Videosild Tallinna, Moskva, Minski ja Novosibirski vahel

Võta pada maha ja pane kroon pähe: Missis Globe'i kaunitarid iludusvõistlustest

58
(Uuendatud 12:59 19.12.2018)
Kas iludusvõistluste kulisside taga esineb intriige, kui palju maksab osavõtt rahvusvahelistest iludusvõistlustest ja miks on teatud naistel tingimata tarvis nendel osaleda, sellest rääkisid võistlejad ise.

TALLINN, 19. detsember – Sputnik, Ilona Ustinova. Rahvusvahelistel iludusvõistlustel Missis Globe 2017. ja 2019. aastal osalenud tituleeritud kaunitarid kõnelesid nende võistluste tähendusest naiste jaoks, kas abielus daamidel on tarvis trikoovoorus defileerida ja kas kaunitarikroon neid tavaelus liialt ei pigista.

Vestlus leidis aset videosillana Tallinna, Moskva, Minski ja Novosibirski vahel, mis leidis aset 18. detsembril Sputnik Eesti pressikeskuses.

Оксана Свиридова-Херради
© Sputnik / Вадим Анцупов
Oksana Sviridova-Herradi

Tallinna stuudios oli kohal iludusvõistlusel Rootsit esindanud Eestist päritoluga Oksana Sviridova-Herradi. Tema on pälvinud sellised tiitlid nagu Mrs. Sweden Globe 2018 ja Talent of the Year 2018.

Mosvas jagas oma muljeid Svetlana Kuznatsova (Valgevene), kes pälvis 2017. aasta iluduskuninganna tiitli Mrs. Globe 2017.

Светлана Кузнецова
© Sputnik / Dmitry Dubinsky
Svetlana Kuznatsova

Minskit esindas iludusvõistlusel osalenud Ksenija Anaprejenko, kes pälvis Valgevene iluduskuninganna tiitli Mrs. Belarus Globe 2018.

Novosibirskis osales videosillas konkursil osalenud Jana Šakurova, kes pälvis Venemaa iluduskuninganna tiitli Mrs. Russia Globe 2018.

Tegemist on iludusvõistluse, mite tarkpeade konkursiga

Üks küsimusi, mis huvitas Minski stuudio saatejuhti, oli see, kuivõrd vajalik on iludusvõistluste puhul tavapärane trikoovoor, iseäranis abielunaiste keskis.

Ksenija Anaprejenko on kindel, et supeltrikoos lavaletulek on iludusvõistluste lahutamatu osa.

"Selge see, et neiud peavad olema sisemiselt küpsed ja väliselt arenenud, aga tegemist ei ole siisku saatega "Mis? Kus? Millal?"," lausus Anaprejenko. Liiatigi ei tee tütarlapsed tema hinnangul ju selleks terve kuu aega võistlusteks ettevalmistusi, et trikoovoor kõigile i-dele täpid peale paneks ja tänu sellele saaks kuninganna välja valitud. Žürii pöörab tähelepanu kõikidele võistlusvoorudele, kusjuures mitme päeva vältel hinnatakse nii iga osavõtja käitumist kui ka tema sisemisi väärtusi. Aga figuuri, arvab Anaprejenko, on tarvis demonstreerida.

Temaga olid päri Oksana Sviridova-Herradi ja Svetlana Kuznetsova, kes leiavad, et isegi paljulapselistel emadel on suurepärane figuur ja täiesti võimalik oma ilu näidata.

"Ma arvan, et see on väga heaks stiimuliks end hästi tunda, ennast ohjes hoida, kuna nii banaalselt kui see ka ei kõlaks – meie keha on meie hinge tempel. Tuleb end ka seesmiselt suurepäraselt tunda ja püüda ennast heas vormis hoida

Seevastu Jana Šakurova on teist meelt. Kui missivõistlustel on trikoovoor hädavajalik, siis missise valimisel pole niisugust konkurssi tema meelest tarvis.

"On palju paljulapselisi naisi, mitte kõigil ei ole ideaalne figuur. Ja liibuvas kleidis on figuuri samuti näha," põhjendas ta ona seisukohta.

Kulisside taga saadakse läbi intriigideta

Vestluse käigus hajutasid osavõtjad müüdi konkurentidevahelistest intriigidest,

Oksana Sviridova-Heradi ütles, et on kuulnud hulga ulmelugusid sellest, mis kulisside taga toimuda võib, näiteks et rebitakse kleite lõhki ja punutakse igasugu riukaid. Aga temal pole küll midagi säärast näha tulnud, kuivõrd antud võistlusest võtavad osa küpsed lugupeetud inimesed.

"Ma pole mingisuguseid intriige tunda saanud, mis võib meie loo puhul isegi igav tunduda. Ent meil on kõik olnud hästi sõbralik ja eluterve," toonitas Sviridova-Herradi.

Светлана Кузнецова (Беларусь), ставшая обладательницей главного титула в 2017 году — Mrs. Globe 2017
© Sputnik / Dmitry Dubinsky
Svetlana Kuznetsova

Svetlana Kuznetsova ei ole samuti 20-aasta jooksul mitmesugustel konkurssidel osaledes ega ka žüriiliikmena mitte kordagi kokku puutunud inetute olukordadega.

"Kaunitar ei valita välja mitte finaalipäeval, vaid palju varem. Vaadatakse tema käitumist. Tähtis on, et kuninganna käituks väärikalt, et poleks mingeid hüsteeriaid ega mingeid intriige. Ülim, mis võib juhtuda, on se, et pärast kroonimist võidakse enam mite tere öelda,"selgitas Kuznetsova.

Osavõtukulud kannavad ise

Kõik iludusvõistlused on neist osavõtjate sõnul vägagi kulukad ettevõtmised, kuna tuleb palgata moekunstnikke mitme kleidi õmblemiseks, koreograafe tantsusammude seadmiseks, omal käel tasuda lennupiletite ja hotellimajutuse eest.

Oksana Sviridova-Herradi ja Jana Šakurova nentisid, et paljud riigid ei toeta oma esindajaid isegi rahvusvahelistel konkurssidel ja kogu etevalmistus nendeks lasub osavõtjate endi õlul.

Samas on asjalood Valgevenes Svetlana Kuznetsova sõnul mõnevõrra teisiti. "Valgevenes on nii, et kuni sa oled miss ja esindad oma riiki rahvusvahelistel iludusvõistlustel, siis riik toetab sind: aitab rõivastuse ja lennupiletitega. Aga kui sa lähed üle missise kategooriasse, siis langeb kõik sinu enda õlgadele," selgitas Kuznetsova.

Mis puudutab rahasummasid, siis ses osas avas ta mõned kaardid. Nii näiteks maksab iludusvõistlusel Missis Globe osalemine 2500 dollarit ning Miss World' il osalemine kogusummas umbes 4000–6000 dollarit. Selle osavõtumaksu sisse kuulub majutus viietärnihotellis, toitlustus, Swarovski kristallidega tikitud lindid ja Swarovski kalliskividega kroon.

"Ma leian, et see ei ole hirmus suur summa. Lihtsalt mere äärde puhkusele sõiduks kulub raha sama palju või isegi rohkem. Siin aga saad emotsioone," ütles Svetlana.

Igale naisele kroon pähe

Kõik videosillas osalenud tituleeritud kaunitarid tunnistasid, et kodus on nad kõige tavalisemad naised, kes hommikul saadavad lapsed kooli või lasteaeda, seejärel lähevad ise tööle ning õhtul valmistavad perele õhtusöögi. Ja konkursil võidetud kroon ei pitsita pead sugugi, vaid lisab enam sisemist enesekindlust ja süvendab püüdlust iseenese jaoks edasi areneda.

Svetlana Kuznetsova soovitas kõigil naistel olenemata sellest, kas nad iludusvõistlustel osalevad või mitte, enesele kroon osta, et end lihtsalt kindlamalt tunda.

"Naine peab alati naiseks jääma, tundma ennast ilusa ja ihaldatuna, ja kroon on talle selles abiks. Venemaa iluduskuninganna konkursil Missis Rossija kõlas lõbus ütlus: "Võta pada maha ja pane kroon pähe." Ma soovitan kõigil naistel kuskil võistlusel osaleda, ennast korda sättida ja tunda ennast kaunina," võttis Šakurova vestluse kokku.

Tänavu Hiinas Shenzheni linnas toimunud 22. iludusvõistlusest Missis Globe 2018 võtsid osa 80 riigi esindajad. Kõik võistlejad on abielunaised, juba oma erialal tegutsevad daamid, kellest paljud on paljulapselised emad ning tegelevad ka agarasti ühiskondliku töö ja heategevusega. Silmailu pakkuva etenduse publikuks oli üle 300 miljoni silmapaari.

58
Tagid:
videosild, miss, Sputnik Eesti pressikeskus, iludusvõitlus
Teema:
Sputnik Eesti pressikeskus (47)
Samal teemal
Miss Universumiks sai filipiinlanna Catriona Gray
Rahvusvärvides kostüümid iludusvõistlusel Miss Universum 2018
Miss Soome 2018 on Alina Voronkova
Eesti kodaniku pass

Eesti kodakondsust taotlevad teistest sagedamini mittekodanikud ja venemaalased

94
(Uuendatud 15:25 28.10.2019)
Eesti alaliste elanike massiline kodakondsusetus on endiselt sadade Eesti passi taotluste peamine põhjus.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. 2019. aastal on täheldatud Eesti kodakondsuse taotluste arvu märgatavat kasvu — ligi 22% võrra võrreldes 2018. aastaga.

Järgnevad Venemaa (218 kodanikku) ja Ukraina (29).
Taotlused Eesti kodakondsuse saamiseks 2019. aastal.
Eesti passi taotlejaid on ka Pakistanist (7), Valgevenest, Kõrgõzstanist ja Armeeniast (igast riigist 5), Gruusiast, Lätist, Aserbaidžaanist ja Indiast (igast 3), USAst, Moldovast ja Türgist (igast 2), ühe kodanikuga on esindatud Afganistan, Hiina, Itaalia, Kamerun, Leedu, Nigeeria ja Sri Lanka.
Eesti kodakondsuse andmise otsuse teeb valitsus pärast seda, kui taotleja on läbinud kõik ettenähtud protseduurid ja vastab kõigile kehtestatud nõuetele. Et Eesti seadusandlus ei luba topeltkodakondsust, jõustub valitsuse otsusega antud kodakondsus alles siis, kui taotleja on dokumentaalselt tõestanud, et ta on senisest kodakondsusest vabastatud.

Massilise kodakondsusetuse probleem

Eestis võeti 30. märtsil 1993 vastu välismaalaste seadus, mis tõi riigis käibele mõiste "mittekodanik". Selle definitsiooni alla sattus üle 100 000 alalise elaniku, kellest enamik olid endised NSV Liidu kodanikud, kes olid elanud pärast liidu lagunemist Eestis, kuid polnud saanud Eesti kodakondsust, samuti nende lapsed.

Aja jooksul on määratlemata kodakondsusega isikute osakaal järjest vähenenud. Inimesed valivad endale Eesti või muu riigi kodakondsuse. 2018. aasta lõpu seisuga oli määratlemata kodakondsusega isikuid üle 76 000.

Mittekodanikud ehk nn "hallipassimehed" tohivad Eestis hääletada kohalikel valimistel, kuid neil ei ole õigust olla valitud, muuhulgas keelab põhiseadus neil kuuluda erakondadesse. Mittekodanikud ei saa valida ega olla valitud Riigikogu valimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel, neil on keelatud töötada riigi- ja omavalitsusasutustes juhtivatel ametikohtadel.

Riigikogu on juba mitu aastat arutanud mitmesuguseid seaduseelnõusid, mis võimaldaksid alaealistel lastel saada Eesti kodakondsust lihtsustatud korras, kui vähemalt üks vanematest on riigis elanud enne iseseisvuse taastamist. Seaduseelnõu muutmiseks seaduseks ei ole Riigikogus toimunud hääletustel jätkunud hääli.

Nagu Sputnik Eesti on teatanud, anti 2017. aastal Eesti kodakondsus 797 isikule, kellest 558 olid määratlemata kodakondsusega isikud ehk mittekodanikud. Passi said 177 endist Venemaa kodanikku, järgnesid Ukraina (27), Valgevene (6), Armeenia (4), Aserbaidžaan (4) ja Gruusia (3). Eesti kodakondsusest loobus 2017. aastal 211 inimest, enamasti Venemaa kasuks.

Edetabel Global Passport Power Rank reastab maailma riikide passid "tugevuse" järgi. Eesti jäi tänavu (2019. aastal) 36. kohale jäädes kõigest ühe punktiga alla Leedule ja Lätile.

Lugege lisaks:

94
Tagid:
taotlus, lihtsustamine, kodakondsusetus, kodakondsus, Eesti
Samal teemal
Euroopa viskas Baltikumi tiiki kivi: pritsmeid on palju, tolku aga vähe
Määratlemata kodakondsusega inimeste arv vähenes mullu
Russakov: Helme ettepanekud on venelastele huvitavamad kui Keskerakonna omad
Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest
Kodukeemia valik kaupluses

Me kõik sureme. Mürgine kodukeemia

71
(Uuendatud 17:29 27.10.2019)
Pesupulbrid, õhuvärskendajad ja puhastusvahendid pole inimese tervisele vähem mürgised ja ohtlikud kui heitgaasid, putukamürgid ja jäätõrjesool.

TALLINN, 28. oktoober — Sputnik. Kodus, tööl ja tänaval ümbritseb meid tohutu hulk erinevaid aineid ja keemilisi ühendeid, mis pole meie organismile vähemalt kasulikud. Me puutume nendega kokku iga päev, ise seda teadmata, või suhtume sellesse teadmisesse ükskõikselt. Kuid asjata.

"Ma olen plii suhtes allergiline," ütleks 80-ndate märulikangelane kuulihaava silmas pidades. Kuid kui tollal oli see vaid jõhker nali, siis nüüd on see hirmutav reaalsus.

Igaüks meist hingab iga päev sisse, puudutab, sööb ja joob sisse hulgaliselt aineid, mis võivad põhjustada tõsiseid haigusi ja isegi surma.

Moskva Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia professor ja keemiadoktor Sergei Vatsadze aitas selgusele jõuda, mille poolest erinevad toksiinid mürkidest, millised on ksenobiootikumid, millised ohtlikud ained ümbritsevad meid meie igapäevaelus, kuidas kahjulikud kemikaalid satuvad poelettidele ja kust pärinevad müüdid ohutute toodete kohta.

Saadet vene keeles saab kuulata siit:

Мы все умрём. (Токсичная) бытовая химия
Lugege lisaks:

 

71
Tagid:
kodukeemia, mürgine, tervis
Samal teemal
Eesti diplomaadid Gruusias kannatavad pliimürgituse all
Laste hulgas populaarne mänguasi "Lima" võib osutuda tervisele ohtlikuks
Terviseaemet: mürgised marjad ja taimed ohustavad väikelapsi
Ootamatu: põlenud Notre Dame mürgitas Pariisi pinnase pliiga
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega