Miinisadama ala ka edaspidi jääb kinniseks, kuna mereväebaasi tegevus on seotud riigisaladusega

Miinisadamasse tuleb kinnine sõjaväelinnak

18
(Uuendatud 10:35 17.02.2016)
Iidse miinisadama ala detailplaneering on esitatud kinnitamiseks Tallinna linnavolikogule. Sellele territooriumile kavatsetakse ehitada kinnine sõjaväelinnak.

TALLINN, 17. veebruar — Sputnik. Planeering hõlmab 11,65 ha suuruse ala, millele kavatsetakse kaitseväe vajadusteks ehitada, laiendada ja rekonstrueerida kuni kakskümmend hoonet. Kõik olemasolevad väärtuslikud hooned säilitatakse ja sadamakai rekonstrueeritakse.

Amortiseerunud ja mitteväärtuslikud hooned lammutatakse. Ajalooväärtusega hooned, sealhulgas kolm arhitektuurimälestist: korstnaga katlamaja, akude hoone ja torpeedode töökojahoone säilivad. Kaitseministeerium lubas oma kulul rajada planeeritava ala piirile sõidu- ja üldkasutatava jalakäijate tee, haljastuse, tänavavalgustuse ja tehnovõrgud.

Sellega pannakse punkt miinisadama territooriumi kasutamisest tingitud vastasseisule linna ja riigi vahel.

Sõjaväebaas või elamurajoon

Vaidlused selle maa-ala kasutamise üle algasid kahetuhande esimese kümnendi alguses. Juba siis teatas Kaitseministeerium oma soovist rajada sinna miinilaevade divisjoni reservala logistikakeskuse ja NATO laevade vajadusteks.

Kuid pealinna linnavalitsusel oli oma nägemus — ala kavatseti hoonestada luksusklassi kortermajadega, rajada promenaad, park linnarahvale ja Baltimaade suurim veepark. Linn seletas toona oma eesmärki sellega, et sõjaväesadam ei peaks asuma linna piires ja vaade merele peaks olema avatud linnarahvale.

Ministeerium omakorda jäi endale kindlaks, et Eesti mereväe peaülesanne on valmisolek NATO operatsioonideks ja Miinisadama ala peab ka edaspidi jääma kinniseks, kuna mereväebaasi tegevus on seotud riigisaladusega.

Riigi huvid on linna huvidest tähtsamad

Tallinna linnavalitsus keeldus toona Kaitseministeeriumile ehitusloa väljastamisest. Küsimuse lahendamiseks loodi erikomisjon, kuhu kaasati linna ja riigi esindajad, kuid ühisele seisukohale ei õnnestunudki jõuda. Kaitseministeerium ähvardas linnavõime kohtuga ja tellis mitu ekspertiisi, et tõestada Miinisadama kai trööstitut olukorda ja ebamõistlikult suurte investeeringute vajadust, kui sõjaväebaas tuleks rajada mujale. Tallinn kaotas selle vaidluse riigile.

Miinisadama ehitus algas Tallinnas (tolleaegses Revelis) 1912. aastal. Kaitserajatisele pani nurgakivi imperaator Nikolai II.

 

 

18