Kas veganlus on mõistlik - eelised ja puudused, illustreeriv foto

Kas veganlus on mõistlik: eelised ja puudused

69
(Uuendatud 11:07 01.11.2018)
1. novembril on veganluse päev. Veganlus ehk veganism ehk täistaimetoitlus on eluviis, mille järgija välistab täielikult loomsete toiduainete tarbimise.

TALLINN, 1. november — Sputnik. Taimetoitlusega kaasnevad enamikel juhtudel ka tervislikud eluviisid. Taimetoitlaste hulgas on vähe suitsetajaid, keedusoola ja alkoholi tarvitavad nad tagasihoidlikult, edastab portaal toitumine.ee.

Seekordne veganfestival kujunes läbi aegade suurimaks >>

Taimetoidu puhul ei piisa, kui toidust kõrvaldada vaid loomset päritolu toidud. Taimetoitlus nõuab tunduvalt enam teadmisi, uusi toiduvalmistamise viise, pühendumist. Tuleb rohkem teada toiduainete keemilist koostist, milliseid toiduaineid koos süüa jne.

Овощи и фрукты
Veganlus ehk veganism ehk täistaimetoitlus on eluviis, mille järgija välistab täielikult loomsete toiduainete tarbimise

Veganluse eelised

Madal energiasisaldus, mis on oluline ülekaaluga inimeste puhul. Taimset päritolu toit sisaldab palju kiudaineid, mis seovad organismis vett, tekitades täiskõhutunde. Taimset päritolu toit liigub seedekulglas kiiresti edasi, lüheneb toidus leiduvate või seedeprotsessis tekkivate mürgiste ainete kokkupuuteaeg sooleseintega. Taimetoitlaste hulgas esineb jämesoolevähki suhteliselt harva.

Taimset päritolu toit on näidustatud hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõve puhul, kuna veeslahustuvad kiudained vähendavad vere kolesteroolisisaldust.

Tallinnas toimus kõigi aegade suurim taimetoidumess >>

Veeslahustuvad kiudained parandavad glükoosi taluvust, see tähendab, et taimset päritolu toidu söömisel ei tõuse vere glükoosisisaldus väga kõrgele. Seepärast sobib see suhkurtõve, eriti II tüüpi suhkurtõve, puhul.

Taimetoitlased eelistavad vähetöödeldud toiduaineid, toortoidu osa nende menüüs on küllalt suur. Seepärast sisaldab taimetoitlaste toit rikkalikult C-vitamiini ja B-rühma vitamiine ning antioksüdante. Viimased vähendavad vähkkasvajate tekke ohtu.

На огромных сковородках колбаски, мясо и тушеная капуста.
© Sputnik / Вадим Анцупов
Taimetoitlastel võib tekkida mõningate vitamiinide defitsiit

Veganluse puudused

Taimse päritoluga toit on väikese toiduenergiaga. Et saada kätte vajalik energiahulk, peab sööma väga suure koguse toitu, mis koormab liigselt seedekulglat. Rasket kehalist tööd tegeval veganil võib tekkida tõsiseid raskusi vajaliku toiduenergia saamisega. Suurema toiduenergia vajaduse puhul on mõttekas lülitada toidusedelisse rohkem seemneid ja pähkleid ning taimeõli.

Veganluse puhul tekib suure tõenäosusega raskusi mitte niivõrd valkude koguse kui asendamatute aminohapete kättesaamisel. Selle vältimiseks tuleks menüüsse lisada kaunvilja. Kaunviljad sisaldavad lektiine, mis võivad kutsuda esile iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust, kui neid ei ole piisavalt töödeldud või tarvitatakse toorelt.

Kuivatatud oad ja herned tuleb ööpäev leotada ja keeta kuni pehmenemiseni. Soovitatav on rikastada menüüd ka idanditega. Asendamata aminohapete vaegust suurendab asjaolu, et taimset päritolu toitudes on valgud valdavalt seotud kiudainetega ja seetõttu seedeensüümidele raskemini kättesaadavad.

Eesti Toidumess pakub teravaid toiduelamusi
© Sputnik / Вадим Анцупов

Valkude defitsiiti ei peaks esinema lakto-ovovegetaarse (piima- ja munatooteid sisaldava) toidu puhul, sest juba väike hulk loomset päritolu valke korvab taimset päritolu valkude puudujäägid. Heaks näiteks on piimaga keedetud pudrud või makaronid juustuga.

Kuigi küllastunud rasvhapete osakaal taimetoitlaste menüüs on üldiselt madalam võib lakto-ovovegetariaanide menüüs küllastunud rasvhapete ja kolesterooli sisaldus olla kõrge, kui tarbitakse palju mune ja rasvarikkaid piimatooteid. Veganeid ja rinnapiima saavaid vegani lapsi võib ohustada oomega-3-rasvhapete defitsiit, mistõttu tuleks hoolikalt jälgida alfa-linoleenhappe (ALA) saamist taimset päritolu toidust.

Oomega-3-rasvhapped on olulise tähtsusega kesknärvisüsteemi ja silmade võrkkesta arenemisel. Tavaliselt saavad inimesed oomega-3-rasvhappeid kalast, veganid peaksid eelistama rapsi-, linaseemne- ja sojaõli, pähkleid, kõrvitsaseemneid.

Taimetoitlastel võib tekkida ka mõningate vitamiinide defitsiit, eeskätt D-, B12-, B2-, B6 vitamiinide vaegus. Valdava enamiku D-vitamiinist saab inimene kalast ja rikastatud piimatoodetest. Inimorganism on ka ise võimeline sünteesima ultraviolettkiirguse toimel D- vitamiini. Kahjuks on Eestis päikesepaistelisi ilmu vähe, mistõttu esineb D-vitamiini vaegust, eriti lastel ja vanuritel, kes väljas ei liigu.

Kardioloog: ülekaal ja karastusjoogid käivad tihti käsikäes >>

Parimaks D-vitamiini allikaks on rasvane kala. Veganitel soovitatakse tarvitada D-vitamiini lisandit aastaringselt, vegetariaanidel talveperioodil. B12–vitamiin esineb ainult loomse päritoluga toitudes. Soolestiku mikrofloora on samuti võimeline teatud koguse seda vitamiini sünteesima, kuid selle omastumine on kaheldav.

Samas tuleb rõhutada asjaolu, et B12–vitamiini defitsiidi tunnuste ilmnemine võib võtta aastaid. Pikaajaline B12-vitamiini vaegus võib kahjustada kesknärvisüsteemi. Eriti ohtlik on selle vaegus veganite lastel, kelle tunnetuslik ja keeleline areng on 2-aastastel lastel tublisti aeglustunud. B12-vitamiini vaegus võib põhjustada ka aneemiat.

Seepärast on kõikidel taimetoitlastel soovitatav tarbida B12-vitamiiniga rikastatud toiduaineid (hommikuhelbeid, sojatooted) või toidulisandeid. B2– ja B6– vitamiine saadakse põhiliselt lihast ja piimasaadustest, veganid peaksid otsima neile asendust rohelistest pealsetest, kaun- ja teraviljadest või rikastatud toodetest.

Probleeme on taimetoitlastel ka mineraalainete, eeskätt kaltsiumi, raua, joodi, seleeni ja tsingi saamise ning omastamisega. Teatavasti on parimaks kaltsiumi allikaks piim ja piimatooted. Lisaks madalale kaltsiumisisaldusele paljudes taimset päritolu toitudes, omastab organism nendest kaltsiumi ka halvasti, vaid umbes 30% ulatuses.

Põhjuseks on taimedes sisalduvad oksaalhape ja fütiin, mis seovad kaltsiumi raskestilahustuvateks ühenditeks. Heaoluühiskonnas esineb küllalt sageli rauavaegust. Eriti suur rauavajadus on väikelastel (6-24 kuud), kasvueas noortel, noortel naistel, raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Suureks riskirühmaks on naissoost sünnitamiseas taimetoitlased. 

Erilist tähelepanu tuleks pöörata taimetoitlastest emade sünnitatud lastele, kelle rauavarud on väikesed. Kui sääraseid lapsi toita rinnaga pikka aega, rinnapiima rauasisaldus on aga väga väike, areneb lastel suure tõenäosusega rauapuudusaneemia.

Mineraalainete vaeguse vältimiseks taimetoitlastel on soovitav lisada menüüsse mineraalainetega rikastatud tooteid (hommikuhelbed, mahlad) ja neid mineraalaineid suhteliselt palju sisaldavaid toite (rohelised lehtköögiviljad, till, nõges, vaarikad, maasikad, pähklid). C-vitamiin aitab kaasa taimsetest allikatest saadava raua imendumisele.

Tõuseb nii nälgivate kui ülekaaluliste inimeste arv >>

Samuti nagu raua puhul, on ka tsingi imendumine loomset päritolu toitudest parem kui taimsetest. Teraviljas olev fütiinhape vähendab nii raua kui ka tsingi imendumist. Hapendamine ja idandamine aitab vähendada fütiinhappe negatiivseid mõjusid. Põhilisteks joodi allikateks on jodeeritud sool, meresool, kalad, munad ja piimatooted.

Tihti soovitatakse taimetoitlastel, eriti veganitel, tarbida vetikaid. Joodisisaldus vetikates võib olla väga kõikuv (mõnedes liikides lausa toksilistes määrades) ning seetõttu tuleb vetikate tarbimisel joodisisaldusele tähelepanu pöörata. Joodipuuduse vältimiseks soovitatakse taimetoitlastel tarbida jodeeritud soola. Seleeniallikateks Põhjamaades on eelkõige kala, liha, munad ja piim.

Maaeluminister Tarmo Tamm
© Riigikogu / Erik Peinar

Kuigi läätsed, herned ja seened on olulisteks taimset päritolu seleeniallikateks, võib loomse päritolu toidugrupi elimineerimisel menüüst viia seleeni puudusele. Seleenisisaldus Põhjamaade pinnases on reeglina väike ja see tähendab ka väiksemat seleenisisaldust sellel pinnasel kasvatatud taimedes v.a. kui on kasutatud seleeniga rikastatud väetisi. Seleeniga rikastatakse ka söötasid, mistõttu piim ja munad on üldiselt head seleeniallikad.

Tänapäeva läänedieet sisaldab liigselt liha, soola, küllastunud ja transrasvhappeid, suhkrut, valgest jahust tooteid, samal ajal aga vähe puu- ja köögivilja. Siiski täielik loomset päritolu toidust ja soolast loobumine võib viia tõsiste tervisekahjustusteni.

Taimse päritoluga toit võib olla ka kiirtoidurestoranis söödud köögiviljaburger friikartulitega ja mahlajook, aga ka popkorn, kartulikrõpsud, küüslauguleivad ja ŝokolaadiküpsised. Tõelised taimetoitlased nii aga ei toitu, nad eelistavad pigem puu- ja köögivilju ning täisteratooteid, pähkleid, seemneid ja idandeid.

69
Tagid:
veganism, taimetoitlustus, veganlus, kuupäev, toit, elustiil, ühiskond, tervis, maailm
Eesti kodaniku pass

Eesti kodakondsust taotlevad teistest sagedamini mittekodanikud ja venemaalased

77
(Uuendatud 15:25 28.10.2019)
Eesti alaliste elanike massiline kodakondsusetus on endiselt sadade Eesti passi taotluste peamine põhjus.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. 2019. aastal on täheldatud Eesti kodakondsuse taotluste arvu märgatavat kasvu — ligi 22% võrra võrreldes 2018. aastaga.

Järgnevad Venemaa (218 kodanikku) ja Ukraina (29).
Taotlused Eesti kodakondsuse saamiseks 2019. aastal.
Eesti passi taotlejaid on ka Pakistanist (7), Valgevenest, Kõrgõzstanist ja Armeeniast (igast riigist 5), Gruusiast, Lätist, Aserbaidžaanist ja Indiast (igast 3), USAst, Moldovast ja Türgist (igast 2), ühe kodanikuga on esindatud Afganistan, Hiina, Itaalia, Kamerun, Leedu, Nigeeria ja Sri Lanka.
Eesti kodakondsuse andmise otsuse teeb valitsus pärast seda, kui taotleja on läbinud kõik ettenähtud protseduurid ja vastab kõigile kehtestatud nõuetele. Et Eesti seadusandlus ei luba topeltkodakondsust, jõustub valitsuse otsusega antud kodakondsus alles siis, kui taotleja on dokumentaalselt tõestanud, et ta on senisest kodakondsusest vabastatud.

Massilise kodakondsusetuse probleem

Eestis võeti 30. märtsil 1993 vastu välismaalaste seadus, mis tõi riigis käibele mõiste "mittekodanik". Selle definitsiooni alla sattus üle 100 000 alalise elaniku, kellest enamik olid endised NSV Liidu kodanikud, kes olid elanud pärast liidu lagunemist Eestis, kuid polnud saanud Eesti kodakondsust, samuti nende lapsed.

Aja jooksul on määratlemata kodakondsusega isikute osakaal järjest vähenenud. Inimesed valivad endale Eesti või muu riigi kodakondsuse. 2018. aasta lõpu seisuga oli määratlemata kodakondsusega isikuid üle 76 000.

Mittekodanikud ehk nn "hallipassimehed" tohivad Eestis hääletada kohalikel valimistel, kuid neil ei ole õigust olla valitud, muuhulgas keelab põhiseadus neil kuuluda erakondadesse. Mittekodanikud ei saa valida ega olla valitud Riigikogu valimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel, neil on keelatud töötada riigi- ja omavalitsusasutustes juhtivatel ametikohtadel.

Riigikogu on juba mitu aastat arutanud mitmesuguseid seaduseelnõusid, mis võimaldaksid alaealistel lastel saada Eesti kodakondsust lihtsustatud korras, kui vähemalt üks vanematest on riigis elanud enne iseseisvuse taastamist. Seaduseelnõu muutmiseks seaduseks ei ole Riigikogus toimunud hääletustel jätkunud hääli.

Nagu Sputnik Eesti on teatanud, anti 2017. aastal Eesti kodakondsus 797 isikule, kellest 558 olid määratlemata kodakondsusega isikud ehk mittekodanikud. Passi said 177 endist Venemaa kodanikku, järgnesid Ukraina (27), Valgevene (6), Armeenia (4), Aserbaidžaan (4) ja Gruusia (3). Eesti kodakondsusest loobus 2017. aastal 211 inimest, enamasti Venemaa kasuks.

Edetabel Global Passport Power Rank reastab maailma riikide passid "tugevuse" järgi. Eesti jäi tänavu (2019. aastal) 36. kohale jäädes kõigest ühe punktiga alla Leedule ja Lätile.

Lugege lisaks:

77
Tagid:
taotlus, lihtsustamine, kodakondsusetus, kodakondsus, Eesti
Samal teemal
Euroopa viskas Baltikumi tiiki kivi: pritsmeid on palju, tolku aga vähe
Määratlemata kodakondsusega inimeste arv vähenes mullu
Russakov: Helme ettepanekud on venelastele huvitavamad kui Keskerakonna omad
Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest
Kodukeemia valik kaupluses

Me kõik sureme. Mürgine kodukeemia

56
(Uuendatud 17:29 27.10.2019)
Pesupulbrid, õhuvärskendajad ja puhastusvahendid pole inimese tervisele vähem mürgised ja ohtlikud kui heitgaasid, putukamürgid ja jäätõrjesool.

TALLINN, 28. oktoober — Sputnik. Kodus, tööl ja tänaval ümbritseb meid tohutu hulk erinevaid aineid ja keemilisi ühendeid, mis pole meie organismile vähemalt kasulikud. Me puutume nendega kokku iga päev, ise seda teadmata, või suhtume sellesse teadmisesse ükskõikselt. Kuid asjata.

"Ma olen plii suhtes allergiline," ütleks 80-ndate märulikangelane kuulihaava silmas pidades. Kuid kui tollal oli see vaid jõhker nali, siis nüüd on see hirmutav reaalsus.

Igaüks meist hingab iga päev sisse, puudutab, sööb ja joob sisse hulgaliselt aineid, mis võivad põhjustada tõsiseid haigusi ja isegi surma.

Moskva Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia professor ja keemiadoktor Sergei Vatsadze aitas selgusele jõuda, mille poolest erinevad toksiinid mürkidest, millised on ksenobiootikumid, millised ohtlikud ained ümbritsevad meid meie igapäevaelus, kuidas kahjulikud kemikaalid satuvad poelettidele ja kust pärinevad müüdid ohutute toodete kohta.

Saadet vene keeles saab kuulata siit:

Мы все умрём. (Токсичная) бытовая химия
Lugege lisaks:

 

56
Tagid:
kodukeemia, mürgine, tervis
Samal teemal
Eesti diplomaadid Gruusias kannatavad pliimürgituse all
Laste hulgas populaarne mänguasi "Lima" võib osutuda tervisele ohtlikuks
Terviseaemet: mürgised marjad ja taimed ohustavad väikelapsi
Ootamatu: põlenud Notre Dame mürgitas Pariisi pinnase pliiga
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega