Leedu sõjaväelased. Illustreeriv foto

Õppelaager, kus valmistutakse sõjaks Venemaaga

162
(Uuendatud 14:18 26.12.2017)
Väikeses Vilniuse lähedases asulas paikneb sõjalisteks harjutuste vajadusteks kohandatud eravaldus. Siin õpetatakse Leedu vabatahtlikele ellujäämise oskusi ja isegi roheliste mehikeste pihta tulistamist

Arja Paananen, portaal Inosmi osutusega Soome väljaannele Ilta-Sanomat

Pöörame maanteelt ära ja sõidame mitu kilomeetrit mööda kitsast pinnasteed, kuni jõuame kõrge metalltara juurde. Seda kohta võib ekslikult pidada mingiks suvelaagriks, kuid siis paelub tähelepanu ebatavaline detail.

Tara peal on mitu rida okastraati. Tara juures on moondamisvärvides radarseadmed ja pikk kastiderivi granaadiheitja väljaõppeks vajalike õppelaskudega. Läbi lehestiku on näha ka muid kaitsevärvi objekte: kasarmuid, telke ja raskeid transpordimasinaid.

Leedu harjutab venemeelse presidendi kukutamist>>

Inglisekeelne kiri tarale kinnitatud sildil keelab aia äärde parkida. See hajutab viimasegi lootuse, et siin võiks suvelaager olla. Sildil olev joonistusel on kujutatud aia ette pargitud autosid purustavat tanki.

"Selline silt tõmbab kahtlemata teenitult tähelepanu, kuid need ei ole kaugeltki meie ainsad ettevaatusabinõud," ütleb Leedu endine kaitseväelane Zilvinas Pastarnokas väravat avades.

"Kuid kõige parem on see, et meil on personali transportimiseks tõelised soomukid. Selles mõttes pole sildil mingeid liialdusi," muigab Pastarnokas ja hakkab tutvustama sõjalise koolituskeskuse saladusi.

Asume Vilniuse lähedal Pamaraziai sõjalise koolituskeskuse territooriumil. See kuulub erafirmale Defence Projects, kus töötavad endised kaadrikaitseväelased, kes õpetavad Leedu tavakodanikele ellujäämisoskusi ja sissisõja pidamist.

Leedu müüb russofoobiat>>

"Alustasime tsiviilelanikkonna väljaõpetamisega juba enne Krimmi annekteerimist, nii et selles mõttes oleme paljudest ette jõudnud. Leedus saavad inimesed hästi aru, et mingil hetkel võib tulla ka meie kord, kui me ei näita, et me pole nii nõrgad nagu Venemaa arvab," ütleb Pastarnokas.

Treeninguala asub liivasel maastikul. Siia on püstitatud mitmed sõjaliseks väljaõppeks vajalikke rajatisi, sealhulgas pikki kaevikuid, liivakottidest ja laskemoonakastidest kaitsevalle. Samas on ka vanad sõidukid, millest mõnedest on tõepoolest soomusmasin üle sõitnud.

Võimaliku vastasega kohtumiseks valmistutakse pauk- ja suitsu tekitavat laskemoona kasutades. Läheduses, liivavallide taga asuvad ka polügoonid, kust on kuulda ägedat tulistamist.

Mõnedel märklehtedel on kujutatud relvaga meest. Kõige rohkem punkte antakse elutähtsate piirkondade tabamise eest: kõrva tabamisel saab null, otsaesise tabamisel neli ja südamesse tabamus on väärt viit punkti.

"Meil on siin ka sihtmärke, millel on kujutatud rohelisi mehikesi" avameelitseb Pastarnokas, kuid ei näita neid.

Firmal Defence Projects on sisse seatud head suhteid Leedu kaitseväe ning teiste ametiasutustega ja seepärast võib öelda, et tegemist on poolavaliku sõjalise väljaõppesüsteemiga. Mõned organisatsiooni juhtkonnast osalesid hiljuti Leedu Kaitseministeeriumi üllitatud raamatu koostamisel, kus tsiviilisikutele antakse soovitusi ellujäämiseks ja vastupanu osutamiseks võimaliku relvastatud konflikti korral.

Leedu president Dalia Grybauskaite
© Sputnik / Игорь Зарембо

"Raamatus räägitakse isegi Vene armee relvastusest ja sõidukitest, tuuakse ära nende kergesti haavatavad ja nõrgad kohad," räägib Pastarnokas.

Pastarnokasa sõnadest ja raamatu tekstist saab järeldada, et Leedus rakendatakse meetmeid mingi kujuteldava vaenlase vastu. See vaenlane on täiesti ilmne.

"Leedu on ilmselt ainus riik Euroopas, kus pärast Nõukogude Liidu lagunemist on nii president, kui ka tavakodanik alati avalikult tunnistanud, et meie peamine vaenlane on Venemaa."

Kuigi Defence Projectsi põhitegevuseks on ellujäämise ja sõjaliste baasoskuste õpetamine, tegeleb firma ka võitlusega Venemaa informatsioonilise mõjutamise vastu.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

162
Tagid:
laager, polügoon, rohelised mehikesed, vaenlane, Leedu, Venemaa
Eesti kodaniku pass

Eesti kodakondsust taotlevad teistest sagedamini mittekodanikud ja venemaalased

94
(Uuendatud 15:25 28.10.2019)
Eesti alaliste elanike massiline kodakondsusetus on endiselt sadade Eesti passi taotluste peamine põhjus.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. 2019. aastal on täheldatud Eesti kodakondsuse taotluste arvu märgatavat kasvu — ligi 22% võrra võrreldes 2018. aastaga.

Järgnevad Venemaa (218 kodanikku) ja Ukraina (29).
Taotlused Eesti kodakondsuse saamiseks 2019. aastal.
Eesti passi taotlejaid on ka Pakistanist (7), Valgevenest, Kõrgõzstanist ja Armeeniast (igast riigist 5), Gruusiast, Lätist, Aserbaidžaanist ja Indiast (igast 3), USAst, Moldovast ja Türgist (igast 2), ühe kodanikuga on esindatud Afganistan, Hiina, Itaalia, Kamerun, Leedu, Nigeeria ja Sri Lanka.
Eesti kodakondsuse andmise otsuse teeb valitsus pärast seda, kui taotleja on läbinud kõik ettenähtud protseduurid ja vastab kõigile kehtestatud nõuetele. Et Eesti seadusandlus ei luba topeltkodakondsust, jõustub valitsuse otsusega antud kodakondsus alles siis, kui taotleja on dokumentaalselt tõestanud, et ta on senisest kodakondsusest vabastatud.

Massilise kodakondsusetuse probleem

Eestis võeti 30. märtsil 1993 vastu välismaalaste seadus, mis tõi riigis käibele mõiste "mittekodanik". Selle definitsiooni alla sattus üle 100 000 alalise elaniku, kellest enamik olid endised NSV Liidu kodanikud, kes olid elanud pärast liidu lagunemist Eestis, kuid polnud saanud Eesti kodakondsust, samuti nende lapsed.

Aja jooksul on määratlemata kodakondsusega isikute osakaal järjest vähenenud. Inimesed valivad endale Eesti või muu riigi kodakondsuse. 2018. aasta lõpu seisuga oli määratlemata kodakondsusega isikuid üle 76 000.

Mittekodanikud ehk nn "hallipassimehed" tohivad Eestis hääletada kohalikel valimistel, kuid neil ei ole õigust olla valitud, muuhulgas keelab põhiseadus neil kuuluda erakondadesse. Mittekodanikud ei saa valida ega olla valitud Riigikogu valimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel, neil on keelatud töötada riigi- ja omavalitsusasutustes juhtivatel ametikohtadel.

Riigikogu on juba mitu aastat arutanud mitmesuguseid seaduseelnõusid, mis võimaldaksid alaealistel lastel saada Eesti kodakondsust lihtsustatud korras, kui vähemalt üks vanematest on riigis elanud enne iseseisvuse taastamist. Seaduseelnõu muutmiseks seaduseks ei ole Riigikogus toimunud hääletustel jätkunud hääli.

Nagu Sputnik Eesti on teatanud, anti 2017. aastal Eesti kodakondsus 797 isikule, kellest 558 olid määratlemata kodakondsusega isikud ehk mittekodanikud. Passi said 177 endist Venemaa kodanikku, järgnesid Ukraina (27), Valgevene (6), Armeenia (4), Aserbaidžaan (4) ja Gruusia (3). Eesti kodakondsusest loobus 2017. aastal 211 inimest, enamasti Venemaa kasuks.

Edetabel Global Passport Power Rank reastab maailma riikide passid "tugevuse" järgi. Eesti jäi tänavu (2019. aastal) 36. kohale jäädes kõigest ühe punktiga alla Leedule ja Lätile.

Lugege lisaks:

94
Tagid:
taotlus, lihtsustamine, kodakondsusetus, kodakondsus, Eesti
Samal teemal
Euroopa viskas Baltikumi tiiki kivi: pritsmeid on palju, tolku aga vähe
Määratlemata kodakondsusega inimeste arv vähenes mullu
Russakov: Helme ettepanekud on venelastele huvitavamad kui Keskerakonna omad
Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest
Kodukeemia valik kaupluses

Me kõik sureme. Mürgine kodukeemia

69
(Uuendatud 17:29 27.10.2019)
Pesupulbrid, õhuvärskendajad ja puhastusvahendid pole inimese tervisele vähem mürgised ja ohtlikud kui heitgaasid, putukamürgid ja jäätõrjesool.

TALLINN, 28. oktoober — Sputnik. Kodus, tööl ja tänaval ümbritseb meid tohutu hulk erinevaid aineid ja keemilisi ühendeid, mis pole meie organismile vähemalt kasulikud. Me puutume nendega kokku iga päev, ise seda teadmata, või suhtume sellesse teadmisesse ükskõikselt. Kuid asjata.

"Ma olen plii suhtes allergiline," ütleks 80-ndate märulikangelane kuulihaava silmas pidades. Kuid kui tollal oli see vaid jõhker nali, siis nüüd on see hirmutav reaalsus.

Igaüks meist hingab iga päev sisse, puudutab, sööb ja joob sisse hulgaliselt aineid, mis võivad põhjustada tõsiseid haigusi ja isegi surma.

Moskva Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia professor ja keemiadoktor Sergei Vatsadze aitas selgusele jõuda, mille poolest erinevad toksiinid mürkidest, millised on ksenobiootikumid, millised ohtlikud ained ümbritsevad meid meie igapäevaelus, kuidas kahjulikud kemikaalid satuvad poelettidele ja kust pärinevad müüdid ohutute toodete kohta.

Saadet vene keeles saab kuulata siit:

Мы все умрём. (Токсичная) бытовая химия
Lugege lisaks:

 

69
Tagid:
kodukeemia, mürgine, tervis
Samal teemal
Eesti diplomaadid Gruusias kannatavad pliimürgituse all
Laste hulgas populaarne mänguasi "Lima" võib osutuda tervisele ohtlikuks
Terviseaemet: mürgised marjad ja taimed ohustavad väikelapsi
Ootamatu: põlenud Notre Dame mürgitas Pariisi pinnase pliiga
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega