Perekond Uspenski (pildil) Läänemaalt

EOK tunnustas Eestimaa sportlikke perekondi

63
(Uuendatud 20:43 08.10.2017)
Eesti Olümpiakomitee tunnustas Eestimaa sportlikke perekondi, kelle valisid välja maakondade spordiliidud.

TALLINN, 8. oktoober — Sputnik. Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi sõnul on on Eestimaa sportlike perekondade tunnustamise eesmärk näidata perega koos sportimise tähtsust.

"Regulaarne liikumisharrastus saab alguse kodust. Vanemate elurütm annab ka lastele eeskuju ning aitab juurutada elukestvaid liikumisharjumusi. Sageli ei puuduta aga kodune liikumisharrastus vaid pereliikmeid, vaid innustab laiemalt kogukonda. Eestimaa sportlike perekondade tunnustamisega tänamegi just selliseid perekondi, kes on oma sportimisarmastusega eeskujuks," lausus Lusmägi.

Tänavu teenisid Eesti sportliku pere tunnustuse perekonnad 14 maakonnast:

Perekond Paalberg Harjumaalt. Paalbergid on edukas näide sellest, kuidas pere toel on võimalik omandada väga hea haridus ja saavutada samal ajal spordis kõrgeid tulemusi. Suusatamisega tegelenud isa ning ema suunamisel ja toel lõpetas poeg Pent väga heade tulemustega gümnaasiumi, omandab kõrgharidust ja lööb kaasa Harjumaa, kodukoha ja üleriigilistel spordiüritustel, tütar Epp õpib Tallinna Reaalkoolis ja ning võitis 2017. aastal Eesti naiskonna koosseisus suusaorienteerumise MM-il pronksmedali. Pere peamine armastus on suusasport, isa tegutseb ühiskondlikus korras ka Eesti koondise määrdemehena. Ka oma kodukoha Loksa linna ja Kuusalu vallas asuva "suusatajate meka" Kolgaküla arendamisel lüüakse terve perega kaasa.

Perekond Saarnak Hiiumaalt. Pereisa Siim, pereema Marge ning lapsed Steven, Kevin ja Emili võtavad aktiivselt osa rahvaspordiüritustest — tegelevad aktiivselt võrkpalli, jalgrattasõidu ja jalgpalliga ning toetavad ka teisi spordi tegemise juures. Samuti lüüakse kaasa spordiürituste korraldamisel.

Perekond Viljaste Ida-Virumaalt. Pereisa Ivar, pereema Sirje ja poeg Kristo on aastaid aktiivselt tegelenud petanki harrastamisega ja saavutanud häid tulemusi nii Eesti meistrivõistlustel kui ka väljaspool Eestit, lisaks on pereisa kanda petankiürituste koordineerimine Ida-Virumaal.

Nikolai Novosjolov unistab olümpiakullast
© Sputnik / Денис Пастухов

Perekond Jäätma Järvamaalt. Kuusteist aastat tagasi lõid atesteeritud treenerid Maarika ja Erki Türi Vibukooli, kust on sirgunud ridamisi Eestis ja rahvusvahelisel tasandil edukaid sportlasi, kelle nimel on ka paljud Eesti rekordid. Peres kasvab kolm last, kes kõik on nakatunud vibulaskmise pisikuga. Tütred Lisell ja Mariel ning poeg Robin on mitmekordsed Eesti meistrid nii oma kui täiskasvanute klassides ning nende nimel on rohkelt Eesti rekordeid.

Perekond Väljaots Jõgevamaalt. Pereisa Vallo on kehalise kasvatuse õpetaja ning juhendab ka algklasside spordiringi, korvpalli-ja kergejõustikuringe, korraldab piirkondlikke laste jooksu-ja rattavõistlusi, matkapäevi ja spordiviktoriine. Lisaks külastab ta huvilistega Eesti meistrivõistluste korvpallimänge ja veab spordiklubi Contrat. Suur hulk nädalavahetusi kulub laagrite korraldamisele, mõned isegi toimuvad tema kodutalus. Lisaks kõigele on Vallo tubli spordikohtunik. Pereema Eda ning lapsed Eveliis, Annaliisa ja Joosep on kõikides nendes ettevõtmistes tublid abilised organiseerimisel ja võistlemisel. Lapsed võistlevad maakonna meistrivõistlustel väga mitmetel spordialadel ning ka vabariiklikel võistlustel.

Perekond Uspenski Läänemaalt. Isa Aap on treener maadlusklubis Dünamo, sealjuures on tegemist kümnekordse Eesti meistriga maadluses, samuti on ta võitnud sumos MM-i kaks hõbedat, kaks pronksi ja EM-i kolm pronksmedalit. Pereema Kristiine on edukalt võistelnud firmaliigas ja kuulub linna esindusnaiskonda korvpallis. Pojad Robin ja Kevin tegelevad samuti aktiivselt spordiga. Robin saavutas tänavu 15-aastaste Eesti meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses 3. koha ja Kevin 8. koha. Poisid saavutasid 2016. aastal ka Läänemaa noorte basseinitriatlonis 2. (Kevin) ja 3. koha (Robin), mõlemad poisid on olnud ka tublid sportlased noortekotkaste võistlustel. Tütar Kertu on Läänemaa Ühisgümnaasiumi tüdrukute korvpalli tiimi liige, kellega võideti mullu Läänemaa Koolispordi Liidu korvpalli meistrivõistlustel teine koht. Samuti esindas Kertu Haapsalu linna Otepääl toimunud Eesti linnade talimängudel. Tütar Kata Ria on Läänemaa Spordikooli kergejõustiklane, kes saavutas 2016. aastal Läänemaa järelkasvuvõistlustel kergejõustikus oma vanuseklassis 3. koha.

Perekond Penek Lääne-Virumaalt. Pereisa Hennik on liikumissarja "Terve Rakvere Liigub" eestvedaja, samuti harrastab ta aktiivselt korvpalli ja osaleb perega ühiselt jooksuvõistlustel nii Eestis kui ka kaugemal. Pereema Merle on kergejõustikuklubi ViKe vabatahtlik ning teda võib näha enamustele noorte spordivõistlustel kas rajakohtunikuna või sekretariaadis panustamas. Tütred Eliis ja Kaileen on medalistid erinevatelt kergejõustiku meistrivõistlustelt. Selles peres on vanemad süstinud spordipisikut ja tervislikke eluviise nii oma lastesse kui ka läbi liikumissarja "Terve Rakvere liigub" kogu maakonna inimestesse.

Eesti epeenaine Irina Embrich
© Sputnik / Вадим Анцупов

Perekond Raudkepp Põlvamaalt. Raudkeppide pere on oma kodukohas Värskas eeskujuks ja aktiivseks eestvedajaks paljudes ettevõtmistes, olgu see siis klubitasemel, vallasisene või vallapiire ületav. Isa Einar tegeleb orienteerumise, võrkpalli, suusatamisega ja kõikide spordialadega, kus vaja/võimalus kaasa lüüa, ning käib koos tütre Emily'ga rogainidel. Samuti tegeleb Einar aktiivselt spordivõistluste korraldamisega (IT orienteerumises, rannavolled jne). Ema Signe kannab tervise eest hoolt tervisekõndi tehes ja suvel rattaga sõites. Signe on lasteaiakasvataja ning saab täiendavat koormust rüblikutega päevad läbi ringi möllates. Tütar Emily on Eesti orienteerumisjooksu koondise liige ja seab kõrgemaid sihte tulemusspordis, aktiivselt tegeleb ka teiste spordialadega (suusatamine, võrkpall, rattasõit, jooksuvõistlused, rogainimine). Tütar Kaisa on olnud pikka aega Eesti koondise liige orienteerumises ning tegeleb samuti aktiivselt ka teiste spordialadega. Tütar Liisa on aktiivne jooksuharrastaja, võõrad pole orienteerumine, suusatamine, rattasõit.

Perekond Rahuoja Raplamaalt. Isa Tarmo on võrkpallitreener ja Kabala Spordimaja juhataja, ema Kaire on saalihoki mängija Kaitseliidu Rapla Maleva naiskonnas, tütar Ragne on U16 vanuseklassi 2017. aasta Eesti meister, U16 noortekoondise liige ja tubli koolisportlane, poeg Ranel on võrkpalli U12 Eesti meistrivõistluste hõbemedaliomanik ja aktiivne koolisportlane. Pisitütar Rahel pole veel ühte kindlat ala valinud, aga on osalenud paljudel lastejooksudel.

Perekond Saar Saaremaalt. Pereisa Janek on Saare maakonna lauatennise esireket ja spordiklubi Anto lauatennisetreener, poeg Kevin mängib Pärnu Võrkpalliklubis ning poeg Alari Rakvere Võrkpalliklubis ja FC Kuressaares.

Perekond Pind Tartumaalt. Pereema Katre on kehalise kasvatuse õpetaja ja aktiivne spordikohtunik maakonna võistlustel ning koos abikaasa Lauriga tegeletakse sõudespordiga, suusatamise, jooksmise, jõusaalitreeningutega. Noorem poeg Rasmus tegeleb murdmaasuusatamise, jooksmise ja jalgrattaspordiga, vanem poeg Sander tegeleb jõukohaselt rahvaspordiga ja käib jõusaalis.

Perekond Luik Valgamaalt. Perekond Luik — isa Janek, ema Kristiina ning lapsed Mirell, Michell ja Isabell-Mary — on aastaid osalenud kohalikel liikumisseriaalidel (Matkad "Otsi Sõnu"), samuti kohalikel suusaseriaali etappidel ja matkadel. Osaletud on ka kevadistel jalgrattapühapäevade rattasõitudel. Mirell võistles mullu juunioride MM-il odaviskes, kus saavutas 11.koha, ja on Eesti MV-l medalivõitja. Isabell-Mary võitis mullu TV10 olümpiastardi omavanuste palliviskes I koha, Michell on võistelnud edukalt maakondlikel võistlustel. Isa ja ema aitavad kaasa oma pere laste osavõtule treeningutest ja võistlustest.

Perekond Adams Viljandimaalt. Perekonda kuulub kuus liiget — ema, isa ja neli last, kõik on väga aktiivsed Suure-Jaani valla sportlikes tegemistes ning sportlikuks eeskujuks nii oma kogukonnas kui ka suuremas piirkonnas. Suure-Jaani vallas korraldatavatel Lehola-Lembitu mängudel, kus võisteldakse igal aastal 20 erineval alal, on kõikidel aladel Adamsite perest keegi võistlustel osalemas. Lisaks on vanim perepoeg Erki Lehola-Lembitu mängude korraldamisel Kildu külade piirkonna koordinaator — tema tegevuse tulemusena on Kildu piirkond alati rohkearvuliselt esindatud ja saavutas mullu mängude üldvõidu. Samuti on ema Ene, tütred Egle ja Eveli, poeg Erki ja noorim poeg Ergo kuulunud valla esindusvõistkondadesse nii Eesti valdade suvemängudel, Roheliste Jõemaa mängudel kui ka Viljandimaa Sakala mängudel.

Perekond Kuragin Võrumaalt. Pereisa Valeri, pereema Kersti ning lapsed Karel ja Kaisa teenisid tunnustuse välja oma mitmekülgse sportimisega. Võrumaa Mängudel on nad kogu aasta aktiivselt kaasa teinud erinevatel spordialadel ja iseseisvatel liikumispäevakutel.

Koostöös maakondlike spordiliitudega valitud Eestimaa sportlikud pered saavad koos tunnustusega Eesti Olümpiakomiteelt preemiaks koguperekülastuse sel nädalavahetusel toimuvale Tallinn International Horse Show'le koos ööbimisega Hilton Tallinn Park hotellis.

63
Tagid:
sport, maakond, perekond, EOK
Eesti kodaniku pass

Eesti kodakondsust taotlevad teistest sagedamini mittekodanikud ja venemaalased

69
(Uuendatud 15:25 28.10.2019)
Eesti alaliste elanike massiline kodakondsusetus on endiselt sadade Eesti passi taotluste peamine põhjus.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. 2019. aastal on täheldatud Eesti kodakondsuse taotluste arvu märgatavat kasvu — ligi 22% võrra võrreldes 2018. aastaga.

Järgnevad Venemaa (218 kodanikku) ja Ukraina (29).
Taotlused Eesti kodakondsuse saamiseks 2019. aastal.
Eesti passi taotlejaid on ka Pakistanist (7), Valgevenest, Kõrgõzstanist ja Armeeniast (igast riigist 5), Gruusiast, Lätist, Aserbaidžaanist ja Indiast (igast 3), USAst, Moldovast ja Türgist (igast 2), ühe kodanikuga on esindatud Afganistan, Hiina, Itaalia, Kamerun, Leedu, Nigeeria ja Sri Lanka.
Eesti kodakondsuse andmise otsuse teeb valitsus pärast seda, kui taotleja on läbinud kõik ettenähtud protseduurid ja vastab kõigile kehtestatud nõuetele. Et Eesti seadusandlus ei luba topeltkodakondsust, jõustub valitsuse otsusega antud kodakondsus alles siis, kui taotleja on dokumentaalselt tõestanud, et ta on senisest kodakondsusest vabastatud.

Massilise kodakondsusetuse probleem

Eestis võeti 30. märtsil 1993 vastu välismaalaste seadus, mis tõi riigis käibele mõiste "mittekodanik". Selle definitsiooni alla sattus üle 100 000 alalise elaniku, kellest enamik olid endised NSV Liidu kodanikud, kes olid elanud pärast liidu lagunemist Eestis, kuid polnud saanud Eesti kodakondsust, samuti nende lapsed.

Aja jooksul on määratlemata kodakondsusega isikute osakaal järjest vähenenud. Inimesed valivad endale Eesti või muu riigi kodakondsuse. 2018. aasta lõpu seisuga oli määratlemata kodakondsusega isikuid üle 76 000.

Mittekodanikud ehk nn "hallipassimehed" tohivad Eestis hääletada kohalikel valimistel, kuid neil ei ole õigust olla valitud, muuhulgas keelab põhiseadus neil kuuluda erakondadesse. Mittekodanikud ei saa valida ega olla valitud Riigikogu valimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel, neil on keelatud töötada riigi- ja omavalitsusasutustes juhtivatel ametikohtadel.

Riigikogu on juba mitu aastat arutanud mitmesuguseid seaduseelnõusid, mis võimaldaksid alaealistel lastel saada Eesti kodakondsust lihtsustatud korras, kui vähemalt üks vanematest on riigis elanud enne iseseisvuse taastamist. Seaduseelnõu muutmiseks seaduseks ei ole Riigikogus toimunud hääletustel jätkunud hääli.

Nagu Sputnik Eesti on teatanud, anti 2017. aastal Eesti kodakondsus 797 isikule, kellest 558 olid määratlemata kodakondsusega isikud ehk mittekodanikud. Passi said 177 endist Venemaa kodanikku, järgnesid Ukraina (27), Valgevene (6), Armeenia (4), Aserbaidžaan (4) ja Gruusia (3). Eesti kodakondsusest loobus 2017. aastal 211 inimest, enamasti Venemaa kasuks.

Edetabel Global Passport Power Rank reastab maailma riikide passid "tugevuse" järgi. Eesti jäi tänavu (2019. aastal) 36. kohale jäädes kõigest ühe punktiga alla Leedule ja Lätile.

Lugege lisaks:

69
Tagid:
taotlus, lihtsustamine, kodakondsusetus, kodakondsus, Eesti
Samal teemal
Euroopa viskas Baltikumi tiiki kivi: pritsmeid on palju, tolku aga vähe
Määratlemata kodakondsusega inimeste arv vähenes mullu
Russakov: Helme ettepanekud on venelastele huvitavamad kui Keskerakonna omad
Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest
Kodukeemia valik kaupluses

Me kõik sureme. Mürgine kodukeemia

55
(Uuendatud 17:29 27.10.2019)
Pesupulbrid, õhuvärskendajad ja puhastusvahendid pole inimese tervisele vähem mürgised ja ohtlikud kui heitgaasid, putukamürgid ja jäätõrjesool.

TALLINN, 28. oktoober — Sputnik. Kodus, tööl ja tänaval ümbritseb meid tohutu hulk erinevaid aineid ja keemilisi ühendeid, mis pole meie organismile vähemalt kasulikud. Me puutume nendega kokku iga päev, ise seda teadmata, või suhtume sellesse teadmisesse ükskõikselt. Kuid asjata.

"Ma olen plii suhtes allergiline," ütleks 80-ndate märulikangelane kuulihaava silmas pidades. Kuid kui tollal oli see vaid jõhker nali, siis nüüd on see hirmutav reaalsus.

Igaüks meist hingab iga päev sisse, puudutab, sööb ja joob sisse hulgaliselt aineid, mis võivad põhjustada tõsiseid haigusi ja isegi surma.

Moskva Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia professor ja keemiadoktor Sergei Vatsadze aitas selgusele jõuda, mille poolest erinevad toksiinid mürkidest, millised on ksenobiootikumid, millised ohtlikud ained ümbritsevad meid meie igapäevaelus, kuidas kahjulikud kemikaalid satuvad poelettidele ja kust pärinevad müüdid ohutute toodete kohta.

Saadet vene keeles saab kuulata siit:

Мы все умрём. (Токсичная) бытовая химия
Lugege lisaks:

 

55
Tagid:
kodukeemia, mürgine, tervis
Samal teemal
Eesti diplomaadid Gruusias kannatavad pliimürgituse all
Laste hulgas populaarne mänguasi "Lima" võib osutuda tervisele ohtlikuks
Terviseaemet: mürgised marjad ja taimed ohustavad väikelapsi
Ootamatu: põlenud Notre Dame mürgitas Pariisi pinnase pliiga
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega