TV stuudio, illustratiivne foto

Külm propagandasõda Euroopa Liidus

73
(Uuendatud 14:14 13.10.2016)
Samal ajal, kui EL esindajad süüdistavad Venemaad Lääne vastu vallapäästetud infosõjas, kirjutavad paljud Lääne teadlased, eksperdid ja ajakirjanikud EL erigrupi levitatavast "haltuurapropagandast"

Vladimir Matvejev portaalile RIA Novosti Ukraina

Oma aastase tegutsemisaja jooksul on Euroopa välisteenistuse juures tegutsev East StratCom Task Force tuustinud meediaväljaandeid EL sees ja teabeagentuure väljaspool venemeelse "desinformatsiooni" otsinguil, tegeldes külma sõja aegadest tuntud kahtlase väärtusega tegevusega inforuumis.

East StratCom Task Force andmetel on tema käsutuses rohkem kui 30 riiki hõlmav võrgustik 450 valitsusvälisest organisatsioonist, ajakirjanikust, blogijast ja riigiasutusest, teatab eeas.europa.eu/euvsdisinfo.

Paljud eksperdid, poliitikud ja ajakirjanikud väidavad, et Euroopas on alanud uus külm sõda, mida peetakse suures osas inforuumis. Ühel pool rindejoont on Venemaa riiklikud meediaväljaanded, teisel pool East Stratcom Task Force.

"Ma olen selle EL struktuuri tööd hoolega jälginud ja olen vapustatud sellest, kui kehva tööd see teeb," kirjutab Marie Krarup Taani väljaandes Politiko.

Ajakirjanik toob ära Lääne tuntud teadlaste arvamused, mis ei lange kokku nimetatud EL grupi arvamusega, vaid jagavad Venemaa lähedasi seisukohti. Nende hulgas on Chicago ülikooli professor John Mearsheimer, Andrei P. Tsõgankov San Francisco ülikoolist, professor Richard Sakwa Kenti ülikoolist, professor Franz Mortensen, kes tegeleb meediauuringutega Aarhusi ülikooli kultuuri- ja kommunikatsiooniteaduskonnas jt.

Nagu märgib Taani väljaanne, "on EL struktuuri aluseks ettekujutus Venemaast kui revanšistlikust ja imperialistlikust riigist, millest ei või kunagi liitlast saada. Eelmise sajandi 90-ndatel või alates 11. septembrist 2001. kuni 2004. aastani oli arvamus Venemaast teistsugune, kuid tänaseks on see unustatud. Täna tundub, et kahe poole halvad suhted on vältimatud ja Andrei Tsõgankov San Francisco ülikoolist nimetab seda russofoobiaks".

Ühes kommentaaris sellele artiklile kirjutab henrikrclausen 08.10.2016: "Ma ei näe "imperialistlikust Venemaast" praegu mingeid märke. Pole mingeid strateegilisi plaane Vene impeeriumi loomiseks väljaspool tema praeguseid riigipiire. Vastupidise väitmine ilma sellekohaste tõendite esinemiseta on juba iseenesest propaganda. Seejuures väidab EL grupp, et tema informatsioon on "tõene" ja "venelased valetavad".

"Meil, taanlastel, tuleb selliseid EL töögrupi sarnaseid propagandaorganeid finantseerida. Kuidas me saamegi tõeni jõuda ja rahu saavutada, kui häid suhteid Venemaaga peetakse juba ette võimatuks?" esitas Marie Krarup retoorilise küsimuse. Ja edasi: "Tegelikkuses seisneb kõige ohtlikum seisukoht selles, et tõemonopol on vaid ühel poolel, kelleks tahab saada East Stratcom".

Taani väljaande Arbejderen andmetel peab Aarhusi ülikooli kultuuri- ja kommunikatsiooniteaduskonnas meediauuringutega tegelev professor Franz Mortensen seda tegevust "probleemseks, kahtlaseks ja ebameeldivaks". EL on palganud inimesi, et nad korjaksid ja avalikustaksid lugusid, mis tunduvad neile "kremlimeelsetena" ja eraldab ressursse vastupidiseid seisukohti toetavate lugude loomiseks.

Krarupi sõnul, mida tsiteerib Politiko, kui Taani välisminister ja mõned muud isikud "tahavad ennast vastandada Venemaa seisukohtadele", siis pole selge " miks ei võiks nad seda teha nii nagu seda teevad ajalehed ja ära trükkida lugejate kirju, tulla tele-eetrisse, pidada blogisid, luua uusi võrgulehti nagu seda teevad avaliku arvamuse liidrid üle maailma".

Nagu teada, ei ole demokraatlike standardite kehtivuse korral selliseid riigiorganeid nagu EL-s. On olemas konstitutsioonis ette antud põhimõtted ja inimõigused, mille kohaselt ei tohi riik meediaväljaannete töösse sekkuda.

"Püüd esitada vaid üksainus versioon ajaloost paistab raudbetoonist nagu kunagi nõukogude ajal," kirjutab Krarup, keda toetab professor Mortensen, kes küsib: "Miks EL võtab endale julguse otsustada, mis nimelt toimus näiteks Ukrainas ja mis oli selle põhjuseks?"

Lõpetuseks konstateerib M. Krarup, et on aeg tunnistada, et EL töögrupp levitab vastupropagandat ja aeg oleks see lihtsalt sulgeda".

"Kui me jätkame russofoobse ajalookäsitluse toetamist, siis loobume võimalusest luua rahumeelsed ja mõistlikud suhted Venemaaga. Me riskime sattuda pidevasse pingesse uute sõdade, kaasa arvatud kodusõdade, nagu Ukrainas, ootuses," resümeerib Politiko.

Selles kontekstis näitas "Piirideta reporterite" uurimus Ukraina oligarhide ja poliitikute tihedat sidet meediaga, mida "kasutatakse tihti manipuleerimiseks nende omanike ärihuvides ja valimiseelseks reklaamiks".

Ukraina meediaväljaanded "teenivad eelkõige nende omanike isiklikke huve ja on nende poliitilisteks ning majanduslikeks hoobadeks." Peale selle "kannatavad meediaväljaanded korruptsiooni ja nende omanike kohta käiva informatsiooni läbipaistmatuse all," teatab DW (Deutsche Welle — Saksamaa avalik-õiguslik meediaväljaanne, toim.).

Sellised on avaliku arvamuse uuringutulemused, mille viisid kolme kuu jooksul projekti Media Ownership Monitor raames läbi ülemaailmne organisatsioon "Piirideta reporterid" koos Ukraina meediainstituudiga ja mida esitleti Kiievis 11. oktoobril.

DW andmetel märgivad uurimuse autorid, et meediale avaldatakse tugevat poliitilist mõju — "10 uurimuses käsitletud Ukraina 12-st telekanalist on poliitikute otsese või kaudse mõju all. Raadioturul on omanike lähedus poliitilisele klassile samuti erakordselt suur".

Rahvusvahelise telekompanii Al Jazeera videokanal avaldas oma seisukoha selle kohta, kuidas Ukraina ja Venemaa infosõda loob ajakirjanike jaoks ohtliku keskkonna. Märgitakse erapoolikult esitatud informatsiooni Donbassi sündmuste ja seal piirkonnas alla tulistatud Boeingi kohta, mis suurendab oluliselt Venemaaga infosõja ägenemise ohtu.

"Piirdeta reporterite" liidri Christian Mihri, sõnul on enamik meediaväljaandeid Ukrainas "poliitiliste ja majanduslike huvide tiheda põimumise koostisosaks," edastab DW.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

73
Tagid:
ajakirjandus, sõda, East StratCom Task, EL, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega