Veneamaa ja EL-i lipud

Sõbrad või vaenlased: Balti foorumi eksperdid Venemaast ja Euroopa Liidust

74
(Uuendatud 10:11 26.10.2016)
Kas Venemaa ja EL suudavad pärast pikaleveninud kriisi suhteid parandada ja millal see võiks toimuda, rääkisid Balti foorumi eksperdid.

Andrei Solopenko, Läti Sputnik

Jurmalas jõudis lõpule XXI Balti foorumi rahvusvaheline konverents. Selles osalenud Venemaa eksperdid rääkisid, kuidas oleks võimalik parandada suhteid Venemaa ja Euroopa Liidu vahel.

Aitavad tolliliidu liikmesriigid

Hoolimata arvukatest sanktsioonidest ja vastusanktsioonidest püsib siiski tasakaal Venemaa ja EL-i vahel. Nii väitis foorumil Venemaa välisministeeriumi Moskva Riikliku Ülikooli välissuhete instituudi prorektor Artjom Malgin.

Tema andmetel kestavad edasi kontaktid mittetootlikes ja energeetikaga seotud valdkondades, samuti erapankade tasandil, mis tagavad vene äritegevuse normaalse funktsioneerimise rahvusvahelises rahanduskeskkonnas. Lisaks sellele kogub Malgini hinnangul jõudu veel üks tegur.

„Nii paradoksaalne kui see ka poleks, on meie praegu parimad lobistid nii Venemaaa valitsuses kui ka Venemaa poliitilises ladvikus seoses suundumusega parandada suhteid Euroopa Liiduga meie kolleegid tolliliidus — Kasahstan, Valgevene, Armeenia," toonitas ta.

On täiesti võimalik, et just nende riikide tegevusest oleneb, kas suhted Venemaa ja EL-i vahel paranevad või mitte.

Majandus määratleb poliitika

Ühtlasi osutas ta tähelepanu sellele, et „objektiivselt üksteisega tihedasti majanduslikult seotud riigid võivad ületada või kohandada üldist poliitiliste suhete konteksti, isegi kui sellel on selgelt negatiivne iseloom.

"Seetõttu paistavad praeguste Venemaa ja Euroopa Liidu erimeelsuste taustal suhted Venemaa ja Läti vahel märksa paremad kui Venemaa suhted Leedu või Eestiga," jätkas ekspert, lisades et Läti on tänu oma avatusele ja multikultuursusele saanud olulisimaks koostöö "veduriks" ennekõike majanduslikus ja rahanduslikus plaanis koos nõukogudejärgsete riikide ja Euroopa traditsioonilise õigus- ja kultuuriruumiga.

Nüüdse ettevõtluse struktuur on niivõrd keeruline, et me mõistame — Aserbaidžaani, Armeenia või Kasahstani kaudu tungib Lätisse tõesti Venemaa ettevõtlus, Venemaa huvid. Ja mida tihedam on nende huvide võrgustik, seda enam on tagatisi nende sidemete puhtpoliitilistel motiividel katkemise vastu," nentis Malgin.

Oluisimaks peab Malgin võimalust moodustada konsortsiume meditsiini ja hariduse valdkonnas. „Venemaal ja postsovetlikus kultuuriruumis on olemas demograafiline potentsiaal ja rahalised ressursid, kuid siin on vastav infrastruktuur meditsiini- ja haridusteenuste osutamiseks, tõenäoliselt juba Euroopa komponenti kaasates," arvas ta.

Eesmärk pühitseb abinõu

Teine ekspert, Venemaa Teaduste Akadeemia Moskva Riikliku Ülikooli Euroopa poliitika uuringute osakonna juhataja Nadežda Arbatova avaldas selles küsimuses teistsugust arvamust.

„Minu pilgu läbi ei ole positiivne tegevuskava Venemaa ja EL-i suhetes praegu võimalik. Samaviisi kui ei olnud võimalik varasem agenda enne Ukraina kriisi, mil me pidasime arutelu strateegilise partnerluse üle," rõhutas ekspert. „Asi pole mõistagi selles, et mõlemad partnerid on mattunud sügavasse sisekriisi," jätkas Arbatova, „vaid selles, et Venemaa ja Euroopa Liidu suhete tulevik on saanud "Venemaa ja Lääne kui terviku pantvangiks."

Sellega on tema sõnul, vaatamata sellele, et EL jääb jätkuvalt Venemaa ekspordile oluliseks turuks, märgatavalt kasvanud nendevaheline vastastikune majanduslik sõltuvus.

"Paljud inimesed, kes on omandanud hariduse Nõukogude Liidus või on lugenud Lenini teoseid, mäletavad tema tuntud väljendit, et „poliitika on majanduse väljendus kontsentreeritud kujul". Tegelikult on Nõukogude Liidus ja Venemaal alati olnud vastupidi: majandus on olnud poliitika väljendus kontsentreeritud kujul. Me peame aru saama: ei ole olemas selliseid majanduslikke ohvreid, milleks Venemaa oleks oma poliitiliste eesmärkide saavutamise nimel valmis minema. Seetõttu ei tasu arvata, et majanduslikud huvid viivad meie poliitilised suhted automaatselt mingile uuele tasandile," sõnas Arbatova.

Praegused Venemaa ja EL-i vahelised suhted meenutavad kõige enam mängu Chicken Game, kus mitte ükski teineteise vastu täiskiirusel kihutavatest juhtidest ei suvatse trajektoorilt kõrvale pöörata. Ehk nagu nentis Arbatova: „ Poliitikas võidab see, kes esimesena kõrvale pöördub, sest mõistab vastutust, ja ma loodan väga, et mõlemad osapooled jõuavad selle järelduseni üheaegselt."

Mis suunas peaks minema

Kolmanda esinejana kõneles konverentsil Venemaa Teaduste Akadeemia kirdeinstituudi õigusteaduskonna dekaan Sergei Tsõpljajev, kes oma ettekandes üritas vastata aegumatule küsimusele, mis suunas peaks Venemaa minema — kas Läände või Itta?

Tema sõnul „demonstreerib Venemaa eliit praegu eufoorilisi ootusi, et Hiina astub täiel määral tooraine kokkuostjana, tehnoloogia allikana ja investeeringute pakkujana Euroopa asemele. Kuid Tsõpljajevi arvates ei ole kõik siiski nii.

„Hiina kahandab oma arengut, ei näita kasvavat nõudlust toorainele, on väga valiv ühisprojektide osas, üritab tagada endale odavat toorainebaasi ega salli sugugi konkurente," rõhutas ekspert. Nagu ta järgnevalt märkis, ei ole Hiina „obektiivselt huvitatud" Venemaa arengust, talle pakuvad huvi territooriumid, transpordiolud ja toorainevarud.

Seega, nagu leiab Tsõpljajev, seisnevad Venemaa strateegilised, riiklikud huvid taasindustrialiseerimises. „Panused põllumajandusele, ökoturismile ja puhta vee müügile — see kõik on muidugi huvitav, aga vajab täielikku riiklikku ümberkorraldust, seevastu puhtalt toorainele tuginev strateegia on ajaliselt piiratud. Pärast toorme ammendamist ootab meid ees teisejärgulise riigi staatus," nentis esineja.

Seepeale on tema arvates Venemaa väljumine tooraine müüja seisundist võimalik ainult sügavaimas koostöös Euroopa Liiduga. Mõistagi ei saa Venemaa ja EL-i praeguste suhete puhul sellist pööret Lääne suunas oodata, kuid nagu nentis Tsõpljaev oma ettekande kokkuvõttes: „Ma usun, et see aeg saabub, küsimus on vaid selles, mis seisundis me selle äraootamise ajaks oleme."

74
Tagid:
arutelu, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega