Illusrtatiivne foto

Ministeerium kaasab mitte-eestlasi turvalisuse loomisse

22
(Uuendatud 16:23 21.10.2016)
Siseministeeriumi asekantsleri kinnitusel tegeleb ministeerium võimaluste otsimisega, kuidas mitte-eestlasi ja mittekodanikke rohkem oma kodukoha turvalisuse suurendamisse kaasata.

TALLINN, 21. oktoober — Sputnik. "Kindlasti me otsime erinevaid meetodeid," ütles Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt reedel BNS-ile. "Meil on siin juba mõned ajurünnakud olnud ja neid tuleb kindlasti veel, see on oluline," lisas Küüt.

Reedel Siseministeeriumis tutvustatud uuringu tulemustest selgus, et kuigi mitte-eestlased osalevad keskmisest vähem vabatahtlikus töös oma kodukoha turvalisuse suurendamiseks, on nad oma hoiakutes eestlastest märksa enam huvitatud sisejulgeolekusse panustama.

"On selge, et peame Ida-Viru ühiskonda ja seal olevaid inimesi rohkem kaasama, andma rohkem võimalusi. Ja neid võimalusi peame leidma ja kindlasti leiame," rääkis Küüt.

Asekantsler tõi välja näiteks kodanikupatrullide kaudu inimeste kaasamise. "Samal ajal nende kaasamisega loome ka võimalusi paremini kodakondsust omandada ning selle läbi ka siis juba avada teed abipolitseinikuks saada," rääkis Küüt. Mittekodanikel ei ole Eesti seaduste kohaselt õigus abipolitseinikuna tegutseda. Kõige tähtsam kasutada erinevaid meetodeid, märkis Küüt.

"Ei ole niimoodi, et kõik peavad hakkama abipolitseinikeks. On ju naabrivalve liikumine, kus ei ole tähtsust, kas oled kodanik või mittekodanik. Täpselt sama moodi saab osaleda erinevates kodukandi üritustes, üheskoos midagi teha. Näiteks maapiirkonnas kiigeplatsi loomine — ka see on näide turvalise keskkonna loomisest ja sellest, et me üheskoos midagi teeme," rääkis Siseministeeriumi asekantsler.

Saar Polli läbiviidud uuringus tunnistas 53 protsenti eestlastest, et eelistavad omaette hoida ja isesiesivalt tegutseda, samas kui mite-eestlastest oli sellisel seisukohal ainult 32 protsenti vastanutest. Eestlastest tunnistas 42 protsenti, et neile meeldib osaleda kodukoha üritustel osaleda või nad isegi organiseerivad neid. Mitte-eestlaste seas oli samal seisukohal 52 protsenti vastanutest.

Mitte-eestlaste seas oli ka rohkem inimesi, kes toetasid seisukohta, et inimesed ise peaksid aktiivselt osalema oma kodukoha turvalisuse, korrakaitse ja päästetegevuse tagamises. Kui mitte-eestlastest toetas sellist positsiooni täielikult 17 protsenti, siis eestlastest 13 protsenti vastanutest. Ida-Virumaa elanikest pooldas inimeste suuremat osalust turvalisuse tagamisel isegi 21 protsenti vastanutest.

Samuti oli Ida-Virumaal kõige suurem nende inimeste osakaal — 19 protsenti, kes on huvitatud abipolitseinikuna tegutsemisest. Eestis keskmiselt oli see näitaja 12 protsenti, mitte-eestlaste keskmine 18 protsenti, eestlaste keskmine 9 protsenti.

Siseministeeriumi tellimusel viis avaliku arvamuse uuringu „Eesti elanikud siseturvalisuse vabatahtlikus tegevuses — igaühe panus turvalise elukeskkonna loomisel ja tagamisel" läbi sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll.

Küsitluses uuriti 1603 vanema kui 14-aastase inimese arvamust, kusjuures igast maakonnast küsitleti vähemalt 80 inimest.

Uuringu läbiviimist rahastati 50 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ja pooles mahus Siseministeeriumi eelarvest.

22
Tagid:
mittekodanikud, turvalisus, siseministeerium, Raivo Küüt, Eesti