Illustreeriv foto

Soomes paljastati spionaaživõrgustik, mille kombitsad ulatusid Euroopa ja Ühendriikideni

114
(Uuendatud 13:47 06.09.2017)
Vilho Pentikäinen teenis Nõukogude Liidu heaks salakuulamisega palgalisa priiskava elustiili tarvis

TALLINN, 28. august — Sputnik. Võimalik, et salakuulamine soodustas sõja puhkemist, edastab portaal Inosmi Yle lugu.

Soome salakuulaja edastas paljude aastate jooksul Soome kaitseväe peastaabi salastatud teavet idanaabrile. Martti Backmani dokumentaalromaan räägib ühest kuulsamast spionaažijuhtumist.

Kuigi Vilho Pentikäinen oli kõigest leitnant, omas ta juurdepääsu salastatud dokumentidele. Tema spionaažitegevus sai võimalikuks tänu teenistusele korrapidajana, kes oli öösiti staabihoones täiesti üksinda.

Pentikäinen oli väga täpne. Ta teadis alati, kust ta salastatud dokumendid võttis ja pani need täpselt endisele kohale tagasi.

Loomulikult ei tegutsenud Pentikäinen üksinda. Üheks tema abiliseks oli Einar Vähä, kes Pentikäinen´ilt saadud salastatud dokumendid Nõukogude Liidu saatkonda toimetas.

Kõik viis Vähä venda põgenesid Nõukogude Liitu ja mõned neist tegid seal läbi väljaõppe Punaarmee ohvitseridekoolis. Soome Keskjälituspolitseis peeti neid veendunud kommunistideks ja revolutsionäärideks. Kui üks vendadest, Einar, Soome tagasi pöördus, jälgis jälituspolitsei teda, kuid põhjust tema vahistamiseks ei leidnud.

Pärast seda, kui dokumendid Nõukogude saatkonnas pildistati, viis Einar Vähä need Pentikäinen´ile tagasi ja too pani nad veel enne hommikut endisele kohale. Seetõttu õnnestus Pentikäinen´il kaua paljastamist vältida.

Salakuulamine tekitas suurt kahju

Kolmekümnendatel aastatel paljastati Soomes spionaaživõrgustik, mille kombitsad ulatusid Euroopa ja Ameerika Ühendriikideni. Ajakirjanik ja kirjanik Martti Backman kirjutas sellest dokumentaalromaani "Salakuulajad" (Vakoojat), mille sündmustik areneb nagu tõelises spionaažiromaanis.

Peategelast Vilho Pentikäinen´it võib pidada elukutseliseks salakuulajaks, kes töötas Nõukogude Liidu heaks.

"Pentikäinen tekitas Soome kaitsevõimele väga suurt kahju. Umbes kümne aastaga edastas ta tohutul hulgal andmeid Soome kaitsevõime kohta," räägib Martti Backman.

"Tänu Pentikäinen´ile said NSV Liidule üksikasjadeni teatavaks kõik Soome sõjasaladused. Punaarmees teati Karjala kannase kaitserajatiste igast kaevikust ja kuulipildujapesast.

Salastatud teave ja sõjad

Backman arutleb, kuivõrd Pentikäinen´i Nõukogude Liidule edastatud teave sõja puhkemist mõjutas.

"Pentikäinen hankis Nõukogude Liidule teavet Soome naaberriikidega, sealhulgas Eestiga sõlmitud vastastikuse abistamise lepingute kohta. Muuhulgas edastas ta ka teavet Soome lahe võimaliku sulgemise kohta sõja puhkemise ja pealetungioperatsioonide korral Ida-Karjalas.

"Sellele teabele tuginedes hakkas Nõukogude Liit pidama Soomet vaenulikuks natsiriigiks ja see võis olla tõsiseks põhjuseks tulevaste sõdade puhkemiseks," arutleb Martti Backman.

Mis sunnib salakuulajaks hakkama?

Vilho Pentikäinen sai tunda kõiki kodusõja koledusi juba 14-aastasena: kolm aastat viibis ta valgete koonduslaagris. Sellega võib kasvõi osaliselt seletada Pentikäinen"i soovi salakuulajaks hakata.

Backman´i raamatus räägitakse ka sellest, et Pentikäinen oli suur naistemees ja sellele kulus palju raha. Leitnandi palgast ei piisanud selleks kaugeltki, kuid salakuulajana teenis ta hiigelsummasid, mis kulusid uhketele autodele ja kohtumistele daamidega.

Erinevate allikate andmetel võib Pentikäinen´it iseloomustada kui omamoodi nartsiss-inimest. Ta oli osav manipulaator ja peksis regulaarselt oma naist.

Ta võis oma eesmärgi suunas liikudes tegutseda külmavereliselt ja ilma emotsioonideta. Pentikäinen ähvardas relvaga isegi oma poega. Kõike seda tegi ta kainena: alkoholi pruukis ta üldse väga harva.

"Pentikäinen´il oli oma kodumaa reetmiseks ilmselt mitmeid põhjusi," arvab Martti Backman.

Esimesed aastad pärast iseseisvuse saavutamist olid Soomele rasked ja paljud hakkasid salakuulajaid abistama vaid raha pärast, eriti kui inimese peas olid juba kommunistlikud või vaskpoolsest ideed.

"Ühiskonna kõrgkihist pärinevaid abimehi paelus ka riskijanu. Mõned võibolla ka uskusid kommunismi."

Naisterahva juhtimisel

Martti Backman´i raamatus räägitakse erinevatest spionaaživõrgustikku kuuluvatest inimestest, kuid üks nende hulgast on eriti silmapaistev, isegi vaatamata sellele, et Soomes tegutses ta väga lühikest aega.

Spionaaživõrgustiku tegevuse lõpul juhtis seda Marija-Emma Schul, keda Soome jälituspolitsei hoolega jälgis. Schul töötas kunagi baaridaamina Lätis, ilmus siis aga Mary Louise Martin´i nime all õuedaamina Soome.

"Schul tegeles spionaažiga edukalt ka Pariisis ja New Yorkis. Ta oli väga veetlev ja karismaatiline naine, kes paelus nii mehi, kui ka naisi," muheleb Backman.

Teine tugev naine köitis intelligentsi

Teine tähtis salakuulaja oli vene päritolu kommunist ja salakuulaja Lydia Stahl. Ta koondas enda ümber suure hulga mõjukaid soome sõpru.

Need olid tuntud poliitikud, minister Bruno Jalander, diplomaat Eero Järnefelt, kunstitegelased Juhani Aho, Elmer Diktonius, Elli Tompuri ja Wäinö Aaltonen.

Stahl´i sõpradeks olid ka Hella Wuolijoki, Otto Ville Kuusinen ja John Reed, kes kirjutas tuntud raamatu "Kümme päeva, mis vapustasid maailma". Hiljem sai maailmale tuntuks ka John Reedi film "Punased", mille võtted toimusid muuhulgas ka Soomes.

"Lydia oli väga tark ja kõrgelt haritud. Ta valdas mitmeid võõrkeeli, oli suurepärane daam, kes pidas Soomes salongi," räägib Backman. "Salongid olid tolle aja Soomes tüüpiline nähtus. Ka kommunist Hella Wuolijoki´il oli oma salong, mida Lydia Stahl külastas. Kuid tal oli salong ka endal. Nendes salongides tegutsesid kommunistid ja vasakpoolsed täie jõuga."

"Nii said naised juurdepääsu Soome kultuuritegelastele ja intelligentsile," räägib Backman.

Põgenemine viis spionaaživõrgustiku paljastamiseni

Vaevalt, et Vilho Pentikäinen mõistis, millise hoobi ta Saijanjoki jõe (praegu Voltšja jõgi) ületamisel Nõukogude Liitu põgenemisega spionaaživõrgustikule annab. Backmani arvates ei oleks Pentikäinen põgeneda tohtinud.

"Minu raamat lükkab ümber väited, et Pentikäinen tabati kuriteolt. Pentikäinen´it ei avastatud kuni põgenemiseni Nõukogude Liitu 1933. aasta oktoobris," räägib Martti Backman.

"Ilmselt arvas Pentikäinen, et ta võidakse paljastada ja sattus paanikasse. Tema põgenemine äratas tänase Soome kaitsepolitsei (SUPO) eelkäija Keskjälituspolitsei tähelepanu," räägib Backman.

Keskjälituspolitsei detektiivid tegid head tööd. Lüli haaval avastasid nad kogu spionaaživõrgustiku. Tulemuslikud ülekuulamised viisid vahistamisteni. Viimasena vahistati Marija-Emma Schul.

Uurimise järel karistas Turku linna õuekohus viit võrgustiku liiget pikaajalise vanglakaristusega, 19 inimest said leebemad karistused. Võrgustiku juhi Marija-Emma Schul´ile mõisteti raskeim karistus – kaheksa aastat parandusvanglat.

FBI direktor John Edgar Hoover tuli Soome

"Pentikäinen´i põgenemine ja jälituspolitsei tegevus paljastasid spionaaživõrgustiku mitte ainult Soomes," Kirjutab Backman oma raamatus "Salakuulajad".

"Jälituspolitsei tegevuse tulemusena paljastati kogu nõukogude spionaaživõrgustik Lääne-Euroopas ja Ameerika Ühendriikides, tabati kümneid salakuulamisega tegelevaid inimesi, kes hiljem ka süüdi mõisteti."

"Isegi USA FBI (Föderaalne juurdlusbüroo) direktor Edgar Hoover tuli Soome, et Keskjälituspolitseile tunnustust avaldada," räägib Martti Backman naerdes.

Salakuulajate kurb lõpp

Martti Backman´i raamatus räägitakse ka sellest, et pärast Vilho Pentikäinen´i põgenemist Nõukogude Liitu anti talle Punaarmee majori auaste ja ta astus kommunistliku partei liikmeks. Ajaloolase Matti Kosonen´i teatel tundis üks Jätkusõja esimesel suvel vangistatud dessantväelane Vilho Pentikainen´i fotol ära ja rääkis, et too oli olnud tema õppejõud, kellel on majori auaste.

Pentikäinen abiellus Otto Ville Kuusineni tütre Riikke Kuusineniga. See aga ei päästnud teda Jätkusõja puhkedes stalinlikus Nõukogude Liidus repressioonidest.

"Pentikäineni vastu fabritseeriti süüdistus, mille kohaselt olevat ta 1933. aastal salakuulajana Nõukogude Liitu saadetud ja ta saadeti laagrisse. Dokumentide kohaselt suri Pentikäinen laagris 1942. aastal nälga."

Moskvas peeti kinni Ukraina spioon
© Sputnik / Кирилл Каллиников

Kui 1990-ndate aastate alguses nõukogude arhiivid osaliselt avanesid, siis Pentikäineni isiklikule toimikule uurijatele juurdepääsu ei antud. On täiesti võimalik, et surmateatega toimikus püüti üks elulugu lõpetada ja alustada teist – uue nime all.

Marija-Emma Schul´i saatus oli samuti kurb. Ta saadeti Soomest natsi-Saksamaale.

"Pärast raamatu "Salakuulajad" ilmumist võttis minuga ühendust üks inimene, kes möödunud suvel töötas vabatahtlikuna Ravensbrück´i koonduslaagri arhiivides. Ta rääkis, et sattus seal dokumentidele, kus figureeris Marija-Emma Schul´i nimi. Nendes dokumentides oli märgitud, et ta lasti maha Auschwitz´is 1943. aastal," räägib Martti Backman.

Raamatus on juttu kas eellest, et vanglast vabanedes lõpetas Einar Väha poliitikaga tegelemise ja elas pärast kõiki sõdu vaikselt Puistola kandis. Ta suri 1963. aastal.

Lydia Stahl sõitis Pariisi juba 20-ndatel aastatel. Seega teda üle ei kuulatud ja Pentikainen´i süüasjaga seoses süüdi ei mõistetud. Pariisis tegutses ta spionaažiorganisatsioonis ja leidis Marija-Emma Schul´ile korteri, mida kasutati spionaažiülesannete täitmiseks. Pärast spionaaživõrgu avastamist Prantsusmaal mõisteti Lydia Stahl´ile neli aastat vangistust. Mis temast pärast vanglast vabanemist sai, on teadmata.

114
Tagid:
salakuulamine, spioon, Nõukogude Liit, Soome