Rosario Napolitano (keskel) Lvovis ASEEES konverentsil

Itaalia tudeng avastab KGB arhiive Balti riikides

296
(Uuendatud 10:00 16.10.2019)
Uurimistöö on suunanud mehe Balti riikidesse KGB arhiive uurima. Ta on elanud Tallinnas ja Vilniuses, nüüd jätkab tööd Riias.

TALLINN, 25. oktoober — Sputnik. Rosario Napolitano (29) on Napoli ülikooli L'Orientale doktorant ja tema uurimistöö teemaks on "Nõukogude tsensuur Balti riikides Brežnevi valitsemise ajal kuni 1980-ndate aastateni".

Kas leidus üllatavaid või šokeerivaid arhiivimaterjale?

Esimeseks šokiks oli lihtne juurdepääs dokumentidele. Üllatuseks olin esimene itaallane, kes kasutas neid materjale, mis puutuvad Glavliti (Glavlit — 1922. aastal asutatud nõukogude ametlik tsensuuriga ja riigisaladuse kaitsmisega tegelenud asutus) tegevust Balti riikides ja nägi selles tsensuurisüsteemis töötanud inimeste nimesid. Mul oli õnn teha Vilniuses intervjuu naisterahvaga, kes töötas Vilniuse Glavlitis aastail 1972-1975. Sellel on minu töös väga tähtis koht.

Need kolm arhiivi on täiesti erinevad, aga ma eelistan rääkida pigem inimestest, kes olid päris kangelased. Nendest, kes riskisid oma eluga, et muuta võimalikuks vaba arvamuse avaldamine oma riigis. Vilniuses kohtusin Petras Plumpaga ja Elena Šuliauskaitėga, kes oma tööd tehes reaalselt riskisid. Nad kirjastasid Leedu Katoliku Kiriku Kroonikat. See oli põrandaalune ajaleht, mis kirjutas religioossetel teemadel. Nõukogude režiim ja KGB võitlesid selle tegijatega väga tõsiselt. Lisaks paberarhiividele on inimesed iseenesest arhiivimaterjalide kandjad.

Kas on kerge vajalikku infot hankida?

Vilniuses oli seda väga lihtne teha, riigiarhiivides leidsin palju infot. Tallinnas samuti. Siin aitas mind üks tore mees Argo Kuusik, kes töötab Eesti Mälu Instituudis. Riias on KGB materjalide kättesaamisega probleeme.

President Vejonise poolt loodi erikomisjon ja lubati, et järgmisel aastal saab materjalidele juurdepääsu, aga ma ei usu eriti sellesse. Siiamaani on õhus tunda nende arhiivide ümber hõljuva ohu hõngu. See oleks nagu Pandora laeka avamine — võib juhtuda igasuguseid asju. Arvan, et pean sõitma sinna, kust saab infot.

Moskvasse?

Just. Kui 25 aastat tagasi venelased Baltikumist lahkusid, siis nad võtsid kaasa palju dokumente.

Mis sulle meeldib ja mis ei meeldi Brežnevi ajastust? Milliseid mõtteid tekitab selle ajastu uurimine?

Hruštšovi ajal oli aken läänemaailma avatud. See vabadus oli küll väike, aga võrreldes Stalini ajaga päris silmapaistev. Näiteks võib mainida kasvõi prantsuse autorite tõlgete või lääne meediaprogrammide kättesaadavust.

Brežnevi ajal naasti ühiskonna totaalse kontrollimise juurde. Brežnev jättis Balti riigid nendestki väikestest vabadustest ilma. Ja milliseid uusi viise nende rahvaste kontrollimiseks tema valitsusajal KGB välja töötas! Need dissidendid… tõesti uskumatu, olen seda varem vaid kinos näinud.

Mida õppisid ülikoolis ja kust on pärit huvi sellise teema vastu?

Napoli ülikoolis õppisin mitmeid keeli — vene, poola, bulgaaria ja prantsuse keelt. Seejärel keskendusin vene keelele. Õppisin vene keelt ja kirjandust kolm aastat. Doktoritöö teemaks aga võtsin Balti riigid, sest meie ülikoolis polnud neid kunagi käsitletud. Tahtsin endale uut "teekonda", mis poleks Itaalias veel läbi käidud.

Kas selleks oli mingi eriline ajend?

Jah, üks kohtumine Pisa ülikooli spetsialisti Pietro Umberto Diniga. Ta on balti filoloogia professor ja tõlkija. Ma sain temaga tuttavaks Hamburgis 2015. aastal toimunud balti keelte teemalisel konverentsil.

Ütleme nii, et olin pisut väsinud lääne-euroopa keeltest nagu inglise või hispaania. Tahtsin õppida midagi täiesti uut. See kohtumine andiski mulle võimsa energia ja usu. Me rääkisime tema raamatust "L'anello baltico" ("Balti ring"). See oli üks esimesi raamatuid, mida olen balti keelte kohta lugenud.

Kus sulle rohkem meeldib elada ja töötada — kas Eestis, Leedus või Lätis?

Soodne tööõhkkond ja toredaid toetavaid professoreid on nii Tallinnas kui Vilniuses. Praegu elan Riias, Balti riikide keskpunktis, strateegilises paigas. Elada meeldib mulle just Riias. Riia oli esimene Baltikumi linn, kus ma uurimistööga 2015. aasta jaanuaris alustasin, ja ma tunnen selle linnaga mingit erilist sidet.

Sa räägid vene keelt peaaegu ilma aktsendita. Kasutad sa seda tihti?

Jah, Lätis ja Eestis kasutan päris tihti. Riias räägib ligi 52% elanikest vene keelt. Vajan vene keelt materjalikogumiseks.

Kas vene keelt oli raske õppida?

Esimene kokkupuude vene keelega oli küll pisut keeruline. See oli nii, nagu hakkaks väike laps rääkima ja kirjutama.

Kas oled ka Venemaal käinud?

Jah, vene keele õppimise ajal elasin kahes erinevas Venemaa linnas. Esimest korda kolm kuud Tomskis, Tomski Polütehnilise Ülikooli kutsel 2009. aastal. Teist korda õppisin 2011. aastal kahe nädala jooksul keelt suvestipendiaadina M. V. Lomonossovi nimelises Moskva Riiklikus Ülikoolis. Tomskis elasin Mongoolia piiri lähedal, see oli põnev.

Kas oled jõudnud õppida ka Balti riikide keeli? Või ei ole need sulle vajalikud?

Ma vajan neid väga. Õnneks on enamik materjalidest vene keeles, aga mitte kõik. Tallinna ja Vilniuse ülikoolides sain hea kogemuse eesti ja leedu keele õppimisega. Aga läti keelt hakkasin õppima esimesena.

Keskendusin grammatika struktuurile, nii et leedu keel oli minu jaoks hiljem ka kergem. Eesti keel on soome-ugri keel. Ta erineb läti ja leedu keelest ja on minu jaoks pisut raskem, kuid ta meeldib mulle ning meie keelekursus Tallinnas oli ka nii huvitav ja interaktiivne.

Nii et sa oskad nüüd natuke ka eesti keelt?

Jah, olen jõudnud A1-tasemeni, sooviksin edasi õppida.

Sa ise oled õpetanud Tallinna ülikoolis itaalia keelt?

Jah, õpetasin C1-taseme kursust eesti üliõpilastele. Suurepärased tudengid olid, ainult kuus-seitse inimest, aga nii oligi hea nendega tõsisemat tööd teha. Kursuse lõpus korraldasin oma õpilastele väikese kinolabori, et nad puutuksid kokku ka itaalia kinoga.

Mul on Tallinna Ülikooliga tõesti soojad suhted. Selle aasta lõpul osalen TÜ konverentsil. See on väike, ühepäevane konverents ja meid, esinejaid, on vaid kolm inimest. Teemaks on "Tsensuur ja "samizdat" Nõukogude Liidus". Koordinaatoriks on professor Daniele Monticelli, itaalia uuringute ja semiootika professor ja Lääne-Euroopa uuringute juhataja Tallinna Ülikoolis. Ja mina räägin seal tsenseerimise mooduste erinevustest Stalini ja Hruštšovi ajal ehk saan esitada osa oma doktoritööst.

Mis on sinu suur eesmärk?

Tahaksin töötada ülikoolis, et toetada Balti riikide ja Itaalia vahelisi suhteid. See on täiesti arendamata teema. Iga Balti riigi pealinnas hakkaksin avama uusi uksi, uusi võimalusi ja tunnen selleks tegevuseks Balti professorite toetust.

296
Tagid:
uurimustöö, KGB, Rosario Napolitano, Leedu, Läti, Eesti, Itaalia
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega