Saksamaa politseinikud

Deutschland on hukas, aeg on häält teha

147
(Uuendatud 19:35 14.10.2016)
Rainer Wendt kirjutas paksu raamatu sellest, et Saksamaal on asjad väga halvad. Pealkirjaks sai "Ohustatud Saksamaa" (sks. k. "Deutschland in Gefahr") ja selles saavad oma jao kõik: nii võimud, migrandid, kui ka Saksamaa ühiskond tervikuna, mis on väga-väga pehmeks muutunud.

TALLINN, 14.oktoober — Sputnik. Politseitöötajate ametiühingu juht Rainer Wendt oli politseinik üle 25 aasta ja ta teab suurepäraselt, milliste probleemidega korrakaitsjatel kokku puutuda tuleb ja milline on selle teenistuse pahupool.

Oma uues raamatus "Ohustatud Saksamaa" kritiseeris ta riigi kriminaalstatistika ilustamist ja kaaskodanike kartusi kuulda võtmast keelduvate õigusemõistjate ja poliitikute teovõimet.

Sputnik erikorrespondent Ilona Pfeffer kutsus Rainer Wendti stuudiosse ja palus tal rääkida oma raamatust ja Saksamaa võimustruktuuride puudustest.

"Kõiki "lahtiste uste poliitika" kriitikuid esitletakse meil parempoolsete radikaalidena ja paljud inimesed ei julge juba mõnda aega enam üldse avalikult kriitilisi märkusi teha. Need, kes seda "avatud uste poliitikat" esindavad, ütlevad aga otsesõnu: "Nad on kõik parempopulistid!" Selline diskussioonikultuur on meie demokraatiale kahjulik, sest nende kodanike osakaal, kes ei julge oma arvamust, näiteks põgenike küsimustes, avalikult välja öelda, ületab juba 50%. See on kollektiivne vabadusõigusest loobumine, mis on täiesti vastuvõetamatu! Inimesed eelistavad vaikida, kuid demokraatias ei saa vaikida."

"Partei "Alternatiiv Saksamaale" (sks. k. — Alternative für Deutschland, AfD) kasutab iga võimalust, et valitsuse kriitikuid enda poole meelitada ja teeb sellega kahjuks valitseval parteil elu kergeks. Tuleb AfD programmi põhjalikumalt süveneda, temaga sisuliselt polemiseerida, dialoogi pidada ja tema poliitilist liini kritiseerida. Minu arvates ei tohi tal levida lasta, parem, kui teda homme enam üldse ei oleks. Seda pole aga võimalik saavutada, kui käituda nagu CDU (Kristlik-demokraatlik liit), SPD (Sotsiaaldemokraatlik partei), "Rohelised" või Vasakpartei, mis AfD-d ignoreerivad ja maha vaikivad, pidades teda mingiks põrgu sigitiseks või natsideks sõimates. Nii suurendab AfD vaid oma poolehoidjate hulka. Isiklikult mina olen valmis temaga diskuteerima, kuid vaid sellepärast, et ma tahan, et AfD ei kasvaks enam ja jääkski igaveseks väikeparteiks."

"Mind ei aja keegi kunagi ära CDU-st ega aja mind AfD-sse!"

"Mõned arvavad, et inimesed peaksid ise oma julgeoleku eest hoolitsema. Luuakse rahva omakaitseüksusi, inimesed taotlevad luba gaasipüstolite omandamiseks. See on veel isegi hea variant, sest need inimesed on vähemalt seaduskuulekad. Teised lihtsalt võtavad kätte ja muretsevad endale relva. Ma ei pea seda õigeks, sest õigusriigis peab jõumonopol kuuluma riigile. Kuid riik peab seda monopoli ka kasutama, sest sellist monopoli väärt vaid selline riik, mis on võimeline oma kodanikke kaitsma."

"Kölnis hinnati olukorda valesti (2016. aasta uusaastaööl pandi Kölni südalinnas toime massiliselt ründeid kohalikele elanikele — toim), kuid põhiprobleem on selles, et me ei tahtnud kaua aega teada, mis toimub "paralleelmaailmas". Nende Põhja-Aafrikast pärit retsidivistide probleem Kölnis on olnud juba umbes kakskümmend aastat. Me võtame neid kinni kuni kaheksa korda päevas, kuid pole siiamaani suutnud vastata küsimusele: mida me peame nendega edasi tegema. Nüüd, migratsioonikriisi puhkedes said nad kõvasti "täiendust"."

"Olukorraga toimetulemine osutus riigile täielikult ülejõukäivaks. Õiguskaitseorganid ei olnud võimelised neid kurjategijaid trellide taha panema ega kodanikke nende retsidivistide eest kaitsma. See on tingitud õigusemõistmise ülesehitusest, samuti seadusandliku võimu ebajärjekindlusest. Tegemist on pea eranditult inimestega, kes tegelikult ei saa kunagi pagulase staatust. Seadusandja peaks kiiresti hoolitsema selle eest, et kaitsta elanikkonda kurjategijate eest võttes vastu seadused, mis näeks ette raskeid kuritegusid toime pannud isikute väljasaatmise. Nad tuleb saata deporteerimisvanglasse ja seejärel tõepoolest kodumaale tagasi."

"Praegu me justkui ütleks Põhja-Aafrika kurjategijate "paralleelmaailmale": sa võid teha mida tahes, Saksa riik ei tee sulle selle eest midagi."

"Mõnedesse piirkondadesse saame me täna minna vaid tugevdatud jõududega, sest politseinikke rünnatakse seal kohe ja nad on sunnitud oma elu kaitsma. See olukord on kestnud juba kaua, kuid viimasel ajal on see tendents veelgi tugevnenud — "paralleelühiskond" muutub järjest tugevamaks. Võib juhtuda, et me ei olegi enam võimelised neile vastu seisma, sest meil pole piisavalt jõudu ja olukord muutub liialt ohtlikuks."

"Kui kõik etnilised, poliitilised, religioossed konfliktid valguvad meie tänavatele, siis olukord tervikuna muutub samuti ohtlikumaks, kuid ma loodan, et me suudame siiski seda kontrolli all hoida."

"Görlitzi pargis (Görlitzer Park — uimastitega kauplemise paigana tuntud park Berliinis — toim.) õnnestus meie kolleegidel suurt edu saavutada: seal tabatakse suuri narkokoguseid ja palju kurjategijaid. Kuid selleks, et nendest kurjategijatest vabaneda, on vaja poliitikute sekkumist. Viimane deporteerimisvangla suleti möödunud aastal lihtsalt sellepärast et poliitikud ei olnud valmis selle ülalpidamiseks vahendeid eraldama. Õiguskaitse on tihti võimetu, mõnikord aga lihtsalt ei soovi oma otsustega ebaõigeid signaale anda ja meil on pigem õigussüsteem, kui õigusriik."

"Kui kohtunikud hakkavad kogu aeg tuginema vaid ühtede ja samade ekspertide arvamustele ja soodsatele sotsiaalsetele prognoosidele, siis süüdivaid kohtuotsuseid ei tulegi. Kohtunikud peavad mõistma, et rahvas, kelle nimel nad oma otsuseid teevad, jälgib tähelepanelikult, milliseid otsuseid langetatakse."

"Kui inimene Saksamaal oma elukohta muudab, siis on ta kohustatud kahe nädala jooksul end uues elukohas registreerima. Berliinis aga ei saa inimesed kolm kuud end registreerimisasutuses vastuvõtujärjekorda panna. See tähendab, et riik ei ole võimeline tagama struktuure, mis laseksid inimesel õiguspäraselt käituda. See ei ole õigusriik, see on selle vastand."

"Deporteerimisotsuse tegemist ei saa panna kohalikule linnapeale, see pädevus tuleb tagasi anda föderaalvõimudele. Me peame üle vaatama föderalismi (pädevuste jaotus Saksamaa föderaalvõimude ja liidumaade vahel). Föderatsioon ei saa anda kogu oma pädevaust liidumaadele, sest liidumaad ei saa kõige selle teostamisega hakkama."

"Ükskord omati peab lõppema suhtumine, et riik on nagu ettevõte, mida on võimalik privatiseerida oma tahtmise ja kapriiside järgi. Me peame taastama tugeva riigiaparaadi, riik peab investeerima oma struktuuridesse palju rohkem. Ei tohi lubada, et koolid lagunevad ja õpetajad ei saa laste kasvatamisega hakkama, sest klassis on liiga palju õpilasi. Riik, millel pole autoriteeti, pole mitte ainult nõrk riik. See on riik, mis lõpuks lakkab olemast õigusriik, sest seal hakkab maksma ainult tugevama ja rikkama õigus."

"Keegi ei taha elada kontrollitud maailmas, keegi ei taha totaalset videovalvet. Kõigega, mis politseile ülesandeks on tehtud, ei saa ega taha politsei tegelda. Kui me tahame üles panna videovalvet mingis kriminogeenses piirkonnas, siis ei tähenda see hoopiski, et me rikume sellega kellegi eraelu. See tähendab, et me tahame inimesi kaitsta."

"Ideaalsed politseioperatsioonid toimuvad ainult teleseriaalis "Sündmuskoht" (sks.k. — "Tatort")."

"Tegelike politseioperatsioonide käigus selgub alati, et midagi oleks võinud paremini teha. Meie, politsei, oleme õppimisvõimeline organisatsioon."

Toimetuse seisukoht ei pruugi kokku langeda autori seisukohaga.

147
Tagid:
julgeolek, pagulased, Saksamaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega