Tulerõngast läbihüppamine

Maailma äärmuslikumad sõjaväeharjutused

68
(Uuendatud 15:32 23.10.2017)
Harjutuse eesmärk on kujundada sõjaväelasel distsipliini, täpsust ja mehisust, mida tegelikus võitluses kahtlemata vaja läheb

TALLINN, 23. oktoober — Sputnik. Kui te olete liialt tundlik, ei soovita me teil lisatud videoklippe vaadata. Nendel on maailma äärmuslikumad sõjaväeharjutused. Portaal Inosmi edastab võrgulehe Oddee reitingu.

1. "Kuum kartul" lõhkekehaga (Hiina rahvavabastusarmee)

Harjutuse eesmärk on kujundada sõjaväelasel distsipliini, täpsust ja mehisust, mida tegelikus võitluses kahtlemata vaja läheb. Hiina RV armee sõjaväelased saavad nendest väärtustest aru omamoodi. Harjutus kujutab endast muistset mängu "kuum surm", kus osavõtjad riskivad plahvatuses surmasaamisega.

Hiina sõjaväelased (Hongkong) seisavad ümber kaevendi ja annavad üksteisele edasi aktiveeritud lõhkekeha nagu "kuuma kartulit". Kui sõdur selle kaevendisse heidab, hüppavad kõik eemale ja peavad suutma vahetult enne plahvatuse toimumist oma pea kätega katta.

2. Lasud rindu (Venemaa FSB eriüksus "Grad")

USA erivägede eruohvitser ja "Delta Force" veteran Larry Vickers salvestas videoklipi TAC-TV-le. Venemaa erikursuse väljaõppe "usaldusväärsuse harjutus", mille käigus tulistavad sõjaväelased üksteisele rindu.

Harjutuse mõte seisneb selles, et valmistada nekrut vaimselt ette tule alla sattumiseks. Mõned neist saavad kuulitabamusi kuulivestide pihta. Tagajärgedele vaatamata peavad võitlejad tulistamisele võimalikult kiiresti ja täpselt reageerima.

Lisaks peab nekrut oskama inimest tule alt välja tuua. Sihtmärke tulistatakse mõne meetri kauguselt ja nende ees kõnnivad inimesed, kes kujutavad endast juhuslikke möödakäijaid. Eesmärk on demonstreerida stressi mõju kontsentreerumisvõimele. Võitleja peab harjutuse käigus suutma säilitada rahu ja täitma ülesande.

3. Tulerõngast läbihüppamine (Hiina rahvavabastusarmee)

Солдат Народно-освободительной армии Китая во время военных учений в Китае
© REUTERS / China Stringer Network
Tulerõngast läbihüppamine.

Foto kujutab läbi tulerõnga hüppavat sõjaväevormis relva käes hoidva võitleja meeletut käitumist. See on kõige hirmsam harjutus Hiinas. Üksuse ülem seletab: "Ohtlik harjutus viib nekrutile samasse seisundisse ja adrenaliinitulva, nagu oleks ta reaalses lahingus."

4. Uppumisvastane harjutus (USA merevägi)

Kõiki USA mereväe eriüksuse SEAL (lühend sõnadest "Sea, Air, and Land") väljaõppeharjutusi saab pidada meeletuteks, kuid mõned neist on täiesti pöörased.

Nekruteid testitakse vees. Harjutust nimetatakse "külma veega harjutamiseks". "Uppumisevastase" harjutuse käigus hüppavad kinniseotud jalgade ja kätega nekrutid vette basseini sügavamas otsas. Viie minuti jooksul peab nekrut 20 korda basseini põhja laskuma ja uuest pinnale tõusma, seejärel ujuma basseini teise otsa ja tagasi. Lõpuks peab nekrut sukelduma ja basseinipõhjast ujumismaski üles tooma.

Sellega pole hullumeelsus veel lõppenud, asi läheb järjest hullemaks: treener tõukab nekruti basseini, et sundida "ohvrit" uputamise imiteerimisega vastupanu osutama.

5. Betoonplaatide purustamine peaga (Lõuna-Korea ja Hiina sõdurid)

Tavaliselt jalaväelased laualavad võitlusvaimu tõstmiseks. Hiina sõjaväes tõstetakse võitlusvaimu teisiti – sõdurid taovad vastu kaasvõitlejate selgi bambusritvu ja purustavad peadega betoonplaate.

Loomulikult, kui neid harjutusi võimekuse ja jõu näitajaks pidada, on Hiina sõjaväelased võitmatule armeele kõige lähemal. Sõjaväeametnikud tunnistavad, et neid oskusi saab praktikas rakendada üsna harva. Nüüd analüüsitakse nende harjutuste peale väeüksustes kuluvat aega.

6. Kobra veri (USA merejalavägi)

Морпех США пьет кровь кобры во время программы выживания в джунглях
© AFP 2019 / PORNCHAI KITTIWONGSAKUL
USA nerejalavägi õpib kobra verd jooma.

USA merejalavägi õpib kobra verd jooma ja elusatel kanadel päid otsast hammustama.

Pärast harjutamist Tai merejalaväe instruktoritega, kes õpetavad elusa kobra tapmist, tehakse merejalaväelastele ettepanek juua iidse tava kohaselt mao verd. Paljud võitlejad teevad seda hea meelega, nad ajavad pea kuklasse, et veri kobra kehast otse suhu voolaks.

Teised harjutused seisnevad tibude tapmises nende peade otsast hammustamisega ja kobra sabade söömises.

Tai Chonburi provintsis toimunud 11 päeva kestnud õppuse nimi oli "Cobra Gold 2014". Osales 13 tuhat Tai, Ühendriikide, Singapuri, Indoneesia, Jaapani, Lõuna-Korea ja Malaisia sõjaväelast. Harjutati pealetungioperatsioonideks valmistumist maal ja veel, humanitaarabi osutamist ja liitlasvägede evakueerimist, samuti ellujäämist metsas.

7. Tasakaaluharjutus tule all (Valgevene eriüksus)

Квалификационные испытания на право ношения крапового берета
© Sputnik / Андрей Александров
Tasakaaluharjutus tule all.

Valgevene siseministeeriumi eriüksuse sõjaväelased on kahtlemata julmad mehed.

Sarlakpunase bareti kandmise õiguse väljateenimiseks peavad Valgevene Siseministeeriumi eriväelased läbi tegema väga rasked katsed.

Test seisneb 10 kilomeetri krossijooksus, millele järgneb rida agressiivseid harjutusi: käsitsivõitlus ja objekti hõivamine akrobaatiliste võtetega. Ülemad võivad teha harjutust raskemaks, näiteks tuleb põlevate autrehvidega tasakaalu hoida, samal ajal, kui sõdurite pihta avatakse lahingpadrunitega tuli.

Bareti kandmise õiguse saamiseks tuleb sooritada 5-6 keerulist testi. Ja loomulikult tunnistatakse parimaid tulemusi näidanud mehed kõige sobivamateks sellistes üksustes teenima.

68
Tagid:
kartul, kobra, harjutused, FSB, sõjavägi, Hiina, Venemaa, USA, Korea
Eesti kodaniku pass

Eesti kodakondsust taotlevad teistest sagedamini mittekodanikud ja venemaalased

77
(Uuendatud 15:25 28.10.2019)
Eesti alaliste elanike massiline kodakondsusetus on endiselt sadade Eesti passi taotluste peamine põhjus.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. 2019. aastal on täheldatud Eesti kodakondsuse taotluste arvu märgatavat kasvu — ligi 22% võrra võrreldes 2018. aastaga.

Järgnevad Venemaa (218 kodanikku) ja Ukraina (29).
Taotlused Eesti kodakondsuse saamiseks 2019. aastal.
Eesti passi taotlejaid on ka Pakistanist (7), Valgevenest, Kõrgõzstanist ja Armeeniast (igast riigist 5), Gruusiast, Lätist, Aserbaidžaanist ja Indiast (igast 3), USAst, Moldovast ja Türgist (igast 2), ühe kodanikuga on esindatud Afganistan, Hiina, Itaalia, Kamerun, Leedu, Nigeeria ja Sri Lanka.
Eesti kodakondsuse andmise otsuse teeb valitsus pärast seda, kui taotleja on läbinud kõik ettenähtud protseduurid ja vastab kõigile kehtestatud nõuetele. Et Eesti seadusandlus ei luba topeltkodakondsust, jõustub valitsuse otsusega antud kodakondsus alles siis, kui taotleja on dokumentaalselt tõestanud, et ta on senisest kodakondsusest vabastatud.

Massilise kodakondsusetuse probleem

Eestis võeti 30. märtsil 1993 vastu välismaalaste seadus, mis tõi riigis käibele mõiste "mittekodanik". Selle definitsiooni alla sattus üle 100 000 alalise elaniku, kellest enamik olid endised NSV Liidu kodanikud, kes olid elanud pärast liidu lagunemist Eestis, kuid polnud saanud Eesti kodakondsust, samuti nende lapsed.

Aja jooksul on määratlemata kodakondsusega isikute osakaal järjest vähenenud. Inimesed valivad endale Eesti või muu riigi kodakondsuse. 2018. aasta lõpu seisuga oli määratlemata kodakondsusega isikuid üle 76 000.

Mittekodanikud ehk nn "hallipassimehed" tohivad Eestis hääletada kohalikel valimistel, kuid neil ei ole õigust olla valitud, muuhulgas keelab põhiseadus neil kuuluda erakondadesse. Mittekodanikud ei saa valida ega olla valitud Riigikogu valimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel, neil on keelatud töötada riigi- ja omavalitsusasutustes juhtivatel ametikohtadel.

Riigikogu on juba mitu aastat arutanud mitmesuguseid seaduseelnõusid, mis võimaldaksid alaealistel lastel saada Eesti kodakondsust lihtsustatud korras, kui vähemalt üks vanematest on riigis elanud enne iseseisvuse taastamist. Seaduseelnõu muutmiseks seaduseks ei ole Riigikogus toimunud hääletustel jätkunud hääli.

Nagu Sputnik Eesti on teatanud, anti 2017. aastal Eesti kodakondsus 797 isikule, kellest 558 olid määratlemata kodakondsusega isikud ehk mittekodanikud. Passi said 177 endist Venemaa kodanikku, järgnesid Ukraina (27), Valgevene (6), Armeenia (4), Aserbaidžaan (4) ja Gruusia (3). Eesti kodakondsusest loobus 2017. aastal 211 inimest, enamasti Venemaa kasuks.

Edetabel Global Passport Power Rank reastab maailma riikide passid "tugevuse" järgi. Eesti jäi tänavu (2019. aastal) 36. kohale jäädes kõigest ühe punktiga alla Leedule ja Lätile.

Lugege lisaks:

77
Tagid:
taotlus, lihtsustamine, kodakondsusetus, kodakondsus, Eesti
Samal teemal
Euroopa viskas Baltikumi tiiki kivi: pritsmeid on palju, tolku aga vähe
Määratlemata kodakondsusega inimeste arv vähenes mullu
Russakov: Helme ettepanekud on venelastele huvitavamad kui Keskerakonna omad
Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest
Kodukeemia valik kaupluses

Me kõik sureme. Mürgine kodukeemia

56
(Uuendatud 17:29 27.10.2019)
Pesupulbrid, õhuvärskendajad ja puhastusvahendid pole inimese tervisele vähem mürgised ja ohtlikud kui heitgaasid, putukamürgid ja jäätõrjesool.

TALLINN, 28. oktoober — Sputnik. Kodus, tööl ja tänaval ümbritseb meid tohutu hulk erinevaid aineid ja keemilisi ühendeid, mis pole meie organismile vähemalt kasulikud. Me puutume nendega kokku iga päev, ise seda teadmata, või suhtume sellesse teadmisesse ükskõikselt. Kuid asjata.

"Ma olen plii suhtes allergiline," ütleks 80-ndate märulikangelane kuulihaava silmas pidades. Kuid kui tollal oli see vaid jõhker nali, siis nüüd on see hirmutav reaalsus.

Igaüks meist hingab iga päev sisse, puudutab, sööb ja joob sisse hulgaliselt aineid, mis võivad põhjustada tõsiseid haigusi ja isegi surma.

Moskva Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia professor ja keemiadoktor Sergei Vatsadze aitas selgusele jõuda, mille poolest erinevad toksiinid mürkidest, millised on ksenobiootikumid, millised ohtlikud ained ümbritsevad meid meie igapäevaelus, kuidas kahjulikud kemikaalid satuvad poelettidele ja kust pärinevad müüdid ohutute toodete kohta.

Saadet vene keeles saab kuulata siit:

Мы все умрём. (Токсичная) бытовая химия
Lugege lisaks:

 

56
Tagid:
kodukeemia, mürgine, tervis
Samal teemal
Eesti diplomaadid Gruusias kannatavad pliimürgituse all
Laste hulgas populaarne mänguasi "Lima" võib osutuda tervisele ohtlikuks
Terviseaemet: mürgised marjad ja taimed ohustavad väikelapsi
Ootamatu: põlenud Notre Dame mürgitas Pariisi pinnase pliiga
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega