Luudadega naised soolise ebavõrdsuse vastasel meeleavaldusel Quitos, Ecuadoris.

Eesti tõusis soolise võrdsuse pingereas

41
(Uuendatud 08:08 17.10.2019)
Euroopa Soolise Võrdsuse Instituudi aruandes märgitakse Eesti kiiret tõusu soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel. Samal ajal on Eesti mahajäämus naaberriigist Soomest endiselt suur.

TALLINN, 17. oktoober — Sputnik. Viimase kahe aastaga on Eestis toimunud kiire edasiliikumine meeste ja naiste võrdõiguslikkuse suunas, paranemist on täheldatud võimu ja rahanduse valdkonnas, aeglasem on see olnud tootmises ja tervishoius.

Eestit ja Portugali märgitakse riikidena, kus olukord on paranenud kõige jõudsamalt. Soolise võrdsuse indeks Eestis kasvas 3,1 punkti ja Portugalis 3,9 punkti.

Eesti seitsmeteistkümnes koht andis 59,8 punkti 100-st. Aastatel 2005-2017 tõusis Eesti 2005. aasta 7,6 punkti tasemelt edetabelis nelja positsiooni võrra. Eesti tulemus jääb kõigis valdkondades alla Euroopa Liidu keskmisele, välja arvatud periood, mil Eesti oli viiendal kohal.

Kõige suurem on sooline ebavõrdsus Eestis valitsemisvaldkonnas (34,6 punkti) ja teaduses (55,5). Eesti kõrgeim tulemus on olnud meditsiinivaldkonnas (81,9 punkti), kuid samal ajal on see Euroopas üks madalamaid, mille poolest Eesti on 24. kohal.

Alates 2005. aastast on olukord kõige rohkem paranenud energeetikas ja rahanduses, samas tootmises ja tervishoius on areng olnud aeglasem.

Teisipäeval avaldatud aruanne põhineb 2017. aasta andmetel. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut märgib, et võrdõiguslikkuse areng kulgeb aeglaselt. Kahe aasta jooksul tõusis võrdõiguslikkuse indeks vaid ühe punkti võrra 67,4 punktini.

Kuna uus Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon sõnastavad ja ajakohastavad EL prioriteete järgmise strateegilise raamistiku jaoks, on oluline, et sooline võrdõiguslikkus kiireneks," ütles Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) direktor Virginia Langback.

Töö ja isikliku elu tasakaal

Sel aastal oli erilise tähelepanu all töö ja isikliku elu tasakaal ning selle seos soolise võrdsusega. Lapsehoolduspuhkus on oluline poliitiline meede lapsevanemate toetamiseks.

ELs ei ole õigust lapsehoolduspuhkusele 28% naistest ja 20% meestest. Juurdepääs taskukohasele ja kvaliteetsele lapsehooldusele on oluline töö- ja isikliku elu tasakaalustamiseks, kuid hoolitseda tuleb mitte ainult laste eest.

Vanurite ja puuetega inimeste osakaal ELs tõuseb, mis suurendab nõudlust eakate ja puuetega inimeste pikaajalise hooldusteenuse järele. Pensionieelsed naised moodustavad ELis suurema osa mitteametlikust pikaajalist hooldust vajavatest inimestest.

Erinevus on enam märgatav 50–64-aastaste vanuserühmas: vähemalt paar päeva nädalas hooldavad eakaid ja/või puudega inimesi 21% naistest ja 11% meestest.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi raporti kohaselt on pingereas esikohal taas Rootsi (83,6 punkti). Teisel kohal on Taani (77,5 punkti) ja kolmandal Prantsusmaa (74,6). Soome langes ühe positsiooni võrra neljandaks (73,4). Halvim olukord on Kreekas ja Ungaris - neil on 52 punkti.

Sellist uuringut viiakse läbi neljandat korda ja see käsitleb soolise võrdõiguslikkuse arengut EL riikides aastatel 2005 kuni 2017. Soolist võrdõiguslikkust mõõdetakse kuues valdkonnas: töö, raha, teadmised, aeg, jõud ja tervis.

Ebavõrdne palk

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Euroopa Liit võib kehtestada Eestile "välised meetmed" meeste ja naiste töötasude erinevuse vähendamiseks. Euroopa Komisjon teatas, et alustatakse avatud konsultatsioone soolise palgaerinevusega võitlemise meetmete väljatöötamiseks.

Eesti statistika kohaselt saavad naised 2018. aasta andmetel võrdse töö eest umbes 21% vähem palka kui mehed. Seega on sooliste võrdsuse eest võitlejatel ees veel palju tööd.

Lugege lisaks:

41
Tagid:
Eesti, eesti, uuring, indeks, sooline võrdõiguslikkus
Samal teemal
Inimõiguste aastakonverents: palgad tuleb muuta läbipaistvateks
Sooline palgalõhe on ühiskonnas peituva ebavõrdsuse jäämäe tipp
Feministid sattusid ummikusse: Oxfordis tunnistati naised nõrgemaks sugupooleks
Sooline palgalõhe oli mullu 20,9 protsenti
Eesti kodaniku pass

Eesti kodakondsust taotlevad teistest sagedamini mittekodanikud ja venemaalased

78
(Uuendatud 15:25 28.10.2019)
Eesti alaliste elanike massiline kodakondsusetus on endiselt sadade Eesti passi taotluste peamine põhjus.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. 2019. aastal on täheldatud Eesti kodakondsuse taotluste arvu märgatavat kasvu — ligi 22% võrra võrreldes 2018. aastaga.

Järgnevad Venemaa (218 kodanikku) ja Ukraina (29).
Taotlused Eesti kodakondsuse saamiseks 2019. aastal.
Eesti passi taotlejaid on ka Pakistanist (7), Valgevenest, Kõrgõzstanist ja Armeeniast (igast riigist 5), Gruusiast, Lätist, Aserbaidžaanist ja Indiast (igast 3), USAst, Moldovast ja Türgist (igast 2), ühe kodanikuga on esindatud Afganistan, Hiina, Itaalia, Kamerun, Leedu, Nigeeria ja Sri Lanka.
Eesti kodakondsuse andmise otsuse teeb valitsus pärast seda, kui taotleja on läbinud kõik ettenähtud protseduurid ja vastab kõigile kehtestatud nõuetele. Et Eesti seadusandlus ei luba topeltkodakondsust, jõustub valitsuse otsusega antud kodakondsus alles siis, kui taotleja on dokumentaalselt tõestanud, et ta on senisest kodakondsusest vabastatud.

Massilise kodakondsusetuse probleem

Eestis võeti 30. märtsil 1993 vastu välismaalaste seadus, mis tõi riigis käibele mõiste "mittekodanik". Selle definitsiooni alla sattus üle 100 000 alalise elaniku, kellest enamik olid endised NSV Liidu kodanikud, kes olid elanud pärast liidu lagunemist Eestis, kuid polnud saanud Eesti kodakondsust, samuti nende lapsed.

Aja jooksul on määratlemata kodakondsusega isikute osakaal järjest vähenenud. Inimesed valivad endale Eesti või muu riigi kodakondsuse. 2018. aasta lõpu seisuga oli määratlemata kodakondsusega isikuid üle 76 000.

Mittekodanikud ehk nn "hallipassimehed" tohivad Eestis hääletada kohalikel valimistel, kuid neil ei ole õigust olla valitud, muuhulgas keelab põhiseadus neil kuuluda erakondadesse. Mittekodanikud ei saa valida ega olla valitud Riigikogu valimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel, neil on keelatud töötada riigi- ja omavalitsusasutustes juhtivatel ametikohtadel.

Riigikogu on juba mitu aastat arutanud mitmesuguseid seaduseelnõusid, mis võimaldaksid alaealistel lastel saada Eesti kodakondsust lihtsustatud korras, kui vähemalt üks vanematest on riigis elanud enne iseseisvuse taastamist. Seaduseelnõu muutmiseks seaduseks ei ole Riigikogus toimunud hääletustel jätkunud hääli.

Nagu Sputnik Eesti on teatanud, anti 2017. aastal Eesti kodakondsus 797 isikule, kellest 558 olid määratlemata kodakondsusega isikud ehk mittekodanikud. Passi said 177 endist Venemaa kodanikku, järgnesid Ukraina (27), Valgevene (6), Armeenia (4), Aserbaidžaan (4) ja Gruusia (3). Eesti kodakondsusest loobus 2017. aastal 211 inimest, enamasti Venemaa kasuks.

Edetabel Global Passport Power Rank reastab maailma riikide passid "tugevuse" järgi. Eesti jäi tänavu (2019. aastal) 36. kohale jäädes kõigest ühe punktiga alla Leedule ja Lätile.

Lugege lisaks:

78
Tagid:
taotlus, lihtsustamine, kodakondsusetus, kodakondsus, Eesti
Samal teemal
Euroopa viskas Baltikumi tiiki kivi: pritsmeid on palju, tolku aga vähe
Määratlemata kodakondsusega inimeste arv vähenes mullu
Russakov: Helme ettepanekud on venelastele huvitavamad kui Keskerakonna omad
Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest
Kodukeemia valik kaupluses

Me kõik sureme. Mürgine kodukeemia

56
(Uuendatud 17:29 27.10.2019)
Pesupulbrid, õhuvärskendajad ja puhastusvahendid pole inimese tervisele vähem mürgised ja ohtlikud kui heitgaasid, putukamürgid ja jäätõrjesool.

TALLINN, 28. oktoober — Sputnik. Kodus, tööl ja tänaval ümbritseb meid tohutu hulk erinevaid aineid ja keemilisi ühendeid, mis pole meie organismile vähemalt kasulikud. Me puutume nendega kokku iga päev, ise seda teadmata, või suhtume sellesse teadmisesse ükskõikselt. Kuid asjata.

"Ma olen plii suhtes allergiline," ütleks 80-ndate märulikangelane kuulihaava silmas pidades. Kuid kui tollal oli see vaid jõhker nali, siis nüüd on see hirmutav reaalsus.

Igaüks meist hingab iga päev sisse, puudutab, sööb ja joob sisse hulgaliselt aineid, mis võivad põhjustada tõsiseid haigusi ja isegi surma.

Moskva Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia professor ja keemiadoktor Sergei Vatsadze aitas selgusele jõuda, mille poolest erinevad toksiinid mürkidest, millised on ksenobiootikumid, millised ohtlikud ained ümbritsevad meid meie igapäevaelus, kuidas kahjulikud kemikaalid satuvad poelettidele ja kust pärinevad müüdid ohutute toodete kohta.

Saadet vene keeles saab kuulata siit:

Мы все умрём. (Токсичная) бытовая химия
Lugege lisaks:

 

56
Tagid:
kodukeemia, mürgine, tervis
Samal teemal
Eesti diplomaadid Gruusias kannatavad pliimürgituse all
Laste hulgas populaarne mänguasi "Lima" võib osutuda tervisele ohtlikuks
Terviseaemet: mürgised marjad ja taimed ohustavad väikelapsi
Ootamatu: põlenud Notre Dame mürgitas Pariisi pinnase pliiga
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega