Tankitõrjerakettide Javelin lahinglaskmised.

Mõtisklus "Javelin" rakettide mõjust maksumaksja vaimsele seisundile

2555
Teated hirmkalliste tankitõrjerakettide "Javelin" ostmisest ja katsetamisest Eestis nihkuvad ebahuvitavate sõjaväeliste sündmuste rubriigist järkjärgult maksumaksja vaimset tervist ruineerivate kategooriasse.

TALLINN, 22. veebruar — Sputnik. Jaanuari lõpul toimusid Kaitseväe keskpolügoonil USA-st ostetud tankitõrjerakettide "Javelin" (ingl k. oda) lahinglaskmised. Ja võimalik, et see, võiks arvata, et mitte eriti tähelepanuväärne sündmus muutis riigi elanikkonna psühholoogilist seisundit. Uus oskussõna "javelin" võib juurduda ka eestimaalaste tavakõnepruuki.

Mitte eriti jõukal järjel ja üldiselt kokkuhoidlik eesti elanikkond püüab juba kaks kuud mõtestada ja leppida tõsiasjaga, et kohalikud kaitseväelased katsetasid kaht ameerika tankitõrjeraketti "Javelin", millest kummagi maksumus on umbes 100 000 eurot. Lihtsalt võeti kätte ja lasti vastu taevast. Kakssada tuhat eurot! Vähe sellest, et osteti kusagilt ei tea kust meeletute miljonite eest, vaid, et lasti, lihtsalt niisama, vastu taevast.

"No heakene küll, et osteti," mõtleb kulmu kipra vedades Eesti maksumaksja. Oleks siis lattu, valve alla pandud, et hoidku jumal, ära ei varastaks ega kriimustaks keegi kallist mänguasja. Las nad olekski seal siis seisnud ja kaitseväelased ja kogu rahvas oleks saanud uhkust tunda, et riigil on sellised riistapuud olemas ja et kui tõesti, tulebki hüpoteetilisel agressoril tahtmine tankidega tulla, tehtaks neile kiirelt ots peale.

Sellise agressori olemasolus, kui avaliku arvamuse uuringuid uskuda, elanikkonna enamus siiski kahtleb.

Kuid kohalikud asjatundjad on tusased, kutsuvad üles valvsusele ja kiikavad paljutähenduslikult muudkui Peipsi suunas. Ja veel suuremad asjatundjad kaugelt rikkalt maalt, kes, muide nende samade "Javelinidega" kauplevadki, räägivad, et lood on päris hullud. Kohe-kohe tuleb siia meeltesegaduses pahatahtlik agressor tankidel.
Mõtteis jõuab iga kavandatavat rahapaigutust põhjalikult kaaluma harjunud elanik ikka ja jälle tagasi Javelini paugutamisega vastu taevast läinud eurode juurde.

Mida kõike kasulikku oleks selle rahaga saanud ära teha.

Oleks võinud, näiteks, eluasemelaenu ära maksta ja uue autogi osta. Või, ütleme, mitu aastat ühe suvekuu kusagil soojal maal laia lehte mängida. Või sülitada hoopiski igava töö, halli vihmase ilma peale ja põrutada kuhugi… no kuhugi, kus on soe, kus kasvavad palmid, kus inimesed on naerunägudega ja kus mingid poolearulised ei hirmuta ajalehtedes ja telekas päevast päeva peagi algava sõjaga.

Ja see Eesti maksumaksja haiglane nõutus muutub järkjärgult psühholoogide ja isegi psühhiaatrite tegevusvaldkonda kuuluvaks. On täheldatud, et mõned eriti mõjukad eesti inimesed on uut sõna "Javelin" hakanud kasutama raha mõõdupuu tähenduses.

"Mu pangalaenu jääk on veel poolteist Javelini," mõtleb eestimaalane öövaikuses oma voodil süngelt küljelt küljele väherdes. "Oh, oleks mul veel mõnigi Javelin varuks, saaks rohkem toorainet sisse osta," unistab ärimees sekretäri puusa silitades. "No oled ikka kooner, küsisin palgatõusu aga sul on mõnda protsenti Javlinist kahju anda," mõtleb silitatav sekretär innustavalt naeratades. "Maksulaekumised on jooksval kuul kuusteist ja veerand javel-tuhat eurot," kipub ametnik koosolekul puterdama.

"Kümneid, kümneid tulipunaseid roosiõisi…," laulavad varsti kõrtsilaulikud restoranides vaesest kunstnikust härdameelsete kundede nuuksumise peale.

Kõik see võib küll paista liialdusena, mis heidab varju riigi elanikkonna tervikuna heale vaimsele tervisele. Rahva mõte keerleb peamiselt selle ümber, kuidas järgmise palgapäevani välja venitada. Samas tõrvab see ka valitsuse lähenemist riigieelarve vahendite kulutamisele. Kuid antud olukorras vait olla tähendaks valitsuse innustamist kulutada edaspidigi niigi mitte eriti mahuka eelarve vahendeid üha uutele sõjalistele mängukannidele.

 

2555
Eesti kodaniku pass

Eesti kodakondsust taotlevad teistest sagedamini mittekodanikud ja venemaalased

94
(Uuendatud 15:25 28.10.2019)
Eesti alaliste elanike massiline kodakondsusetus on endiselt sadade Eesti passi taotluste peamine põhjus.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. 2019. aastal on täheldatud Eesti kodakondsuse taotluste arvu märgatavat kasvu — ligi 22% võrra võrreldes 2018. aastaga.

Järgnevad Venemaa (218 kodanikku) ja Ukraina (29).
Taotlused Eesti kodakondsuse saamiseks 2019. aastal.
Eesti passi taotlejaid on ka Pakistanist (7), Valgevenest, Kõrgõzstanist ja Armeeniast (igast riigist 5), Gruusiast, Lätist, Aserbaidžaanist ja Indiast (igast 3), USAst, Moldovast ja Türgist (igast 2), ühe kodanikuga on esindatud Afganistan, Hiina, Itaalia, Kamerun, Leedu, Nigeeria ja Sri Lanka.
Eesti kodakondsuse andmise otsuse teeb valitsus pärast seda, kui taotleja on läbinud kõik ettenähtud protseduurid ja vastab kõigile kehtestatud nõuetele. Et Eesti seadusandlus ei luba topeltkodakondsust, jõustub valitsuse otsusega antud kodakondsus alles siis, kui taotleja on dokumentaalselt tõestanud, et ta on senisest kodakondsusest vabastatud.

Massilise kodakondsusetuse probleem

Eestis võeti 30. märtsil 1993 vastu välismaalaste seadus, mis tõi riigis käibele mõiste "mittekodanik". Selle definitsiooni alla sattus üle 100 000 alalise elaniku, kellest enamik olid endised NSV Liidu kodanikud, kes olid elanud pärast liidu lagunemist Eestis, kuid polnud saanud Eesti kodakondsust, samuti nende lapsed.

Aja jooksul on määratlemata kodakondsusega isikute osakaal järjest vähenenud. Inimesed valivad endale Eesti või muu riigi kodakondsuse. 2018. aasta lõpu seisuga oli määratlemata kodakondsusega isikuid üle 76 000.

Mittekodanikud ehk nn "hallipassimehed" tohivad Eestis hääletada kohalikel valimistel, kuid neil ei ole õigust olla valitud, muuhulgas keelab põhiseadus neil kuuluda erakondadesse. Mittekodanikud ei saa valida ega olla valitud Riigikogu valimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel, neil on keelatud töötada riigi- ja omavalitsusasutustes juhtivatel ametikohtadel.

Riigikogu on juba mitu aastat arutanud mitmesuguseid seaduseelnõusid, mis võimaldaksid alaealistel lastel saada Eesti kodakondsust lihtsustatud korras, kui vähemalt üks vanematest on riigis elanud enne iseseisvuse taastamist. Seaduseelnõu muutmiseks seaduseks ei ole Riigikogus toimunud hääletustel jätkunud hääli.

Nagu Sputnik Eesti on teatanud, anti 2017. aastal Eesti kodakondsus 797 isikule, kellest 558 olid määratlemata kodakondsusega isikud ehk mittekodanikud. Passi said 177 endist Venemaa kodanikku, järgnesid Ukraina (27), Valgevene (6), Armeenia (4), Aserbaidžaan (4) ja Gruusia (3). Eesti kodakondsusest loobus 2017. aastal 211 inimest, enamasti Venemaa kasuks.

Edetabel Global Passport Power Rank reastab maailma riikide passid "tugevuse" järgi. Eesti jäi tänavu (2019. aastal) 36. kohale jäädes kõigest ühe punktiga alla Leedule ja Lätile.

Lugege lisaks:

94
Tagid:
taotlus, lihtsustamine, kodakondsusetus, kodakondsus, Eesti
Samal teemal
Euroopa viskas Baltikumi tiiki kivi: pritsmeid on palju, tolku aga vähe
Määratlemata kodakondsusega inimeste arv vähenes mullu
Russakov: Helme ettepanekud on venelastele huvitavamad kui Keskerakonna omad
Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest
Kodukeemia valik kaupluses

Me kõik sureme. Mürgine kodukeemia

68
(Uuendatud 17:29 27.10.2019)
Pesupulbrid, õhuvärskendajad ja puhastusvahendid pole inimese tervisele vähem mürgised ja ohtlikud kui heitgaasid, putukamürgid ja jäätõrjesool.

TALLINN, 28. oktoober — Sputnik. Kodus, tööl ja tänaval ümbritseb meid tohutu hulk erinevaid aineid ja keemilisi ühendeid, mis pole meie organismile vähemalt kasulikud. Me puutume nendega kokku iga päev, ise seda teadmata, või suhtume sellesse teadmisesse ükskõikselt. Kuid asjata.

"Ma olen plii suhtes allergiline," ütleks 80-ndate märulikangelane kuulihaava silmas pidades. Kuid kui tollal oli see vaid jõhker nali, siis nüüd on see hirmutav reaalsus.

Igaüks meist hingab iga päev sisse, puudutab, sööb ja joob sisse hulgaliselt aineid, mis võivad põhjustada tõsiseid haigusi ja isegi surma.

Moskva Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia professor ja keemiadoktor Sergei Vatsadze aitas selgusele jõuda, mille poolest erinevad toksiinid mürkidest, millised on ksenobiootikumid, millised ohtlikud ained ümbritsevad meid meie igapäevaelus, kuidas kahjulikud kemikaalid satuvad poelettidele ja kust pärinevad müüdid ohutute toodete kohta.

Saadet vene keeles saab kuulata siit:

Мы все умрём. (Токсичная) бытовая химия
Lugege lisaks:

 

68
Tagid:
kodukeemia, mürgine, tervis
Samal teemal
Eesti diplomaadid Gruusias kannatavad pliimürgituse all
Laste hulgas populaarne mänguasi "Lima" võib osutuda tervisele ohtlikuks
Terviseaemet: mürgised marjad ja taimed ohustavad väikelapsi
Ootamatu: põlenud Notre Dame mürgitas Pariisi pinnase pliiga
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega