Illustreeriv foto

Uus Euroopa Liit geiabielude vastu

94
(Uuendatud 16:56 25.09.2018)
Üksteist Euroopa Liidu, peamiselt Ida-Euroopa riiki ei ole samasooliste abielusid veel seadustanud. Sel sügisel, hoolimata Brüsseli survest, kavatseb Rumeenia kirjutada geiabielude keelu põhiseadusesse. Varssavi on Bukarestile selles küsimuses moraalseks toeks.

TALLINN, 25. september — Sputnik. Erinev lähenemine homoseksuaalsusele on saanud EL-s veel üheks Ida ja Lääne vaheliseks pingeteguriks — RIA Novosti materjalis.

Abikaasad olgu vaid erisoost

Rumeenia on homoseksuaalsusesse kõige skeptilisemalt suhtuv Euroopa riik. Kriminaalvastutus homoseksuaalsuse eest kehtis siin kuni 2002. aastani ja kaotati alles siis, kui Brüssel tegi Bukarestile selgeks, et tema liitumine ELiga ei saa toimuda ilma kodanikuõiguste täieliku garantiideta LGBT kogukonnale. Rumeenia tunnustas seda tingimust, kartmata, et "täielike kodanikuõiguste" mõiste võiks laieneda. Kuid just see selle sajandi teisel aastakümnel juhtus, kui Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia seadustasid samasooliste abielud.

Sellised väljavaated ei ole Rumeenia ühiskonnale sugugi meele järele. Samasooliste armastuse vastu olev õigeusu kirik on riigis väga mõjukas. 2013. aastal algatas kirik kampaania samasooliste suhteid reguleerivate õigusaktide karmistamiseks. Kirik tahtis isegi välistada võimaluse, et Euroopa Liidu surve all võiks tulevaste põlvkondade rumeenlased homoseksuaalseid liitusid tunnustada.

Baltic Pride 2013. Vilnius.
© AFP 2019 / PETRAS MALUKAS

Peetakse silmas põhiseaduse artikli 48 sõnastust, mis räägib abielust. Ettepaneku kohaselt tuleks tekstis sõnad "abikaasad" asendada sõnadega "mehed ja naised" — see välistaks samasooliste abielude legaliseerimise.

Välisministeerium avaldas austust Baltiriikide LGBTI kogukondadele>>

2017. aasta juunis hääletas parlamendi alamkoda muudatusettepanekute poolt ja käesoleva aasta septembris sai see senati heakskiidu. Nüüd seisab riigis 7. oktoobril ees rahvahääletus. Tulemus on kergesti prognoositav: avaliku arvamuse küsitluste kohaselt toetavad muudatusettepanekut 83 protsenti kodanikest.

Väärtused vahetatakse raha vastu

Muudatused Rumeenia õigusaktides on vastuolus Brüsseli poliitikaga homoseksuaalide õiguste laiendamise kohta.

Juunis kinnitas Euroopa Kohus taas oma pühendumust sellisele lähenemisele, rahuldades Rumeenia kodaniku Adrian Comani hagi, milles too nõudis ühinemist oma Ameerika "abikaasa" Claiborne Robert Hamiltoniga. Tegelikult elavad nad mõlemad Ameerika Ühendriikides, kuid Comani jaoks oli põhimõtteliselt tähtis, et tema abikaasa saaks ka Rumeeniasse sissesõiduviisa.

Euroopa Kohtu otsus on EL liikmesriigile kohustuslik. Bukarest tunnistas seda, kuid kiirendas põhiseaduse muutmise menetlust.

Venemaa LGBT kaheldav võit>>

Ühe Euroopa Liidu vaesema riigi vastasseis Brüsseliga on Euroopa ühtsuse tugevusproov. Rumeenia sõltub olulisel määral Euroopa rahalisest abist, millest lõviosa pärineb Saksamaa eelarvest, kus eelmisel aastal homoabielud legaliseeriti. EL mõjukad poliitikud, sakslased ja prantslased, on korduvalt väitnud, et nad sooviksid oma raha eest vastu saada lojaalsust Euroopa väärtustele. Kuid ühiskonna tõrjuv suhtumine homoseksuaalsetesse abieludesse raskendab Bukarestil tegemast selles küsimuses mingeidki järeleandmisi.

Poola lähenemine tundlikule teemale

Bukarest keskendub Ida-Euroopa riikidele, kes leidsid end samas olukorras. Kõik saavad EL-lt subsiidiume, kuid on endiselt homoabielude vastu.

Suurim ja majanduslikult tugevaim selles grupis on Poola. Kusjuures Varssavil pole põhiseaduslik reform vajalik: seaduses on abielu niigi määratletud mehe ja naise vahel sõlmitud liiduna. Sel aastal ütles president Andrzej Duda, et riik ei ole valmis põhiseadust muutma ja ka sotsioloogilised küsitlused näitavad ühiskonna täielikku solidaarsust riigipeaga.

Еuroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni Tšetšeenia geide toetuseks>>

Patriootliku "Õiguse ja õigluse" partei moodustatud Poola valitsus on äärmiselt konservatiivne. Selle partei siseminister Joachim Brudzinsky süüdistas geisid, et nad rüvetasid riigilippu, trükkides ära oma pildid selle taustal. Justiitsminister Zbigniew Ziobro astus avalikult välja trükikoja kaitseks, mis keeldus täitmast homoseksuaalsete klientide tellimust. Tõsi, kohus andis õiguse kannatanutele.

Poola katoliku kirik, nii nagu ka õigeusu kirik Rumeenias, on aktiivselt samasooliste abielude vastu, surudes Ida-Euroopa riike konservatiivsete väärtuste pinnal liituma. Nendega võivad ühineda ka Baltimaad ja Slovakkia, kuid Tšehhis on suhtumine homoabieludesse sallivam.

Kiievi valik

Brüssel nõuab aastaid ametlikult EL liikmeks püüdlevalt Ukrainalt sama — vastutulekut LGBT-kogukonnale, kuid Ukraina rahvuslased suhtuvad homoseksuaalidesse halvemini, kui kus tahes mujal Euroopas. Ka sealne ühiskondlik arvamus ei toeta geiühendusi.

President Viktor Janukovitši ajal oli Kiievi ja Euroopa Liidu vaheliste läbirääkimiste komistuskiviks diskrimineerimisvastane seadus. Juba pärast Maidani, 2014. aastal õnnestus presidendi kohusetäitjal Aleksander Turtšinovil alles suure vaevaga veenda rahvasaadikuid hääletama sarnase dokumendi poolt, mille olid välja töötanud juba uued võimud. Tuli isegi ähvardada euroorganisatsiooni läbirääkimiste katkemisega.

Riias toimus geiparaad Baltic Pride 2018
© Sputnik / Sergey Melkonov

Hiljem avaldas Ukraina valitsus peaminister Arseni Jatsenjuki allkirjastatud "Inimõiguste muutmise kava", mille kohaselt pidi Kiiev 2017. aasta lõpuks samasooliste abielud legaliseerima, kuid ühiskonna ettearvamatu reaktsiooni kartuses jättis Kiiev dokumendi seisma, Jatsenjuk astus tagasi ja tema kohale asus gei-liitude vastane Groisman.

Ligi pooled Eesti inimestest toetavad kooseluseaduse tühistamist>>

Vaadates raskusi, millega Rumeenia silmitsi seisab, peab Kiiev juba aegsasti endale ELs liitlased leidma. Doonorriikidega ei pruugi Ukrainal ühist teed olla.

94
Tagid:
homoabielu, abielu, LGBT, homoseksuaal, Andrzej Duda, Euroopa Liit, Rumeenia, Poola, Ukraina
Eesti kodaniku pass

Eesti kodakondsust taotlevad teistest sagedamini mittekodanikud ja venemaalased

81
(Uuendatud 15:25 28.10.2019)
Eesti alaliste elanike massiline kodakondsusetus on endiselt sadade Eesti passi taotluste peamine põhjus.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. 2019. aastal on täheldatud Eesti kodakondsuse taotluste arvu märgatavat kasvu — ligi 22% võrra võrreldes 2018. aastaga.

Järgnevad Venemaa (218 kodanikku) ja Ukraina (29).
Taotlused Eesti kodakondsuse saamiseks 2019. aastal.
Eesti passi taotlejaid on ka Pakistanist (7), Valgevenest, Kõrgõzstanist ja Armeeniast (igast riigist 5), Gruusiast, Lätist, Aserbaidžaanist ja Indiast (igast 3), USAst, Moldovast ja Türgist (igast 2), ühe kodanikuga on esindatud Afganistan, Hiina, Itaalia, Kamerun, Leedu, Nigeeria ja Sri Lanka.
Eesti kodakondsuse andmise otsuse teeb valitsus pärast seda, kui taotleja on läbinud kõik ettenähtud protseduurid ja vastab kõigile kehtestatud nõuetele. Et Eesti seadusandlus ei luba topeltkodakondsust, jõustub valitsuse otsusega antud kodakondsus alles siis, kui taotleja on dokumentaalselt tõestanud, et ta on senisest kodakondsusest vabastatud.

Massilise kodakondsusetuse probleem

Eestis võeti 30. märtsil 1993 vastu välismaalaste seadus, mis tõi riigis käibele mõiste "mittekodanik". Selle definitsiooni alla sattus üle 100 000 alalise elaniku, kellest enamik olid endised NSV Liidu kodanikud, kes olid elanud pärast liidu lagunemist Eestis, kuid polnud saanud Eesti kodakondsust, samuti nende lapsed.

Aja jooksul on määratlemata kodakondsusega isikute osakaal järjest vähenenud. Inimesed valivad endale Eesti või muu riigi kodakondsuse. 2018. aasta lõpu seisuga oli määratlemata kodakondsusega isikuid üle 76 000.

Mittekodanikud ehk nn "hallipassimehed" tohivad Eestis hääletada kohalikel valimistel, kuid neil ei ole õigust olla valitud, muuhulgas keelab põhiseadus neil kuuluda erakondadesse. Mittekodanikud ei saa valida ega olla valitud Riigikogu valimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel, neil on keelatud töötada riigi- ja omavalitsusasutustes juhtivatel ametikohtadel.

Riigikogu on juba mitu aastat arutanud mitmesuguseid seaduseelnõusid, mis võimaldaksid alaealistel lastel saada Eesti kodakondsust lihtsustatud korras, kui vähemalt üks vanematest on riigis elanud enne iseseisvuse taastamist. Seaduseelnõu muutmiseks seaduseks ei ole Riigikogus toimunud hääletustel jätkunud hääli.

Nagu Sputnik Eesti on teatanud, anti 2017. aastal Eesti kodakondsus 797 isikule, kellest 558 olid määratlemata kodakondsusega isikud ehk mittekodanikud. Passi said 177 endist Venemaa kodanikku, järgnesid Ukraina (27), Valgevene (6), Armeenia (4), Aserbaidžaan (4) ja Gruusia (3). Eesti kodakondsusest loobus 2017. aastal 211 inimest, enamasti Venemaa kasuks.

Edetabel Global Passport Power Rank reastab maailma riikide passid "tugevuse" järgi. Eesti jäi tänavu (2019. aastal) 36. kohale jäädes kõigest ühe punktiga alla Leedule ja Lätile.

Lugege lisaks:

81
Tagid:
taotlus, lihtsustamine, kodakondsusetus, kodakondsus, Eesti
Samal teemal
Euroopa viskas Baltikumi tiiki kivi: pritsmeid on palju, tolku aga vähe
Määratlemata kodakondsusega inimeste arv vähenes mullu
Russakov: Helme ettepanekud on venelastele huvitavamad kui Keskerakonna omad
Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest
Kodukeemia valik kaupluses

Me kõik sureme. Mürgine kodukeemia

61
(Uuendatud 17:29 27.10.2019)
Pesupulbrid, õhuvärskendajad ja puhastusvahendid pole inimese tervisele vähem mürgised ja ohtlikud kui heitgaasid, putukamürgid ja jäätõrjesool.

TALLINN, 28. oktoober — Sputnik. Kodus, tööl ja tänaval ümbritseb meid tohutu hulk erinevaid aineid ja keemilisi ühendeid, mis pole meie organismile vähemalt kasulikud. Me puutume nendega kokku iga päev, ise seda teadmata, või suhtume sellesse teadmisesse ükskõikselt. Kuid asjata.

"Ma olen plii suhtes allergiline," ütleks 80-ndate märulikangelane kuulihaava silmas pidades. Kuid kui tollal oli see vaid jõhker nali, siis nüüd on see hirmutav reaalsus.

Igaüks meist hingab iga päev sisse, puudutab, sööb ja joob sisse hulgaliselt aineid, mis võivad põhjustada tõsiseid haigusi ja isegi surma.

Moskva Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia professor ja keemiadoktor Sergei Vatsadze aitas selgusele jõuda, mille poolest erinevad toksiinid mürkidest, millised on ksenobiootikumid, millised ohtlikud ained ümbritsevad meid meie igapäevaelus, kuidas kahjulikud kemikaalid satuvad poelettidele ja kust pärinevad müüdid ohutute toodete kohta.

Saadet vene keeles saab kuulata siit:

Мы все умрём. (Токсичная) бытовая химия
Lugege lisaks:

 

61
Tagid:
kodukeemia, mürgine, tervis
Samal teemal
Eesti diplomaadid Gruusias kannatavad pliimürgituse all
Laste hulgas populaarne mänguasi "Lima" võib osutuda tervisele ohtlikuks
Terviseaemet: mürgised marjad ja taimed ohustavad väikelapsi
Ootamatu: põlenud Notre Dame mürgitas Pariisi pinnase pliiga
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega