Justitia

Sisserändajast vägistaja palub kergemat karistust: ta ei teadnud, et vägistada ei tohi

597
(Uuendatud 12:35 07.07.2019)
Lääne Euroopa liberaalse rändepoliitikaga riikidesse saabunud sisserändajate kuritegevust analüüsib RIA Novosti kolumnist.

Saksamaal on käimas kaks ühiskondlikku vastukaja tekitanud kohtuprotsessi, kus kohtu all on Aasiast pärit sisserändajad. Vaatamata kuritegude rängale iseloomule kajastab ajakirjandus neid üsna loiult, ilmutades seejuures nähtavasti samasugust poliitkorrektsust, nagu Kölnis 2016. aastal asetleidnud massiliste õigusrikkumiste puhul, analüüsib RIA Novosti kolumnist Vladimir Kornilov. 

Üks kohtuprotsessidest on Horb am Neckari väikelinnast (Baden-Württembergi liidumaa Lõuna-Saksamaal) pärit 57-aastase miljonäri Michael Riecheri mõrva. Möödunud sügisel võeti selles kuriteos kahtlustatuna vahi alla Süüriast sisse rännanud Mohammed Omran Albakr, keda Saksamaa ajakirjandus oli seni esile tõstnud kui "näidet edukast lõimumisest".

Juurdlus tuvastas, et 27-aastane süürlane, kellele Riecher oma kodus peavarju pakkus, murdis lahti ja varastas heategija seifist 250 000 eurot. Maja ja Ferrari ostmisest unistades kihutas Albakr juurdlusversiooni kohaselt teist (Palestiinast pärit) pagulast ärimeest paljaks röövima. Selle röövi käigus mees tapetigi.

Toimunu asjaolud vallandasid selle juhtumi vastu suure avaliku huvi, kuid hiljem, nagu Saksamaal sisserändajate protsesside puhul sageli juhtub, vajus huvi ära. Ja ehk polekski keegi sellele tähelepanu pööranud, kui äkki poleks päevakorrale kerkinud Iisraeli ajakirjanduse poolt üles keritud "juuditeema". 

Berliin loob uusaastapidustustel naiste turvatsooni >>

Kohtuistungil kinnitas üks tunnistajatest, et Albakr kallutas kaasosalist röövile põhjendusega, et tema saksa sponsor on juut. "Just juudid hävitasid minu riigi," olevat palestiinlane tunnistaja sõnul vastanud. 

Asi pole aga üldse selles, et Riecher ei olnud juut. Asjaolu, et üheks mõrvaga päädinud röövi motiiviks osutus antisemitism, tekitas kõikvõimalike juudi organisatsioonide ja Iisraeli ajakirjanduse tormilise vastukaja. See annab alust oletada, et sellele juurdlusele enam pidurit ei tõmmata.

Teine kohtprotsess on seotud 18-aastase tütarlapse grupilise vägistamisega Freiburgis (samuti Baden-Württembergi liidumaa), mis põhjustas läinud aasta sügisel poliitilisi meeleavaldusi. Ööl vastu 14. oktoobrit kostitati tütarlast diskoteegis joogiga, millesse oli tõenäoliselt lisatud narkootikumi, misjärel grupp mehi teda kahe ja poole tunni vältel vägistas.

Peamine kohtualune on Süüria kurd, keda on ka varem seksuaalkuritegudes süüdistatud. Kokku võeti vahi alla seitse süürlast ja üks Saksamaa kodanik. Asjas käib läbi ka Alžeeriast ja Iraagist pärit pagulasi.

Saksamaa politsei on selle aja peale teatanud ka sakslannade sarivägistamisest Düsseldorfis. Kinnipeetud vägistajad on pärit Türgist, Marokost, Liibanonist ja Palestiinast. 

Sellistel puhkudel hämmastab üldsust tihti see, et seksuaalkuritegudes süüdistatavad sisserändajaid on korduvalt vahi alla võetud, neile on kahtlustused esitatud ning mõnikord õigusrikkumiste eest isegi süüdi mõistetud, kuid Saksamaa õiguskaitse- ja kohtusüsteem on need mehed vabadusse jätnud.

See ei puuduta mitte üksnes Saksamaad, vaid ka mitmeid teisi leebe rändepoliitikaga Euroopa riike. Näiteks Hollandis hingasid neil päevil kõik kergendusega, kui pärast kolmenädalast tagaajamist tabati 23-aastase Horni linnas (Hollandi põhjaosas) elava naise julmas vägistamises kahtlustatav.

Peagi asendus kergendus aga šokiga. Ajaleht De Telegraaf teatas, et kinnipeetu, 29-aastane Mourad Tati oli juba 2014. aasta juulis süüdi mõistetud 16-aastase tütarlapse vägistamises.

Hoolimata ohvri õrnast east ning sellest, et süüalune oli segatud ka seadusevastasesse narkootikumiärisse ja osutas kinnipidamisel politseile vastupanu, mõisteti talle kõigest 27 kuud vangistust, misjärel ta vabanes ja jätkas harjumuspärast elu.

Sama teemat arutatakse elavalt teiseski sallivuse musteriigis Rootsis. Praegu on seal näiteks käimas kohtuprotsess 17-aastase (igatahes nii ta ise väidab) sisserändaja üle, kelle nime ei nimetata. Teda süüdistatakse "temast palju noorema" tüdruku vägistamises. Seejuures väitis süüdistatav kohtunikule: "Ma ei teadnud, et seda peetakse Rootsis kuriteoks, sest keegi ei olnud mulle seda öelnud."

Advokaadid paluvad talle tema noort iga ja häid hindeid koolis arvestades kergemat karistust. Kaitsja sõnul takistab vahi all viibimine teda õppimast.

Rootsi valitsus on investeerinud miljoneid kroone haridusliku veebilehe arendamisse, mis peaks õpetama sisserändajatele rootslannadega sugulist läbikäimise reegleid. Tõsi, hiljutine analüüs tuvastas, et enamik selle veebilehe külastusi tehakse Iraanist, Egiptusest, Saudi Araabiast, aga mitte Rootsist. Seega kulutatakse Rootsi maksumaksjate raha millele iganes, ainult mitte vägivalla ennetamisele omal maal.

Sisserändajate väljasaatmine läheb Euroopale väga kulukaks >>

Euroopa ajakirjandus aga on keskendunud põhiliselt Vladimir Putini sõnadele lääne multikultuursuse surma ja Merkeli "kardinaalse vea" ning kriitikale dalai-laama ja tema hoiatuse kajastamisele, et Euroopa võib muutuda "moslemiriigiks või afrikaniseeruda", kui tänased migratsioonitendentsid jätkuvad.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga. 

597
Tagid:
kohus, Lääne-Euroopa, kuritegevus, rändepoliitika, emigrant
Samal teemal
Soome ajakirjaniku arvamus: migrandid on oht rahvuslikule julgeolekule
Tagasi saata: Saksamaal ei õnnestu oma migrantidest vabaneda
Kehtestatakse ideaalset diktatuuri: repressioonid juba käivad
Meedia: politsei ei olnud Chemnitzi protestideks valmis
Головной офис банка Swedbank в Стокгольме

Finantsinspektsioonil on Swedbankile küsimusi alustati menetlust

69
(Uuendatud 13:43 29.10.2019)
Eesti finantsinspektsioon alustas Swedbanki Eesti filiaali suhtes väärteomenetlust - panka kahtlustatakse ebapiisavas töös rahapesu tõkestamisel.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Baltimaades oma tegevuse lõpetama sunnitud Taani Danske Banki Eesti filiaali saatus võib osaks langeda ka Rootsi Swedbankile, mis on Eesti finantsinspektsiooni hinnangul korduvalt rikkunud rahapesu tõkestamise reegleid.

Finantsinspektsioon alustas Swedbanki kontrollidega
© Sputnik / Вадим Анцупов
Kontrollimistulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses. Nende reeglite rikkumise tunnused ilmnesid varem Swedbanki suhtes algatatud finantsjärelevalvemenetluse käigus ja finantsinspektsioon alustas 28. oktoobril väärteomnetlust, teatas ametkonna pressiteenistus.

Menetluse käigus on kavas välja selgitada, kas Swedbank rikkus rahapesu tõkestamise reegleid ja kas juriidiline isik oli selles süüdi. Auditi esimesed tulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses.

Eesti Finantsinspektsioon teeb koostööd Rootsi ja teiste Balti riikide pädevate asutustega. Vaatamata menetluse alustamisele jätkub Swedbanki suhtes ka varem alustatud finantsjärelevalve protseduur.

Kas Swedbanki ähvardab Danske saatus

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti pangandussektori võtmetegijate, eriti Danske ja Nordea Eesti filiaalide suhtes on olnud kahtlusi suures ulatuses kahtlase päritoluga finantsvarade käitlemises.

Selletõttu otsustas Taani suurim kommertspank Danske Bank lõpetada oma Baltikumi ja Venemaa filiaalide tegevuse.

Kuigi Swedbank on korduvalt teatanud, et tal pole mingit pistmist kahtlase päritoluga rahavoogudega, mis Danske ja Nordea pankades tuvastati, esitati veebruaris tema vastu rahapesukahtlus.

Seejärel teatasid Eesti ja Rootsi finantskontrollid ühise uurimise alustamisest Swedbanki tegevuse suhtes.

2019. aasta märtsis toimusid Swedbanki peakontoris Stockholmis läbiotsimised. Uurimise taustal on Swedbanki Eesti filiaali juhtkonnas toimunud tõsised muudatused - mitmed tippjuhid, sealhulgas tegevjuht Robert Kitt, on töölt kõrvaldatud. Varem astus ametikohalt tagasi Swedbanki president Birgitte Bonnesen.

Kõigi nende skandaalide tagajärjel kandis Eesti pangandussektor tõsist mainekahju ja järelevalveasutused olid sunnitud oma kontrollimehhanismid üle vaatama.

Lugege lisaks:

69
Tagid:
rahapesu, väärteomenetlus, Swedbank, finantsinspektsioon, Eesti
Samal teemal
FI: Danske maksete vastuvõtmine ei tee veel Swedbankist rahapesijat
Nordea panka süüdistatakse kuriteos
Nordea panka kahtlustatakse rahapesus
Danske Eesti haru ekstöötaja: pank eiras hoiatusi sihilikult
Ajaleht postkastis

Läti kavatseb karistada vene keele eest postkastis

81
(Uuendatud 17:43 28.10.2019)
Läti parlament leidis, et postisaadetiste edastamine muus, kui läti keeles on lugupidamatuse näitamine riigikeele vastu ja seda tuleks karistada.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Esmakordselt on Läti seadustesse sisse viidud uus õigusmõiste - "lugupidamatus riigikeele vastu", mille eest nähakse ette halduskaristus.

Sellest teatas Sputnik Latvia viitega Seimi otsustele. Uus õigusmõiste on lisatud uude haldusõigusrikkumiste seaduslikku avaliku korra ja riigikeele kasutamisega seotud õigusrikkumiste eest karistust sätestavasse peatükki.

Kuna seda õigusmõistet pole lahti seletatud, siis avanevad inimõiguste aktivistide sõnul järelevalveasutustele nagu Läti Riigikeele keskus suured võimalused.

Seadusesäte "lugupidamatus riigikeele vastu" tundub tühine võrreldes teise normiga, mis ütleb:

Selline kirjavahetus ei hõlma mitte ainult reklaambrošüüre ja kampaaniavoldikuid, vaid ka töötervishoiu ja tööohutuse alaseid materjale, kommunaalarveid, teateid vee- ja muude arvestite asendamise kohta jne.

Sputnik Latvia märkis sellega seoses, et riigile, kus umbes 40% elanikkonnale, kelle koduseks keeleks on vene keel, tähendab see rahvusvähemuste õiguste tõsist piiramist. See norm, mida esimesel lugemisel toetas Seimi enamus, on vastuolus rahvusvaheliste normide ja terve mõistusega.

Venemaa välisminister Sergei Lavrovi pressi-konverents
© Sputnik / Владимир Астапкович
Baltimaades survestatakse järjekindlalt vene keelt rahvustevahelise suhtlemise keelena kõigis eluvaldkondades.

Et sundida Baltimaades ettevõtteid ja asutusi suhtlema riigikeeles, on loodud spetsiaalsed kontrolli- ja karistusasutused, mille keeleinspektoritel on õigus mitte ainult kontrollida ükskõik millise riigi elaniku riigikeele oskust, vaid ka määrata rahalisi karistusi, kui riigikeele teadmised pole piisavad.

Venemaa ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on korduvalt osutanud Balti riikide juhtkonnale venekeelse vähemuse õiguste rikkumise lubamatusele, kuid Tallinn, Vilnius ja Riia ignoreerivad sellist kriitikat.

Lugege lisaks:

81
Tagid:
vastutus, riigikeel, postkaart, Läti riigikeelekeskus, seadusemuudatus, Läti Seim
Samal teemal
Õiguskaitsjatelt Baltimaade venelastele: kui oleme passiivsed, siis meid hävitatakse
Riias tulid vene koolide kaitseks tänavale tuhanded inimesed
Yana Toom: EL pigistab silma kinni rahvusvähemuste sundassimilatsioonile Baltikumis
Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega