Põhilised palavikuvastased ravimid ikka paratsetamool ja ibuprofeen

Arst ei soovita tarvitada pulberpreparaate

52
(Uuendatud 11:57 26.10.2016)
Perearst Konstantin Ivanov rääkis Eesti Sputniku lugejatele, kuidas ennast läheneval gripihooajal haigestumast kaitsta ja kuidas kõrgest palavikust õigesti jagu saada.

ТАLLINN, 26. oktoober — Sputnik. Kalender näitab oktoobri lõppu, õues oli hommikul juba lumi maas ning gripihooaeg hiilib aina lähemale. Et mitte haigeks jääda, tuleb end mitte üksnes soojemalt riidesse panna, vaid ka oma immuunsüsteemi tugevdada. Nii ütles Eesti Sputnikule perearst Konstantin Ivanov, lisades, et kuldreegel gripist pääsemiseks on — kätepesu ja vaktsineerimine. Tema sõnul on muud vahendid gripi ennetamiseks vähetõhusad.

Kuidas gripihooaeg suurema nohuta üle elada

„Käsi tuleb tingimata pesta jalutuskäigult, töölt ja ka kauplusest tagasi tulles. Ja õpetage seda harjumust ka oma lastele," ütleb Ivanov. Perearst nentis, et gripivastane vaktsineerimine on ainus tõestatud ja kindlaim viis gripi ja selle tüsistuste ennetamiseks.

Kas vaktsineerida või mitte, seda saab vaid patsient ise otsustada, ütles Ivanov. Ta lausus, et grippi haigestumise riskigruppi kuuluvad eakad inimesed, rasedad, lapsed ja ka suurtes kollektiivides töötavad inimesed ning need, kes oma ametiala tõttu suure hulga inimestega kokku puutuvad.

Kuidas vältida gripiviiruse saamist oma kodustelt

Kui keegi teie perest on grippi jäänud, ütleb perearst, siis selleks, et ise mitte nakatuda, tuleb tuulutada ruumi, kus haige viibib, teha iga päev niiske lapiga koristust ning kanda kaitsemaski, mida tuleb kindlasti mitu korda päevas vahetada. Gripisümptomitega inimesel peab olema eraldi taldrik, tass ja söögiriistad, mida tuleb pesta teistest lauanõudest eraldi, märkis Konstantin Ivanov.

Arst ütles, et alati, kui patsient temalt küsib, kuidas oma immuunsust tõsta, tahaks ta vastata küsimusega: „Aga kuidas see teil langes?" Asi on selles, jätkab Ivanov, et inimesel, kes ei suitseta, ei kuritarvita alkoholi ega tarbi narkootikume, magab piisavalt, toitub korralikult ja veedab vähemalt nelikümmend minutit päevas värske õhu käes, ei pruugi oma immuunsuse pärast muret tunda.

„Kui inimesed elavad tervislikult, siis ei ole neil immuunsuse tugevdamiseks eraldi vajadust. Teistel aga soovitan kahjulikud harjumused maha jätta, hakata liikuma, karastada ennast, parandada oma unerežiimi ja hakata õigesti toituma," märkis Ivanov. Asjatundja sõnul vajavad meie inimesed, arvestades Eesti kliimat, tingimata rohkem D-vitamiini, mida võib osta apteegist ja võtta alates septembrist-oktoobrist kuni maikuuni.

Pulberpreparaate võtame vaid erijuhtudel

Ivanov ütles, et apteekide arsenalis on tohutu hulk palavikuvastaseid ravimeid, kuid põhiliseks on ikka paratsetamool ja ibuprofeen — tablettidena, siirupina või ravimküünaldena. On nii lastele kui ka täiskasvanutele mõeldud ravimeid, kuna vastavad toimeannused on erinevad, nentis ta. „Täpse, just temale vajaliku ravimiannuse suhtes on kõige parem küsida nõu apteekrilt, perearstilt või pereõelt," lisas spetsialist.

Arst on kategooriliselt selle vastu, et anda lastele pulberpreparaate. Tema sõnul tuleb neid täiskasvanutelgi tarvitada väga suure ettevaatusega, kuna lisaks põhikomponendile sisaldavad need reeglina mitmeid lisaaineid, mis võivad anda kahjulikke kõrvaltoimeid. Pulberpreparaate võib võtta vaid juhul, kui on hädasti vaja palavik kiiresti alla saada. Näiteks, kui olete tööl ega saa endale töövaba päeva lubada.

Alandame palavikku õigesti

Ivanov ei soovita alla 38-kraadist palavikku üldse alandada. Väga kõrge palaviku korral (39 kraadi ja enam) võib täiskasvanule teha toatemperatuuril veega mähise, kuid seda mitte mingil juhul puhta viina ega äädikaga, väitis arst. Neid tuleb vähemast pooles mahus veega lahjendada.

Spetsialist märkis, et laste puhul on kõik teisiti. WHO soovituste kohaselt võib palavikus last jahutada ainult puhta veega (temperatuuriga umbes 32-34 kraadi) ja mitte mingi muu vedelikuga. Perearst Konstantin Ivanov soovis Eesti Sputniku lugejatele head tervist ning et te hoiaksite ennast ja oma lähedasi.

52
Tagid:
perearst, gripihooaeg, ravi, Konstantin Ivanov, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega