Illustratiivne foto

Tallinna kolmes asumis on kümnendik elanikest süstivad narkomaanid

348
(Uuendatud 19:15 24.10.2016)
Tallinnas on kolm asumit, mille elanikkonnast moodustavad süstivad narkomaanid ligi kümnendiku, selgub Tervise Arengu Instituudi tellimusel koostatud uuringust, mille kokkuvõte esmaspäeval avaldati.

TALLINN, 24. oktoober — Sputnik. Protsentuaalselt kõige rohkem on süstivaid narkomaane Põhja-Tallinnas Sitsi asumis, kus neid on uuringu kohaselt 13,6 protsenti kogu asumi elanikkonnast. Põhja-Tallinna linnaosa Karjamaa asumis on 11,2 protsenti elanikest süstivad narkomaanid. Tallinna Kesklinna linaaosas Juhkentali asumis on süstivaid narkomaane 9,7 protsenti elanikest.

Linnaosadest ongi suhteliselt kõige rohkem süstivaid narkomaane 59 413 elanikuga Põhja-Tallinna linnaosas. Seal elab või viibib 33 protsenti Tallinna narkootikume süstivat inimestest ehk hinnanguliselt 1807 süstijat, märgitakse uuringus, vahendas BNS.

Hinnanguliselt sama palju on süstivaid narkomaane ka kaks korda suuremas Lasnamäe linnaosas. Lasnamäel elab 118 776 inimest ja seal elab või viibib samuti umbes kolmandik kõigist Tallinna narkootikume süstivatest inimestest ehk hinnanguliselt 1807 süstijat. 

Mustamäe linnaosas elab 67 263 inimest ning kõigist Tallinna süstijatest elab või viibib seal 9 protsenti ehk hinnanguliselt 500 süstivat narkomaani. Kõige rohkem on Mustamäe linnaosas narkootikume süstivaid inimesi Mustamäe asumis. Kontsentratsioon süstijatest asumi elanikkonna kohta on kõige kõrgem Kadaka ja Siili asumis, vastavalt 4,3 ja 4,0 protsenti kõigist elanikest.

Süstlavahetuspunkt Tallinnas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kesklinna linnaosas elab kokku 59 886 inimest ning seal elab või viibib 8,5 protsenti kõigist Tallinna narkootikume süstivatest inimestest ehk hinnanguliselt 500 süstijat. Kesklinnas on narkootikume süstivaid inimesi kõige rohkem Juhkentali, Veerenni, Kadrioru ja Kassisaba asumites.

Kristiine linnaosas elab 32 446 inimest ja seal elab või viibib 8 protsenti Tallinna narkootikume süstivatest inimestest ehk hinnanguliselt 438 süstijat. Kristiine linnaosas on arvuliselt kõige rohkem süstijaid Lilleküla asumis. Kõige rohkem süstijaid asumi elanikkonna kohta on aga Tondi ja Järve asumis.

Nõmme linnaosas elab 39 448 inimest ning seal elab või viibib 6 protsenti kõigist Tallinna narkootikume süstivatest inimestest ehk hinnanguliselt 330 süstijat. Nõmme linnaosas elab ja viibib narkootikume süstivaid inimesi kõige rohkem Männikul. Seal on ka kõige rohkem süstijaid asumi elanikkonna kohta ehk 6,4 protsenti kõigist asumi elanikest.

Haabersti linnaosas elab 41 549 inimest ja seal elab või viibib kõigist Tallinna süstijatest 3,3 protsenti ehk hinnanguliselt 180 süstijat. Kõige rohkem elab ja viibib narkootikume süstivaid inimesi Haabersti linnaosas Õismäe ja Väike-Õismäe asumites. Süstijate arvu asumi elanikkonna kohta arvesse võttes on see näitaja kõige kõrgem Õismäe asumis, kus nende osakaal on 8,8 protsenti kõigist elanikest.

Uuringu kokkuvõttes soovitatakse rajada senise kolme Tallinnas asuva kahjude vähendamise keskuse ehk elanikkonna seas tuntud ka kui süstlavahetuspunkti kõrvale kuus sarnast punkti.

Süstivate narkomaanide hinnanguliseks arvuks tuleb uuringu põhjal Tallinnas umbes 5400-5600 inimest.

348
Tagid:
narkomaanid, süst, Tervise Arengu Instituut, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega