Illustreeriv foto

Üle poole miljoni soomlase pole seksinud kordagi terve aasta jooksul

249
(Uuendatud 14:28 13.01.2019)
Soome rahvastikuliidu andmetel pole 18-74-aastastest soomlastest 15 protsenti olnud viimase aasta joosul suguühtes. Selles vanuses soomlasi on kokku 3,7 miljonit.

TALLINN, 13. jaanuar — Sputnik. Kõige vähem seksivad Soomes eakad vallalised. Pensionieas vallalistest naistest 90 protsenti ja meestest 70 protsenti pole aasta jooksul kordagi seksinud, vahendab portaal Eestinen viitega ajalehele Ilta-Sanomat.
Vallalised seksivad seda enam, mida nooremad nad on. Alla 25-aastastel eriti ei esine olukorda, mil nad poleks terve aasta jooksul seksinud.

Uuring: eestlased loobuks enne seksist kui nutitelefonist>>

Soomes on seksimist mõjutanud linnastumine. Naised on kolinud linnadesse ja väiksematesse kohtadesse on alles jäänud valdavalt mehed, mistõttu ei kohtu vallalised enam igapäevaelus. Veeb on aidanud uusi kontakte leida, aga partnerit naljalt väljaspool oma kodukohta otsima ei minda.

Tavaliselt arvatakse, et vallaliste seksielu on aktiivne. Üksikjuhtumite puhul võib see nii olla, aga valdavalt seksivad paarid teistest rohkem. Kõigist paarisuhtes olevatest soomlastest vaid 5 protsenti ei seksinud kordagi terve aasta jooksul. Vallastest naistest pole aga aasta jooksul seksinud pooled ja meestest neljandik.

Rootsis jõustus uus vägistamist puudutav seadus>>

Paarisuhtes võib samuti ette tulla raskemaid aegu. Kokkuvõttes on ilma seksita olnud soomlaste hulk kasvanud 2000ndatel aastatel väga vähe. Kõige rohkem väheneb seksimine väikeste lastega peredes. Sellised paarid seksivad tervelt 20 protsenti vähem kui veel 1990ndatel aastatel.

Seksiisu vähendavad kiire elu ja stress. Tavaliselt on seksis paus vaid vahetult peale sünnitust, aga võib tulla ette muid probleeme, mistõttu minnakse lahku ja ei seksita enam üldse.

Seks võib kaduda ka väga pikaajalistes suhetes. Üle 20 aasta kestnud suhetes ei seksinud 5 protsenti naistest aasta jooksul kordagi. Üle 40 aasta kestnud suhete puhul oli see protsent juba 14.
Ea kasvades võivad seksiisu vähendada haigused, ravimid ja liikumispiirangud. Pikaajalisest partnerist võidakse olla tüdinud.

Kuigi vanemaealised seksivad vähem kui noored, huvitab neid seks sellegipoolest. Praegused eakad tunnevad end vabamalt kui varem. Näiteks rahuldavad end praegused pensionärid ise samapalju kui nad tegid seda alla 20-aastaselt.

Pagulased, illustratiivne foto
© Sputnik / Екатерина Соловьева

Enese rahuldamist on Soomes proovinud peaaegu kõik ja paljud tegelevad sellega regulaarselt.

Vaneamaealiste seksi suurendab ka see, et suurte põlvkondade naised jäävad leseks ning otsivad omale uut partnerit. Veidi vanemad naised aga olid oma meestele sedavõrd truud, et pärast elukaaslase surma enam uut partnerit ei otsitud.

On ka selliseid inimesi, kes üldse ei seksi, aga neid on väga vähe. Vallalised naised võivad olla pikalt ilma seksita, kui neil pole partnerit. Aga kui partner tekib, siis huvi taastub. Iga inimene tahab olla kellegi jaoks ahvatlev. Kui seks elust kaob, siis on see suur probleem.

ÜRO: kõige levinum inimkaubitsemise vorm on seksuaalne ärakasutamine>>

Seksi kohta teatakse veel niipalju, et õnnelikes suhetes on rohkem seksi. Seksist sõltub ka see, kui edukalt Soomel tervikuna läheb.

Seksiga uuesti alustada pole kunagi hilja.

Noortel läheb seksimine edukalt ka pärast pikemat pausi, aga vanematel on pärast pikka vahet hea kasutada libestit. Vanemad mehed aga võiks võtta elu rahulikult ja mitte muretseda kogu aeg erektsiooniprobleemide pärast. Kõige tähtsam on tunne. Kui mõlemad teineteist tahavad ja armastavad, on seksiks eeldused olemas.

249
Tagid:
mees, naine, Soome, seks
Eesti kodaniku pass

Eesti kodakondsust taotlevad teistest sagedamini mittekodanikud ja venemaalased

91
(Uuendatud 15:25 28.10.2019)
Eesti alaliste elanike massiline kodakondsusetus on endiselt sadade Eesti passi taotluste peamine põhjus.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. 2019. aastal on täheldatud Eesti kodakondsuse taotluste arvu märgatavat kasvu — ligi 22% võrra võrreldes 2018. aastaga.

Järgnevad Venemaa (218 kodanikku) ja Ukraina (29).
Taotlused Eesti kodakondsuse saamiseks 2019. aastal.
Eesti passi taotlejaid on ka Pakistanist (7), Valgevenest, Kõrgõzstanist ja Armeeniast (igast riigist 5), Gruusiast, Lätist, Aserbaidžaanist ja Indiast (igast 3), USAst, Moldovast ja Türgist (igast 2), ühe kodanikuga on esindatud Afganistan, Hiina, Itaalia, Kamerun, Leedu, Nigeeria ja Sri Lanka.
Eesti kodakondsuse andmise otsuse teeb valitsus pärast seda, kui taotleja on läbinud kõik ettenähtud protseduurid ja vastab kõigile kehtestatud nõuetele. Et Eesti seadusandlus ei luba topeltkodakondsust, jõustub valitsuse otsusega antud kodakondsus alles siis, kui taotleja on dokumentaalselt tõestanud, et ta on senisest kodakondsusest vabastatud.

Massilise kodakondsusetuse probleem

Eestis võeti 30. märtsil 1993 vastu välismaalaste seadus, mis tõi riigis käibele mõiste "mittekodanik". Selle definitsiooni alla sattus üle 100 000 alalise elaniku, kellest enamik olid endised NSV Liidu kodanikud, kes olid elanud pärast liidu lagunemist Eestis, kuid polnud saanud Eesti kodakondsust, samuti nende lapsed.

Aja jooksul on määratlemata kodakondsusega isikute osakaal järjest vähenenud. Inimesed valivad endale Eesti või muu riigi kodakondsuse. 2018. aasta lõpu seisuga oli määratlemata kodakondsusega isikuid üle 76 000.

Mittekodanikud ehk nn "hallipassimehed" tohivad Eestis hääletada kohalikel valimistel, kuid neil ei ole õigust olla valitud, muuhulgas keelab põhiseadus neil kuuluda erakondadesse. Mittekodanikud ei saa valida ega olla valitud Riigikogu valimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel, neil on keelatud töötada riigi- ja omavalitsusasutustes juhtivatel ametikohtadel.

Riigikogu on juba mitu aastat arutanud mitmesuguseid seaduseelnõusid, mis võimaldaksid alaealistel lastel saada Eesti kodakondsust lihtsustatud korras, kui vähemalt üks vanematest on riigis elanud enne iseseisvuse taastamist. Seaduseelnõu muutmiseks seaduseks ei ole Riigikogus toimunud hääletustel jätkunud hääli.

Nagu Sputnik Eesti on teatanud, anti 2017. aastal Eesti kodakondsus 797 isikule, kellest 558 olid määratlemata kodakondsusega isikud ehk mittekodanikud. Passi said 177 endist Venemaa kodanikku, järgnesid Ukraina (27), Valgevene (6), Armeenia (4), Aserbaidžaan (4) ja Gruusia (3). Eesti kodakondsusest loobus 2017. aastal 211 inimest, enamasti Venemaa kasuks.

Edetabel Global Passport Power Rank reastab maailma riikide passid "tugevuse" järgi. Eesti jäi tänavu (2019. aastal) 36. kohale jäädes kõigest ühe punktiga alla Leedule ja Lätile.

Lugege lisaks:

91
Tagid:
taotlus, lihtsustamine, kodakondsusetus, kodakondsus, Eesti
Samal teemal
Euroopa viskas Baltikumi tiiki kivi: pritsmeid on palju, tolku aga vähe
Määratlemata kodakondsusega inimeste arv vähenes mullu
Russakov: Helme ettepanekud on venelastele huvitavamad kui Keskerakonna omad
Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest
Kodukeemia valik kaupluses

Me kõik sureme. Mürgine kodukeemia

64
(Uuendatud 17:29 27.10.2019)
Pesupulbrid, õhuvärskendajad ja puhastusvahendid pole inimese tervisele vähem mürgised ja ohtlikud kui heitgaasid, putukamürgid ja jäätõrjesool.

TALLINN, 28. oktoober — Sputnik. Kodus, tööl ja tänaval ümbritseb meid tohutu hulk erinevaid aineid ja keemilisi ühendeid, mis pole meie organismile vähemalt kasulikud. Me puutume nendega kokku iga päev, ise seda teadmata, või suhtume sellesse teadmisesse ükskõikselt. Kuid asjata.

"Ma olen plii suhtes allergiline," ütleks 80-ndate märulikangelane kuulihaava silmas pidades. Kuid kui tollal oli see vaid jõhker nali, siis nüüd on see hirmutav reaalsus.

Igaüks meist hingab iga päev sisse, puudutab, sööb ja joob sisse hulgaliselt aineid, mis võivad põhjustada tõsiseid haigusi ja isegi surma.

Moskva Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia professor ja keemiadoktor Sergei Vatsadze aitas selgusele jõuda, mille poolest erinevad toksiinid mürkidest, millised on ksenobiootikumid, millised ohtlikud ained ümbritsevad meid meie igapäevaelus, kuidas kahjulikud kemikaalid satuvad poelettidele ja kust pärinevad müüdid ohutute toodete kohta.

Saadet vene keeles saab kuulata siit:

Мы все умрём. (Токсичная) бытовая химия
Lugege lisaks:

 

64
Tagid:
kodukeemia, mürgine, tervis
Samal teemal
Eesti diplomaadid Gruusias kannatavad pliimürgituse all
Laste hulgas populaarne mänguasi "Lima" võib osutuda tervisele ohtlikuks
Terviseaemet: mürgised marjad ja taimed ohustavad väikelapsi
Ootamatu: põlenud Notre Dame mürgitas Pariisi pinnase pliiga
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega