Endine CIA töötaja Edward Snowden.

USA ühiskonnaladvik otsustas Snowdeni lõplikult „põrmustada“

31
Kõige järgi otsustades armuandmist ei tule. Ehkki USA president, eriti oma võimuloleku viimastel kuudel, võiks vastavale määrusele alla kirjutada kuni 20. jaanuarini.

TALLINN, 19. september — Sputnik. Endine CIA töötaja Edward Snowden lükkas ümber osa USA kongressi esindajatekoja luurekomitee raportis sisalduvaid andmeid. Raport ise räägib „kohutavast vihast" ja tahtest kätte maksta, ütles Sputniku raadios politoloog Leonid Gussev.

Ameerika eriteenistuse endine töötaja Edward Snowden lükkas ümber mõned andmed, mis kätkesid USA kongressi esindajatekoja luurekomitee raportis, mis avaldati 15. septembril.

Raportis on öeldud, et suur osa varastatud andmetest puudutab sõjalisi ja riigikaitselisi saladusi ja neil ei ole mingit pistmist USA kodanike isikliku eluga. Komitee keeldus andmast Snowdenile ühiskonna huvides paljastusi teinud aktivisti staatust. Dokumendis märgitakse, et Snowden on tekitanud tohutut kahju rahvuslikule julgeolekule.

Lisaks sellele on dokumendis öeldud, et Edward Snowden valetas väites, et ta ei ole läbinud sõjalist algõpet jalaluumurdude tõttu, kui tegelikult käis jutt põlevevalust. Samuti süüdistati Snowdenit tema töö tulemuslikkusele antud hinnangute võltsimises ja tööandja testitulemuste varastamises.

Edward Snowden ise oli väga üllatunud kuuldes, et ta on oma „töö tulemuslikkuse hindeid võltsinud".

„See on üllatav avaldus, arvestades, et ma teatasin CIA personali iga-aastaste töötulemuste hindamise süsteemi haavatavusest häkkerite rünnakute suhtes," kirjutas Snowden Twitteris.

Ta märkis ka, et enne armeest vabastamist veetis ta mitu nädalat rehabilitatsiooniosakonnas ja lahkus sealt karkudel. „Nii ei tehta põlvevalu korral," teatas ta.

2013. aasta juunis andis Snowden meedia käsutusse hulga saladokumente USA ja Suurbritannia eriteenistuste jälitusprogrammidest internetis. Venemaa pakkus Snowdenile ajutist varjupaika aastase tähtajaga tingimusel, et ta lõpetab oma tegevuse USA vastu. 1. augustil 2014. aastal sai endine USA eriteenistuse töötaja Venemaal kolmeaastase elamisloa.

Edward Snowden eeldab, et USA president Barack Obama annab talle armu, enne kui tema ametiaeg riigipeana lõpeb. Seda väitis endine eriteenistuse töötaja intervjuus The Guardianile.

Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi vanemteadur Leonid Gussev märkis, et Obamal on võimalus Snowdenile armu anda enne 2017. aasta jaanuari, kuid praegustes tingimustes selleks väljavaateid ei ole.

„Kõige järgi otsustades armuandmist ei tule. Ehkki USA president, eriti oma võimuloleku viimastel kuudel, võiks vastavale määrusele alla kirjutada. Kusjuures ta saaks seda teha ka pärast valimisi — kuni 20. jaanuarini. Aga kui Snowdeni-vastane kampaania on juba nii hoogsalt käima lükatud, siis ei maksa armuandmist oodata. Obama tuli demokraatide poolt kui rahusobitaja. Nüüd tuleb nende eestkõnelejana Clinton, aga see, nagu öeldakse, on hoopis teine lugu. Seetõttu on demokraadid suurima tõenäosusega otsustanud, et nad ei hakka „pehme poliitika" žeste tegema," ütles Leonid Gussev Sputniku raadiosaates.

Tema hinnangul sarnaneb USA kongressi esindajatekoja luuekomitee raportis esitatu enimal määral kättemaksuga.

„Raportis tiritakse esile sellised seigad, mida ühiskonnas tavaliselt kogu avalikkuse pilgu ette ei tooda. Tähendab, on kohutav viha Snowdeni vastu ja toimitakse nii, et teda lõplikult põrmustada. Kongressi enamuse moodustavad vabariiklased, kuid nähtavasti on nii vabariiklased kui demokraadid ühinenud oma püüdlustes talle maksimaalselt säru teha. See on nagu jõuline kättemaks ameeriklaste ühiskonnaladvikult Snowdeni vastu. Nad ei ei ole valmis selleks, et talle armu anda. Olgugi et paljud ameeriklased on Snowdenile armuandmist nõudvale petitsioonile alla kirjutanud ja see on kogunud juba palju toetushääli," märkis Leonid Gussev.

 

31
Tagid:
armuanne, president, CIA, Edward Snowden
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega