (NATO ja EL-i) koostöö kasvab ning muutub praktilisemaks, käegakatsutavamaks ja see on meie kodanike ja julgeoleku huvides. Lõppude lõpuks on see meie võimalus — see, et meie kodanikud ja liidrid Euroopas mõistavad, et julgeolek on meie jaoks prioriteet, et meil on nüüd vahendid, võimekus ja poliitiline tahe sellega tõsiselt vaeva näha," sõnas EL-i esindaja.

NATO ja Euroopa Liit on julgeolekupartnerid, mitte rivaalid, ütlesid kõrged ametnikud neljapäeval, välistades võimaluse, et EL-i sõjalised ambitsioonid võiksid õõnestada allianssi.

"Ma usun, et on täiesti võimalik Euroopa kaitseväe tugevdamine NATO jõupingutusi dubleerimata," lausus allianssi peasekretär Jens Stoltenberg.

"EL-i liidrid on samuti väljendanud, et see ei puuduta EL-i kollektiivset julgeolekut, struktuuride ehitamist EL-i poolt, mis võistleksid NATO-ga," lisas Stoltenberg pärast EL-i välispoliitikajuhi Federica Mogherini kohtumist NATO kaitseministritega Brüsselis.

Mogherini juhtimisel loodud strateegiadokument näeb ette, et EL taotleb "strateegilist autonoomiat" mitmete julgeolekuohtudega toimetulemisel, konventsionaalsest lahingutegevusest hübriidsõjani, Ukraina kriisist Süüria kodusõjani ning Aafrika majandusprobleemidest kuni sisserändeni.

EL korraldab juba praegu tsiviil- ja sõjaväeoperatsioone ning missioone, lisas ta. Selleks tuleb parandada juhtimisvõimekust ning luua vastavaid keskusi ja peakortereid.

"Meil on juba oma planeerimis- ja juhtimisstruktuurid ning see on valdkond, mida me hakkame praegu arendama. Seda saab teha ilma NATO dubleerimise ja (tegevusvaldkondade) kattumiseta," ütles ta.

Briti kaitseminister Michael Fallon sõnas kolmapäeval, et EL ei tohi võtta üle NATO kollektiivkaitse rolli.

Saksa ministri Ursula von der Leyeni sõnul on aga ruumi EL-i kaitsevõimekuse parandamiseks.

"NATO ning Euroopa julgeoleku- ja kaitseühendustel on erinevad iseloomud ja ülesanded, kuid meil on neid mõlemaid vaja," ütles von der Leyen.

"See on oluline, et me ei loo dubleerivaid struktuure. Ma rõhutan veelkord, et me ei räägi ühisest Euroopa armeest," sõnas ta.

Septembris tegi Euroopa Komisjoni president Jean Claude-Juncker ettepaneku EL-i peakorteri loomiseks. Ettepanekut toetas hiljuti Visegrádi riikide grupp: Tšehhi, Poola, Slovakkia ja Ungari. Samuti kõneles ettepaneku poolt Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen oma visiidi ajal Vilniuses eelmisel kuul.

21
Tagid:
EL, NATO, armee, Federica Mogherini
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega