Uued nõuded on ajendatud Ukraina kriisist ja Kesk-Euroopa terrorirünnakutest.

Riik laiendab suure rünnakuriskiga objektide nimistut

75
(Uuendatud 10:43 21.09.2016)
Plaan, mida siseministeerium praegu ellu viib, tähendab Eesti infrastruktuuri kaitsmise reformi. Kui valitsus neljapäeval vastava määruse kinnitab, asendatakse senine suure rünnakuriskiga objektide nimekiri uue nimistuga. See aga hakkab hõlmama märksa rohkem objekte, alates Stenbocki majast ja lõpetades verekeskusega.

TALLINN, 21. september — Sputnik. Kokku on uuel nimistul kuus kategooriat, millesse kaitsepolitseiameti võib pärast ohu hindamist ja vastava otsuse tegemist valitsuses arvata maa-ala, objekti või selle osa. Esimene, A-kategooria hakkab hõlmama objekte, kus tehakse Eestile strateegiliselt olulisi otsuseid: näiteks Stenbocki maja, Toompea loss, aga ka ministeeriumid.

Julgeoleku, riigikaitse ja kriitilise tähtsusega taristu kõrval sisaldub nimekirjas ka täiesti uus, C-kategooria — need on hooned, mille ründamine või hävitamine võib ohustada paljude inimeste elu ja tervist või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimise, teatas BNS. Sinna hakkavad kuuluma näiteks objektid, mis võivad külastajaterohkuse või suure sümbolväärtuse tõttu sattuda terroristide sihtmärgiks.

Objektide lõplik nimekiri ei saa avalikuks.

Kogu riigikaitseliselt oluliste hoonete eristamise eesmärk on standardiseerida turvanõuded, mida igasse kategooriasse liigituv asutus tulevikus täitma peab. Nende sisu on salastatud, ent meetmete paketti võib kuuluda näiteks 25-meetrise perimeetri kehtestamine, mehitatud valve, turvaklaasid ja —uksed või rünnaku mõju vähendavad kiletatud aknad.

Siseministeeriumi julgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort ei varja, et uued nõuded on ajendatud Ukraina kriisist ja Kesk-Euroopa terrorirünnakutest.

Ta märkis, et Ukrainas võeti ametiasutusi väga lihtsalt üle. "Kuna seal olid uksed sisuliselt lahtiselt, siis jalutati sinna sisse. Me tahame vältida, et mingisugune grupp suudaks Eestis kergelt üle võtta mõne riigi ja ühiskonna toimimiseks olulise objekti," põhjendas Koort.

Koorti sõnul pole Eestis praegu sugugi kõige paremini kaitstud mitte sõjalised objektid, vaid need, mida kasutavad sisejulgeolekuasutused. Nii politsei- kui ka militaarobjektidele on sattunud aeg-ajalt juhuslikke inimesi, kes on roninud üle aia, enamasti purjus peaga.

Kui objektid on turvatehniliselt valmis, hakkab neile kehtima kolm ohutaset: kollane, oranž ja punane. Kui esimese võib kaitsepolitsei kehtestada lihtsalt tähelepanu teravdamiseks, siis viimane tähistab vahetut riski, kui rünne on juba toimunud või on seda peagi oodata.

Siseministeerium on tuvastanud, et potentsiaalseid objekte, mis riigikaitseobjektide definitsiooni alla kuuluda võiks, on praegu veel tuhandeid. Kõik neist nimekirja kindlasti ei jõua, vaid valik tehakse võimalikku ohtu, rünnaku mõju ning kulude suurust hinnates.

Esimeses järjekorras liidetakse nimistusse hooned, mis varem kuulusid suure rünnakuriskiga objektide hulka. Aastate jooksul võib objektide arv aga kasvada mitmesajani. Alati ei pea riigikaitseobjektiks kuulutama kogu hoonet, vaid selleks võib olla ka serveriruum või eraldi asuv generaator, mis annab varutoidet.

Siseministeerium möönab, et nõuete täitmisega kaasnevad ilmselt kulud, ent need pole suured. Mõnele asutusele võib see tähendada aga siiski ka kolimist.

 

75
Tagid:
terrorism, terrorirünnak, politsei, Erkki Koort, Eesti