Tänavatoit

Kapitalistlik tupik: Teadlased on öelnud, kuhu lääs on veeremas

100
(Uuendatud 22:33 17.11.2018)
Euroopas kogub populaarsust toiduainete jagamise (food sharing) kontseptsioon. On tekkinud toiduainete ülejääk — andke see tasuta ära suvalisele soovijale.

TALLINN, 17. november — Sputnik. Roheline liikumine, mis tekkis läänes protestina tööstuse kiire arengutempo vastu, hõlmab nüüdsel ajal hulgaliselt mitmesuguseid kontseptsioone ja tegevusi: toiduainete ülejäägi laialijagamine, aeglane eluviis, loobumine suurtest tuludest, ühiskondlikud juurviljaaiad ja külmikud… Teadlased leiavad, et niisugused väikesed ettevõtmised aitavad võidelda globaalse kliimasoojenemisega, edastab RIA Novosti.

Sa ei jõua? See on normaalne

1986. aastal toimusid Roomas meeleavaldused restorani McDonald´s neljasajasse paika rajamise vastu. Kiirtoidule (fastfood) vastukaaluks asutasid kodanikuaktivistid liikumise slowfood (aeglane toit). Nüüd on sellel liikumisel ligikaudu sada tuhat järgijat 150 riigis. Euroopas toetab neid Euroopa Komisjon.

Käivitus üleeuroopaline laste ülekaalu uuriv teadusprojekt>>

Aja jooksul on see idee muutunud kontseptsiooniks slow living — kiirustamiseta elu. Tavade järgimine, looduslik päevarütm, süvenemine, selle kontseptsiooni veendunud pooldajad aitavad võidelda ülemaailmsete majanduskriiside ja halvenevate keskkonnatingimustega.

Austria teadur Marta Botta usub, et niisugusel kujul kehastuvad hoiakud kapitalismi vastu, mis mässib inimesi lõputusse tarbimisse, äritsemisse ja argisesse rabelemisse. Paljusid hirmutab teaduse kiireloomuline areng, millel piire ei paista, linnade igavene sebimine, sõltuvus fossiilkütustest. Inimesed ihkavad mingisugust vastuvoolu stressile, globaliseerumisele, massikultuurile.

"Slow living ei ole monoliitne subkultuur, nagu seda on näiteks punkarlus. See on pigem keskkonnahoidlik elustiil. See on suunatud mõtestatumale suhtumisele kõigesse, eeskätt tarbimisse. Näiteks olmeprügi vähendamisele, ümbertöödeldud materjalidest rõivaste kasutamisele," kommenteerib RIA Novostile sotsioloog, riikliku uurimisülikooli Kõrgem Majanduskool teadur ning veebisõprade ja avalikkuse klubi koordinaator Polina Kolozaridi.

Iga neljas 1. klassi laps on ülekaalus või rasvunud>>

Kusjuures slow elustiil on rakendatav paljude tegevusalade, sealhulgas ka teaduse puhul.

"Võidujooks, mis ülemaailmses akadeemilises keskkonnas aset leiab, et ole tegelikult kuigi produktiivne. Teadlased neelavad päevade kaupa raamatuid, loevad artikleid pealiskaudselt, kirjutavad ise artikli järel. See ei tule vaimuelule kasuks. Kiirustamiseta teaduse slow science pooldajad leiavad, et töötada tuleb tasapisi," jätkab sotsioloog.

Ja toob veel ühe näite — slow parenting ehk aeglane lastekasvatus.

"Suurlinnades pannakse lapsi vaat et iga poole aasta tagant arendavatesse huviringidesse

— inglise keelt õppima, ujuma, joonistama. Aeglase kasvatuse pooldajad ütlevad: kuulakem last, ärge kiirustage. See on reaktsioon elutempo kiirenemisele, mida ühiskond peamiselt hiigellinnades praegu läbi elab," ütleb teadlane.

Kampaania kutsub suhkrutarbimist vähendama>>

Samas reas on ka loobumine nutiseadmete ja kõrgtehnoloogia agarast kasutamisest.

"Reklaam soovitab neid pidevalt uuendada, kogu oma elu tehnoloogiale rajada. Slow living kutsub üles vastupidiseks. Mitte osta järjekordset iPhone´i isegi siis, kui selleks raha on, vähendada nutiseadmete hulka, kasutada neid harvemini. Näiteks pärast kella üheksat õhtul enam mitte e-posti kontrollida. Veelgi äärmuslikumalt — soetada nutitelefoni asemel nuputelefon," selgitab Polina Kolozaridi.

Õhtusöök anna naabrile

Euroopas kogub populaarsust toiduainete jagamise (food sharing) kontseptsioon. On tekkinud toiduainete ülejääk — andke see tasuta ära suvalisele soovijale. Mõistagi toimivad teatud reeglid: toit ei tohi olla aegunud ega pakend katkine.

Saksamaal käsitletakse toidujagamist osana säästliku linna strateegiast, mis vähendab toidujäätmeid. Riigi aktiivsel toetusel luuakse vastavat taristut, toiduainete hoiu- ja vahetusteenuseid. Hiljutiseks innovatsiooniks on avalikud külmikud. Riigis on neid juba 350, nendega tegeleb 25 000 väljakoolitatud vabatahtlikku.

Ühised einestamised (commensality) — toidujagamise uusim vorm, mis sündis Londonis — võimaldab vältida sotsiaalset isoleeritust ja vähendab kasinate sissetulekutega inimeste ohtu kvaliteetsetest toiduainetest ilma jääda.

See on nagu meenutus minevikust, mil kogu pere kogunes õhtusöögiks ühise laua taha. Ilmselgelt on ühiskonnas olemas nõudlus antud traditsiooni taaselustamise järele.

Sharecity andmebaasis on umbes neli tuhat toidujagamisalgatust 44 riigi sajas linnas. Moskvas on 13 kohta, kus saab ülearuseid toiduaineid tasuta või vahetuskaubana kokku korjata või siis, teise võimalusena, pidada ühist söömaaega tundmatute inimeste seltsis.

Maamullale ja traditsioonidele lähemale

1960. aastatel püüdsid arenenud riikide noored kodanikud massiliselt tsivilisatsioonist eemalduda, ühinesid ja asutasid kommuune. Ja see suundumus on tagasi tulnud. Need, kes püüdlevad loodusega kooskõla poole ja suhtuvad hoidlikult ümbritsevasse keskkonda, kolivad ökoasulatesse.

Findhorni küla Šotimaal on rajatud 1962. aastal. Praegu on see isemajandav kommuun, kus tegutseb 32 äriettevõtet, mis pakuvad teenuseid puhkajatele, päikesepaneele, õiteessentse, raamatuid.

Euroopa ülekaalulised lapsed on valitsuste süü>>

Kõige tuntumaks ökoasulaks on Auroville´i linn India kaguosas. Siin elab üle kahe tuhande inimese 49 rahvusest. Siia tullakse mitte ainult puutumata looduse ja võrratu arhitektuuri pärast, vaid ka vaimsete praktikate nimel.

Paar aastakümmet tagasi asutasid mõned poliitikud Rootsis kiirustamiseta elu põhimõtteil toimiva ökoküla Toarp. Majad on seal ehitatud kohalikest puuliikudest, soojust aitavad säästa topeltaknad ja paksendatud seinad, vesi tuleb omast kaevust. Asukad tunnevad vähem stressi ja elavad mõtestatumat, käsitsitööd tulvil elu.

Veel üheks näiteks on Masdari linn Araabia Ühendemiraatides. See rajati 2007. aastal, pidades silmas teadusuuringute tulemusi säästliku arengu valdkonnas. Projekteeritud on tuhat hoonet keskkonnasõbralikest materjalidest, elektrienergia saadakse taastuvatest allikatest, fossiilkütustel töötavate sõidukitele on sissesõit keelatud, elektriautode jaoks rajatakse maa-alused tunnelid. Kui see linn valmis ehitatakse (praegu on seal üksnes ülikooli hoone), saab sellest maailma suurim ökolinn.

Väikeste sammude teooria

Sööge vähem liha ja te aitate vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid atmosfääri, kordavad teadlased. Tarbimisharjumuste muutmine on oluline element võitluses ülemaailmse kliimasoojenemisega. Sellest räägitakse rahvusvahelise kliimamuutuste komisjoni eriaruandes, mis on pühendatud stsenaariumide väljatöötamisele juhuks, kui temperatuur meie planeedil tõuseb sajandi lõpuks 1,5 kraadi võrra.

Näiteks on võimalik oluliselt energiat säästa, kui läbida lühikesi vahemaid autot kasutamata, jalgsi kõndides või jalgrattaga; vähem lennukitega lennata; alandada köetavate ruumide õhusoojust; kuivatada pesu nööril, mitte pesukuivatis; vähendada toidujäätmeid.

100
Tagid:
toiduainete jagamine, kiirtoit, Euroopa
Eesti kodaniku pass

Eesti kodakondsust taotlevad teistest sagedamini mittekodanikud ja venemaalased

60
(Uuendatud 15:25 28.10.2019)
Eesti alaliste elanike massiline kodakondsusetus on endiselt sadade Eesti passi taotluste peamine põhjus.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. 2019. aastal on täheldatud Eesti kodakondsuse taotluste arvu märgatavat kasvu — ligi 22% võrra võrreldes 2018. aastaga.

Järgnevad Venemaa (218 kodanikku) ja Ukraina (29).
Taotlused Eesti kodakondsuse saamiseks 2019. aastal.
Eesti passi taotlejaid on ka Pakistanist (7), Valgevenest, Kõrgõzstanist ja Armeeniast (igast riigist 5), Gruusiast, Lätist, Aserbaidžaanist ja Indiast (igast 3), USAst, Moldovast ja Türgist (igast 2), ühe kodanikuga on esindatud Afganistan, Hiina, Itaalia, Kamerun, Leedu, Nigeeria ja Sri Lanka.
Eesti kodakondsuse andmise otsuse teeb valitsus pärast seda, kui taotleja on läbinud kõik ettenähtud protseduurid ja vastab kõigile kehtestatud nõuetele. Et Eesti seadusandlus ei luba topeltkodakondsust, jõustub valitsuse otsusega antud kodakondsus alles siis, kui taotleja on dokumentaalselt tõestanud, et ta on senisest kodakondsusest vabastatud.

Massilise kodakondsusetuse probleem

Eestis võeti 30. märtsil 1993 vastu välismaalaste seadus, mis tõi riigis käibele mõiste "mittekodanik". Selle definitsiooni alla sattus üle 100 000 alalise elaniku, kellest enamik olid endised NSV Liidu kodanikud, kes olid elanud pärast liidu lagunemist Eestis, kuid polnud saanud Eesti kodakondsust, samuti nende lapsed.

Aja jooksul on määratlemata kodakondsusega isikute osakaal järjest vähenenud. Inimesed valivad endale Eesti või muu riigi kodakondsuse. 2018. aasta lõpu seisuga oli määratlemata kodakondsusega isikuid üle 76 000.

Mittekodanikud ehk nn "hallipassimehed" tohivad Eestis hääletada kohalikel valimistel, kuid neil ei ole õigust olla valitud, muuhulgas keelab põhiseadus neil kuuluda erakondadesse. Mittekodanikud ei saa valida ega olla valitud Riigikogu valimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel, neil on keelatud töötada riigi- ja omavalitsusasutustes juhtivatel ametikohtadel.

Riigikogu on juba mitu aastat arutanud mitmesuguseid seaduseelnõusid, mis võimaldaksid alaealistel lastel saada Eesti kodakondsust lihtsustatud korras, kui vähemalt üks vanematest on riigis elanud enne iseseisvuse taastamist. Seaduseelnõu muutmiseks seaduseks ei ole Riigikogus toimunud hääletustel jätkunud hääli.

Nagu Sputnik Eesti on teatanud, anti 2017. aastal Eesti kodakondsus 797 isikule, kellest 558 olid määratlemata kodakondsusega isikud ehk mittekodanikud. Passi said 177 endist Venemaa kodanikku, järgnesid Ukraina (27), Valgevene (6), Armeenia (4), Aserbaidžaan (4) ja Gruusia (3). Eesti kodakondsusest loobus 2017. aastal 211 inimest, enamasti Venemaa kasuks.

Edetabel Global Passport Power Rank reastab maailma riikide passid "tugevuse" järgi. Eesti jäi tänavu (2019. aastal) 36. kohale jäädes kõigest ühe punktiga alla Leedule ja Lätile.

Lugege lisaks:

60
Tagid:
taotlus, lihtsustamine, kodakondsusetus, kodakondsus, Eesti
Samal teemal
Euroopa viskas Baltikumi tiiki kivi: pritsmeid on palju, tolku aga vähe
Määratlemata kodakondsusega inimeste arv vähenes mullu
Russakov: Helme ettepanekud on venelastele huvitavamad kui Keskerakonna omad
Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest
Kodukeemia valik kaupluses

Me kõik sureme. Mürgine kodukeemia

55
(Uuendatud 17:29 27.10.2019)
Pesupulbrid, õhuvärskendajad ja puhastusvahendid pole inimese tervisele vähem mürgised ja ohtlikud kui heitgaasid, putukamürgid ja jäätõrjesool.

TALLINN, 28. oktoober — Sputnik. Kodus, tööl ja tänaval ümbritseb meid tohutu hulk erinevaid aineid ja keemilisi ühendeid, mis pole meie organismile vähemalt kasulikud. Me puutume nendega kokku iga päev, ise seda teadmata, või suhtume sellesse teadmisesse ükskõikselt. Kuid asjata.

"Ma olen plii suhtes allergiline," ütleks 80-ndate märulikangelane kuulihaava silmas pidades. Kuid kui tollal oli see vaid jõhker nali, siis nüüd on see hirmutav reaalsus.

Igaüks meist hingab iga päev sisse, puudutab, sööb ja joob sisse hulgaliselt aineid, mis võivad põhjustada tõsiseid haigusi ja isegi surma.

Moskva Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia professor ja keemiadoktor Sergei Vatsadze aitas selgusele jõuda, mille poolest erinevad toksiinid mürkidest, millised on ksenobiootikumid, millised ohtlikud ained ümbritsevad meid meie igapäevaelus, kuidas kahjulikud kemikaalid satuvad poelettidele ja kust pärinevad müüdid ohutute toodete kohta.

Saadet vene keeles saab kuulata siit:

Мы все умрём. (Токсичная) бытовая химия
Lugege lisaks:

 

55
Tagid:
kodukeemia, mürgine, tervis
Samal teemal
Eesti diplomaadid Gruusias kannatavad pliimürgituse all
Laste hulgas populaarne mänguasi "Lima" võib osutuda tervisele ohtlikuks
Terviseaemet: mürgised marjad ja taimed ohustavad väikelapsi
Ootamatu: põlenud Notre Dame mürgitas Pariisi pinnase pliiga
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega