Dmitri Bertman

Bertman: Pronkssõduri teisaldamisele järgnenud kontsert lõppes vennastumisega

80
(Uuendatud 11:14 14.10.2016)
Helikon Opera kunstiline juht, Venemaa rahvakunstnik Dmitri Bertman on lavastanud peaaegu kõigis Eesti teatrites, praegusel ajal aga korraldab etendustevahetust Eesti Rahvusooperiga.

ТАLLINN, 12. oktoober — Sputnik, Aleksei Stefanov. Moskva muusikateatri Helikon Opera ja Eesti Rahvusooperi vahetuskorras antavad külalisetendused, mis toimuvad 14. — 16. oktoobrini vastvalt Moskvas ja Tallinnas, kujunevad mõlema pealinna kultuurielus märgilise tähtsusega sündmuseks. Eestlased saabuvad Venemaa pealinna esimakordselt oma riigi iseseisvuse taastamisest möödunud 25 aasta jooksul.

Dmitri Bertman jutustas Sputniku korrespondendile, kuidas see juhtus, et ta on Eestisse lausa „sisse kirjutatud", kellele pühendab need külalisetendused ja mida ta tegi mitu aastat tagasi selleks, et Venemaa ja Eesti vahelisi suhteid siluda.

Dmitri Aleksandrovitš, teil on õnnestunud teha võimatut — Eesti Rahvusooper ei ole väga ammu Moskvas käinud.

Sidemed Moskva ja Rahvusooperi Estonia vahel on alati olemas olnud. Kui rääkida Nõukogude Liidust, siis oli see üks kõige menukamatest teatritest, kes oma lavastusi Moskva publikule näitamas käis. Estoonlased tõid kaasa neid nimetusi muusikaliteratuurist, mida meie pealinnas kunagi ei lavastatud ega etendatud — Puccini „Triptühhon", Verdi "Luisa Miller", „Hovanštšina" Šoštakovitši redaktsioonis, kusjuures tolle hetkeni ei osanud ma aimatagi, et selline redaktsioon on üldse olemas. Nad tõid meile kuulata suurepäraseid eesti lauljaid.

Eesti oli Nõukogude Liidus välismaaks, sedasama oli ka tema teater — välismaine. Samal ajal lavastasid Boriss Pokrovski ja minu õppejõud, NSV Liidu rahvakunstnik Georgi Anissimov, kes seejuures oli Suure Teatri pealavastaja, väga palju oopereid Estonia laval.

Pealegi töötas Estonia teatris minu koolivend, lavastaja Neeme Kuningas, kes selles majas palju ära tegi. Ja 90-ndate alguses, kui Helikoni teater oli alles loodud, siis oli üks esimesi maid, kuhu me oma külalisetendustega sõitsime, nimelt Eesti. Hoolimata sellest, et ta oli just-just saanud iseseisvaks riigiks.

Meid kutsus toona Arne Mikk, kes nüüd tuleb Moskvasse — silmapaistev eesti lavastaja. Ta oli Estonia teatri peanäitejuht, praegu aga on rahvusooperi nõukogu esimees. Ta on juba küllaltki kõrges eas, aga näeb suurepärane välja. Temagi on Moskvas lavastanud. Pokrovski-nimelises teatris etendati Miku lavastust „Me teeme ooperit" koguni ülemöödunud aastani, seega tervelt nelikümmend aastat!

Tuleb välja, et isegi niivõrd laiahaardelise ettevõtmise puhul nagu selleks on külalisetenduste vahetamine, olid kõige otsustavamad ikka isiklikud suhted ja sõprussidemed?

Neist on alati abi. Just Arne Mikk kutsus palju aastaid tagasi Helikoni Eestisse Georg Otsa nimelisele festivalile ja meie, siis veel päris noor teater, mängisime seal „Aidat" ja „Padaemandat". Seejärel sain ma kutse tulla lavastama ja tõingi lavale Dargomõžski ooperi „Näkineid". Meil Helikonis aga lavastas Neeme Kuningas ooperi „Don Pasquale".

Hiljem tekkis suur sõprus suurepärase eesti dirigendi Eri Klasiga, kes tänavu suri. Arvan, et nüüdsed vastastikused külalisetendused pühendame me tema mälestusele. NSV Liidu rahvakunstnik Eri Klas on dirigeerinud Suures Teatris, Moskva teatris Novaja Opera (Uus Ooper), veel päris hiljuti oli ta Kuldse Maski žürii esimees. Ka tema ise on saanud Kuldse Maski laureaadiks.

Ta oli inimene, kes oli Eesti ja Venemaa vahel suurim kultuurisaadik.Ta oli ka Tallinna külje all toimuva suure suvise Birgitta festivali algataja ja kunstiline juht. Ja meist said selle festivali püsikülalised, käisime seal hästi sageli, andsime väga palju etendusi. Peaaegu kogu oma repertuaari oleme seal ära mänginud.

Oma festival on ka Arne Mikul — ooperifestival Saaremaal, ja suurim, millest meiegi oleme osa võtnud.

Tundub, et olete kogu Eesti oma külalisetendustega läbi sõitnud.

Ma olen ikka ka Eesti Rahvusooperis päris palju lavastanud. Näiteks Prokofjevi „Armastus kolme apelsini vastu" või „Wallenberg" — ooper, mille autoriks on eesti helilooja Erkki-Sven Tüür. Ta on üks moodsatest euroopa heliloojatest, kes suhestub kogu maailmaga. Ning ta kirjutaski ooperi rootsi diplomaadist Raoul Wallenbergist, kes Teise maailmasõja ajal päästis juute, vormistades neile neutraalse Rootsi riigi passid. See ooperilavastus oli Eestis suursündmuseks.

Ja selle lavastuse eest saite te ordeni, Maarjamaa Risti IV järgu teenetemärgi.

Jah, ordeni Eesti presidendilt ja isegi selle maa riikliku preemia. Ning olen teinud mitu lavastust Tartus Vanemuise teatris. Seal tõin lavale „Onegini", „Hoffmanni lood". Olen töötanud ka Pärnus… Eestis ei ole visti ühtegi ooperilauljat, kellega ma poleks töötanud.

Ja ütlen teile veel enamgi: kui juhtus see õnnetu lugu Pronkssõduriga, kes viidi Tallinna kesklinnast minema ja peaaegu kõik diplomaatilised suhted meie riikide vahel katkesid, nuputasin ma välja projekti, millest praegu enam keegi midagi ei tea, kuid sel hetkel suutis see kaht riiki ühendada. Me korraldasime samahästi kui sündmuste epitsentris, Rahvusooperis Estonia „Kahe pealinna kontserdi", kus lavale astusid meie lauljad-näitlejad ja Estonia ooperiteatri solistid.

Kohe pärast Pronkssõduri kesklinnast äraviimist ja tänavarahutusi?

Jah, vahetult pärast seda. Ooperimajja kogunes kogu Eesti juhtkond, kohale tulid meie omavalitsuste ja valitsuse esindajad. See kontsert lõppes lausa tõelise vennastumisega ja pärast seda muutus täielikult temperatuur meie riikide vahel. See oli säärane põhimõtteline murdehetk, kui kultuuritöötajad suutsid ära teha rohkem kui poliitikud. Ma arvan, et nüüdki peaks midagi samalaadset teoks saama. Kultuuris, jumal tänatud, ei ole mingeid sanktsioone ega mingisuguseid sõdu. Mulle tundub, et selles olukorras, kus me praegu oleme, peab kultuur appi tulema.

80
Tagid:
lavastaja, teater, Eesti Rahvusooper, Dmitri Bertman, Eesti, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega