Paides tabati teiste inimeste nimel kiirlaene võtnud kelmid, illustreeriv foto

Paides tabati teiste inimeste nimel kiirlaene võtnud kelmid

137
(Uuendatud 13:10 05.02.2019)
Politsei on kelmuses kahtlustatavana üle kuulanud kokku kaheksa inimest, neist kuus meest ja kaks naist, kellele heidetakse ette isikuandmete väljapetmist ja teiste inimeste nimel kiirlaenu võtmist.

TALLINN, 5. veebruar — Sputnik. Ohvriks on selles asjas enda teadmata laenuvõtjate kõrval ka kiirlaenu andnud ettevõtted, sest laenuvõtjatest jäeti ekslikult maksujõuline mulje, ütles Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Liivi Reinhold BNS-ile, vahendas Pealinn.

Märtsist saab ID-kaardi PIN-koode asendada ainult PPA teeninduses >>

"Kahtlustuse järgi peteti mitmekümnelt inimeselt välja nende id-kaardi, mobiil-id või pin-kalkulaatori andmed, kasutades ettekäändeks tasuvat tööpakkumist või abipalvet sularaha väljavõtmisel. Selleks võeti heausklike inimeste andmeid ja neile väljastatud seadmeid kasutades nende nimel kiirlaene kokku üle saja tuhande euro," rääkis Pärnu politseijaoskonna eriasjade uurija Kati Vaher.

"Kahest vahi alla võetud mehest on üks varem sarnase kelmuse eest juba karistatud," ütles prokurör Merike Lugna. "Teda ning teist vahi alla võetud meest peame praegu skeemi võtmeisikuteks ning meil on põhjust arvata, et vabaduses jätkaksid nad sisse harjutatud skeemi: leiaksid uusi ohvreid ja võtaksid uute inimeste nimel üha uusi laene. Et seda võimalust välistada, palusin kaks kahtlustatavat vahi alla võtta. Kohus rahuldas taotluse," rääkis prokurör.

"Praeguseks kogutud tõendite põhjal on meil alust arvata, et üle Eesti võib taolise kelmuse ohvriks langenuid olla veel. Seega palume kõigil, kellele viimase kaheksa kuu jooksul on pakutud rahateenimise võimalust või kes on lasknud oma kontot kasutada võõrastel inimestel ning saanud pärast seda laenuandjailt nõudekirju ise laenu taotlemata, anda sellest politseile teada. Samuti palume numbril 112 teada anda neil, kelle dokumendid on jäänud järelevalveta ja selle tagajärjel on nende teadmata sõlmitud mõni laen," selgitas uurija Kati Vaher.

"On ääretult oluline, et inimesed ei annaks kolmandatele isikutele andmeid, mida võidakse nende vastu kurjasti ära kasutada. Inimene peab alati ise teadma ja ise kontrollima oma pangakontol toimuvat ja rahaasju üldiselt. Seda tasub arutada ka oma lähedastega, kes ei pruugi olla kursis, et selliseid andmeid pahatahtlikult ära kasutades võivad nad endi teadmata sattuda kelmuse ohvriks," lisas Vaher.

Mitu inimest on Põhja prefektuurile teatanud, et nad langesid venekeelsete investeerimiskelmide küüsi. Sageli pakutakse inimestele telefoni teel aktsiaid ning lubatakse võimatut – garanteeritud kasumit, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti suvel.

Ministrid arutasid krediitkaardipettuste vastase võitluse tõhustamist >>

2017. aastal teatati ainuüksi Põhja prefektuurile 200 petukõnest. Nendega survestati inimesi investeerima krüptovaluutasse ja ettevõtetesse. Kelmide sihikul on just eakad, sest nad oskavad suurema tõenäosusega vene keelt ning ei pruugi olla arvutiga sina peal.

"Mai lõpus helistasid välismaa numbrilt eaka mehe telefonile ja Skype'i vene keeles rääkivad mees ja naine. Kelmid pakkusid talle tulusaid aktsiaid ning abi makse tegemisel. Selleks palutakse inimesel paigaldada arvutisse programm, näiteks TeamViewer või AnyDesk, mis võimaldab kelmidel võtta arvuti üle kontroll. Seejärel suunatakse inimene internetipanka makset sooritama," kirjeldas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Hannes Kelt üht hiljutist juhtumist.

Kui pettur on ettemaksu kätte saanud, siis libakuulutaja kaob ja üürihuviline on oma rahast ilma
© Sputnik / Вадим Анцупов

Mullu märtsis Brüsselis toimunud justiitsministrite kohtumisel saavutati läbimurre mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastase võitluse direktiivi eelnõu osas, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul kasutame igapäevastes tehingutes üha vähem nö tavalist raha ja enamik maksab oma igapäevaste ostude eest pangakaardiga ning piiriüleste teenuste eest (näiteks lennureisid, hotellimajutus) makstakse pea eranditult krediitkaardiga.

"Mittesularahaliste maksevahendite kasutamine on muutunud igapäevaseks, aga samamoodi on ka kurjategijad kolinud virtuaalmaailma. On vältimatu, et astume sellise kuritegevuse vastu tõhusate karistusmeetmega, vastasel juhul on sellisel kuritegevusel potentsiaali juba aastaks 2020 mitmekordistuda," ütles Reinsalu.

137
Tagid:
kiirlaen, ühiskond, krimi, kuritegu, pettus, PPA, kelmid, ID-kaart
Samal teemal
Novembris langesid ettevõtted enam finantspettuste ohvriks
Laste hambaravi hüvitamine võimaldab pettusi
Uus pettus Soomes: teated Prisma nimel
Lääne-Virumaal tegutsevad kelmid
Samoa petukõnede ohvriks on langenud 2400 eestimaalast
Головной офис банка Swedbank в Стокгольме

Finantsinspektsioonil on Swedbankile küsimusi alustati menetlust

69
(Uuendatud 13:43 29.10.2019)
Eesti finantsinspektsioon alustas Swedbanki Eesti filiaali suhtes väärteomenetlust - panka kahtlustatakse ebapiisavas töös rahapesu tõkestamisel.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Baltimaades oma tegevuse lõpetama sunnitud Taani Danske Banki Eesti filiaali saatus võib osaks langeda ka Rootsi Swedbankile, mis on Eesti finantsinspektsiooni hinnangul korduvalt rikkunud rahapesu tõkestamise reegleid.

Finantsinspektsioon alustas Swedbanki kontrollidega
© Sputnik / Вадим Анцупов
Kontrollimistulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses. Nende reeglite rikkumise tunnused ilmnesid varem Swedbanki suhtes algatatud finantsjärelevalvemenetluse käigus ja finantsinspektsioon alustas 28. oktoobril väärteomnetlust, teatas ametkonna pressiteenistus.

Menetluse käigus on kavas välja selgitada, kas Swedbank rikkus rahapesu tõkestamise reegleid ja kas juriidiline isik oli selles süüdi. Auditi esimesed tulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses.

Eesti Finantsinspektsioon teeb koostööd Rootsi ja teiste Balti riikide pädevate asutustega. Vaatamata menetluse alustamisele jätkub Swedbanki suhtes ka varem alustatud finantsjärelevalve protseduur.

Kas Swedbanki ähvardab Danske saatus

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti pangandussektori võtmetegijate, eriti Danske ja Nordea Eesti filiaalide suhtes on olnud kahtlusi suures ulatuses kahtlase päritoluga finantsvarade käitlemises.

Selletõttu otsustas Taani suurim kommertspank Danske Bank lõpetada oma Baltikumi ja Venemaa filiaalide tegevuse.

Kuigi Swedbank on korduvalt teatanud, et tal pole mingit pistmist kahtlase päritoluga rahavoogudega, mis Danske ja Nordea pankades tuvastati, esitati veebruaris tema vastu rahapesukahtlus.

Seejärel teatasid Eesti ja Rootsi finantskontrollid ühise uurimise alustamisest Swedbanki tegevuse suhtes.

2019. aasta märtsis toimusid Swedbanki peakontoris Stockholmis läbiotsimised. Uurimise taustal on Swedbanki Eesti filiaali juhtkonnas toimunud tõsised muudatused - mitmed tippjuhid, sealhulgas tegevjuht Robert Kitt, on töölt kõrvaldatud. Varem astus ametikohalt tagasi Swedbanki president Birgitte Bonnesen.

Kõigi nende skandaalide tagajärjel kandis Eesti pangandussektor tõsist mainekahju ja järelevalveasutused olid sunnitud oma kontrollimehhanismid üle vaatama.

Lugege lisaks:

69
Tagid:
rahapesu, väärteomenetlus, Swedbank, finantsinspektsioon, Eesti
Samal teemal
FI: Danske maksete vastuvõtmine ei tee veel Swedbankist rahapesijat
Nordea panka süüdistatakse kuriteos
Nordea panka kahtlustatakse rahapesus
Danske Eesti haru ekstöötaja: pank eiras hoiatusi sihilikult
Ajaleht postkastis

Läti kavatseb karistada vene keele eest postkastis

80
(Uuendatud 17:43 28.10.2019)
Läti parlament leidis, et postisaadetiste edastamine muus, kui läti keeles on lugupidamatuse näitamine riigikeele vastu ja seda tuleks karistada.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Esmakordselt on Läti seadustesse sisse viidud uus õigusmõiste - "lugupidamatus riigikeele vastu", mille eest nähakse ette halduskaristus.

Sellest teatas Sputnik Latvia viitega Seimi otsustele. Uus õigusmõiste on lisatud uude haldusõigusrikkumiste seaduslikku avaliku korra ja riigikeele kasutamisega seotud õigusrikkumiste eest karistust sätestavasse peatükki.

Kuna seda õigusmõistet pole lahti seletatud, siis avanevad inimõiguste aktivistide sõnul järelevalveasutustele nagu Läti Riigikeele keskus suured võimalused.

Seadusesäte "lugupidamatus riigikeele vastu" tundub tühine võrreldes teise normiga, mis ütleb:

Selline kirjavahetus ei hõlma mitte ainult reklaambrošüüre ja kampaaniavoldikuid, vaid ka töötervishoiu ja tööohutuse alaseid materjale, kommunaalarveid, teateid vee- ja muude arvestite asendamise kohta jne.

Sputnik Latvia märkis sellega seoses, et riigile, kus umbes 40% elanikkonnale, kelle koduseks keeleks on vene keel, tähendab see rahvusvähemuste õiguste tõsist piiramist. See norm, mida esimesel lugemisel toetas Seimi enamus, on vastuolus rahvusvaheliste normide ja terve mõistusega.

Venemaa välisminister Sergei Lavrovi pressi-konverents
© Sputnik / Владимир Астапкович
Baltimaades survestatakse järjekindlalt vene keelt rahvustevahelise suhtlemise keelena kõigis eluvaldkondades.

Et sundida Baltimaades ettevõtteid ja asutusi suhtlema riigikeeles, on loodud spetsiaalsed kontrolli- ja karistusasutused, mille keeleinspektoritel on õigus mitte ainult kontrollida ükskõik millise riigi elaniku riigikeele oskust, vaid ka määrata rahalisi karistusi, kui riigikeele teadmised pole piisavad.

Venemaa ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on korduvalt osutanud Balti riikide juhtkonnale venekeelse vähemuse õiguste rikkumise lubamatusele, kuid Tallinn, Vilnius ja Riia ignoreerivad sellist kriitikat.

Lugege lisaks:

80
Tagid:
vastutus, riigikeel, postkaart, Läti riigikeelekeskus, seadusemuudatus, Läti Seim
Samal teemal
Õiguskaitsjatelt Baltimaade venelastele: kui oleme passiivsed, siis meid hävitatakse
Riias tulid vene koolide kaitseks tänavale tuhanded inimesed
Yana Toom: EL pigistab silma kinni rahvusvähemuste sundassimilatsioonile Baltikumis
Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega