Luudadega naised soolise ebavõrdsuse vastasel meeleavaldusel Quitos, Ecuadoris.

Eesti tõusis soolise võrdsuse pingereas

17
(Uuendatud 08:08 17.10.2019)
Euroopa Soolise Võrdsuse Instituudi aruandes märgitakse Eesti kiiret tõusu soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel. Samal ajal on Eesti mahajäämus naaberriigist Soomest endiselt suur.

TALLINN, 17. oktoober — Sputnik. Viimase kahe aastaga on Eestis toimunud kiire edasiliikumine meeste ja naiste võrdõiguslikkuse suunas, paranemist on täheldatud võimu ja rahanduse valdkonnas, aeglasem on see olnud tootmises ja tervishoius.

Eestit ja Portugali märgitakse riikidena, kus olukord on paranenud kõige jõudsamalt. Soolise võrdsuse indeks Eestis kasvas 3,1 punkti ja Portugalis 3,9 punkti.

Eesti seitsmeteistkümnes koht andis 59,8 punkti 100-st. Aastatel 2005-2017 tõusis Eesti 2005. aasta 7,6 punkti tasemelt edetabelis nelja positsiooni võrra. Eesti tulemus jääb kõigis valdkondades alla Euroopa Liidu keskmisele, välja arvatud periood, mil Eesti oli viiendal kohal.

Kõige suurem on sooline ebavõrdsus Eestis valitsemisvaldkonnas (34,6 punkti) ja teaduses (55,5). Eesti kõrgeim tulemus on olnud meditsiinivaldkonnas (81,9 punkti), kuid samal ajal on see Euroopas üks madalamaid, mille poolest Eesti on 24. kohal.

Alates 2005. aastast on olukord kõige rohkem paranenud energeetikas ja rahanduses, samas tootmises ja tervishoius on areng olnud aeglasem.

Teisipäeval avaldatud aruanne põhineb 2017. aasta andmetel. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut märgib, et võrdõiguslikkuse areng kulgeb aeglaselt. Kahe aasta jooksul tõusis võrdõiguslikkuse indeks vaid ühe punkti võrra 67,4 punktini.

Kuna uus Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon sõnastavad ja ajakohastavad EL prioriteete järgmise strateegilise raamistiku jaoks, on oluline, et sooline võrdõiguslikkus kiireneks," ütles Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) direktor Virginia Langback.

Töö ja isikliku elu tasakaal

Sel aastal oli erilise tähelepanu all töö ja isikliku elu tasakaal ning selle seos soolise võrdsusega. Lapsehoolduspuhkus on oluline poliitiline meede lapsevanemate toetamiseks.

ELs ei ole õigust lapsehoolduspuhkusele 28% naistest ja 20% meestest. Juurdepääs taskukohasele ja kvaliteetsele lapsehooldusele on oluline töö- ja isikliku elu tasakaalustamiseks, kuid hoolitseda tuleb mitte ainult laste eest.

Vanurite ja puuetega inimeste osakaal ELs tõuseb, mis suurendab nõudlust eakate ja puuetega inimeste pikaajalise hooldusteenuse järele. Pensionieelsed naised moodustavad ELis suurema osa mitteametlikust pikaajalist hooldust vajavatest inimestest.

Erinevus on enam märgatav 50–64-aastaste vanuserühmas: vähemalt paar päeva nädalas hooldavad eakaid ja/või puudega inimesi 21% naistest ja 11% meestest.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi raporti kohaselt on pingereas esikohal taas Rootsi (83,6 punkti). Teisel kohal on Taani (77,5 punkti) ja kolmandal Prantsusmaa (74,6). Soome langes ühe positsiooni võrra neljandaks (73,4). Halvim olukord on Kreekas ja Ungaris - neil on 52 punkti.

Sellist uuringut viiakse läbi neljandat korda ja see käsitleb soolise võrdõiguslikkuse arengut EL riikides aastatel 2005 kuni 2017. Soolist võrdõiguslikkust mõõdetakse kuues valdkonnas: töö, raha, teadmised, aeg, jõud ja tervis.

Ebavõrdne palk

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Euroopa Liit võib kehtestada Eestile "välised meetmed" meeste ja naiste töötasude erinevuse vähendamiseks. Euroopa Komisjon teatas, et alustatakse avatud konsultatsioone soolise palgaerinevusega võitlemise meetmete väljatöötamiseks.

Eesti statistika kohaselt saavad naised 2018. aasta andmetel võrdse töö eest umbes 21% vähem palka kui mehed. Seega on sooliste võrdsuse eest võitlejatel ees veel palju tööd.

Lugege lisaks:

17
Tagid:
Eesti, eesti, uuring, indeks, sooline võrdõiguslikkus
Samal teemal
Inimõiguste aastakonverents: palgad tuleb muuta läbipaistvateks
Sooline palgalõhe on ühiskonnas peituva ebavõrdsuse jäämäe tipp
Feministid sattusid ummikusse: Oxfordis tunnistati naised nõrgemaks sugupooleks
Sooline palgalõhe oli mullu 20,9 protsenti