Illustratiivne foto

Hasart- ja digisõltuvuse raviks kulub üle 100 000 euro

8
MTÜ Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus (HNK) taotleb üleriigiliseks hasart- ja digimängusõltlaste raviks ja psühhosotsiaalseks rehabilitatsiooniks ning ennetustegevuseks järgmisel aastal 107 452 eurot

TALLINN, 5. november — Sputnik. Hasartmänge on viimase kahe aasta jooksul mänginud 66 protsenti 15-74-aastasest Eesti elanikest — 2014 aastal oli neid veel 50 protsenti. Viimase kahe aasta mängimise kogemus on kõrgeim noorte, 20-29-aastaste rühmas, kuid ka 15-19-aastaste rühmas on mängimine tõusnud nii internetis kui ka väljaspool seda, vahendas portaal Pealinn.

Hasartmängusõltuvuse riskirühma kuulub kaheksa protsenti 15-74-aastasest elanikkonnast, kirjutas ühingu juhatuse liige ja kliiniline psühholoog Pille-Riin Kaare. Riskirühmaanalüüsist selgub, et probleemidega mängijad mängivad nii internetis kui ka väljaspool internetti erinevaid hasartmänge, kusjuures riskirühmas on kasvanud kõikide internetis mängitavate hasartmängude mängimine.

Väljaspool internetti hasartmängude mängimisel on kasvanud väljaspool kasiinot mänguautomaatidel mängimine — seda näiteks laevadel. Probleemidega mängijad on varasemaga võrreldes enam hakanud hasartmängimiseks või mänguvõla tasumiseks võtma kiir- ja SMS-laene.

Samuti on probleemidega mängijad varasemaga võrreldes mänginud enam hasartmänge suurema summa peale kui algselt planeeritud ja väljendavad vähem soovi raha peale mängimist või panuste tegemist lõpetada.

HNK on tegutsenud hasartmängumaksu nõukogu projektipõhisel rahastusel alates 2008. aastast ja on tänaseni Eestis ainus ettevõtmine, kus tegeletakse sihipäraselt hasartmängu- ja digisõltuvuse ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste pakkumise ning probleemi leviku seirega.

Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuses läbiviidavad hasartmängu- ja digisõltuvuse psühhoteraapia programmid tuginevad teaduspõhisele kognitiiv-käitumisteraapiale.

8
Tagid:
sms, laen, hasartmäng