Illustreeriv foto

Eestlasi elab Soomes kõige rohkem, aga kuritegusid panevad toime kõige vähem

1560
(Uuendatud 16:02 15.12.2018)
Soomes on viimasel ajal üha rohkem kõneaineks välismaalaste seksuaalkuriteod, kuna neid esineb väga palju. Välismaalastest elab eestlasi Soomes kõige rohkem, aga seksuaalkuritegusid panevad nad toime kõige vähem. Kõige enam panevad seksuaalkuritegusid toime iraaklased.

TALLINN, 15. detsember — Sputnik. Välismaa kodanikest elab Soomes kõige enam Eesti kodanikke – 2017. aastal oli Eesti kodanikke 51 539, Vene kodanikke 29 183, Iraagi kodanikke 11 729, Hiina kodanikke 8742, Rootsi kodanikke 8018, Tai kodanikke 7533, Somaalia kodanikke 6677 ja Afganistani kodanikke 5792. Kokku oli Soomes 2017. aastal välismaa kodanikke 249 452, edastab portaal Eestinen.

Välismaa kodanikest panid aga seksuaalkuritegusid kõige rohkem toime Afganistani kodanikud – 138 kuritegu 10 000 inimese kohta, järgnevad Iraagi kodanikud (134 kuritegu), Süüria kodanikud (41 kuritegu), Türgi kodanikud (41 kuritegu), Rootsi kodanikud (29 kuritegu), Somaalia kodanikud (28 kuritegu), Vene kodanikud (6 kuritegu) ja Eesti kodanikud (5 kuritegu). Soome enda kodanike vastav number on kõige pisem – 3 seksuaalkuritegu 2017. aastal 10 000 inimese kohta.

Soomes kahtlustatakse pagulasi seksuaalkuritegudes lastega>>

Iraaklaste puhul on naise vägistamine märk allumatusest. Iraagis on teatud klannidel eriline aukultuur, mille järgi võib mees teha naisele, mida ta tahab ja seda ilma mingite tagajärgedeta, räägib Iraagi naiste ühenduse juht Soomes Ala Saeed. Enda vägistamises jääb Iraagis süüdi naine ja teda karistatakse selle eest peksu või aumõrvaga. Paljud Iraagi naised, keda vägistatakse, ei julge sellest rääkida isegi oma emale, vahendab Ilta-Sanomat.

Politseile pole see jutt võõras, kuna paljud Iraagist tulnud inimesed on põgenenud klannide-sisese vägivalla eest. Palju on ette tulnud juhtumeid, kus Iraagi naine ei taha, et tema mees saaks teada, et teda on vägistatud. Naine kardab, et mees tapab ta pärast seda ära.

Möödunud, 2017. aastal panid afgaanid ja iraaklased toime seksuaalkuritegusid Soomes 40 korda enam kui soomlased. Seksuaalkuritegusid panevad arvuliselt kõige enam toime iraaklased. Näiteks 2018. aasta esimese 11 kuu jooksul panid iraaklased toime kahtlustuste kohaselt 157 seksuaalkuritegu. Iraaklased on eestlaste ja venelaste järel kolmas suurem rahvusrühm Soomes.

Seksuaalkuritegude arv on Soomes plahvatuslikult kasvanud pärast 2015. aasta pagulaskriisi, kui Soome tuli väga palju Afganistani ja Iraagi pagulasi. Põhjus võib olla selles, et Iraagist ja Afganistanist tulid Soome noored mehed. Samas panevad Afganistani ja Iraagi noored mehed seksuaalkuritegusid toime 14 korda enam kui Soome noored mehed.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Табылды Кадырбеков

Iraaklaste ja afgaanide suurema kuritegevuse põhjus on ka selles, et nad on tulnud sõjapiirkonnast, mis muudab inimesed vägivaldsemaks. Soomes oli ajaloo kõige suurem kuritegevus pärast 1918. aasta kodusõda.

Rootsis jõustus uus vägistamist puudutav seadus>>

Põhjuseks on ka see, et Soome tulnud noored iraaklased ja afgaanid on eemal oma perekondadest ja lähedastest ning sotsiaalne kontroll, mis neid kodumaal vaos hoiab on kadunud. Lähedased on paremad kuritegude ärahoidjad kui politsei. Samas on Iraagis ja Afganistanis tavaline ka peresisene auvägivald.

Soome kriminoloogidele ei tule aga Iraagist ja Afganistanist pärit inimeste suur kuritegevus üllatusena: nad on võõral maal, mille keelt ja olusid nad ei tunne. Nad ei saa hakkama ega leia tööd. Sellises olukorras on eeldused kuritegevuseks väga suured.

Ohvri rollis: kas filmivõtete uued eeskirjad päästavad Hollywoodi seksiskandaalidest>>

Soomes on välismaalaste kuritegevus küllalt uus nähtus. Esimesed sisserändajad saabusid Soome alles 1990ndate algul ja seda Somaaliast. Enne seda oli Soomes välismaalasi vaid 0,5 protsenti. Vietnami paadipõgenikud tulid 1980ndatel aastatel, aga nende puhul suurt kuritegevust ei esinenud. 1990ndate algul kardeti Nõukogu Liidu lagunemisega seotud kuritegevuse kasvu, aga seda ei tulnud. Teatud määral tõstis kuritegevust ingerisoomlaste tulek, aga seda vaid lühiajaliselt ja Helsingi piirkonnas.

1560
Tagid:
seksuaalkuritegu, välismaalane, Eesti, Soome
Головной офис банка Swedbank в Стокгольме

Finantsinspektsioonil on Swedbankile küsimusi alustati menetlust

69
(Uuendatud 13:43 29.10.2019)
Eesti finantsinspektsioon alustas Swedbanki Eesti filiaali suhtes väärteomenetlust - panka kahtlustatakse ebapiisavas töös rahapesu tõkestamisel.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Baltimaades oma tegevuse lõpetama sunnitud Taani Danske Banki Eesti filiaali saatus võib osaks langeda ka Rootsi Swedbankile, mis on Eesti finantsinspektsiooni hinnangul korduvalt rikkunud rahapesu tõkestamise reegleid.

Finantsinspektsioon alustas Swedbanki kontrollidega
© Sputnik / Вадим Анцупов
Kontrollimistulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses. Nende reeglite rikkumise tunnused ilmnesid varem Swedbanki suhtes algatatud finantsjärelevalvemenetluse käigus ja finantsinspektsioon alustas 28. oktoobril väärteomnetlust, teatas ametkonna pressiteenistus.

Menetluse käigus on kavas välja selgitada, kas Swedbank rikkus rahapesu tõkestamise reegleid ja kas juriidiline isik oli selles süüdi. Auditi esimesed tulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses.

Eesti Finantsinspektsioon teeb koostööd Rootsi ja teiste Balti riikide pädevate asutustega. Vaatamata menetluse alustamisele jätkub Swedbanki suhtes ka varem alustatud finantsjärelevalve protseduur.

Kas Swedbanki ähvardab Danske saatus

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti pangandussektori võtmetegijate, eriti Danske ja Nordea Eesti filiaalide suhtes on olnud kahtlusi suures ulatuses kahtlase päritoluga finantsvarade käitlemises.

Selletõttu otsustas Taani suurim kommertspank Danske Bank lõpetada oma Baltikumi ja Venemaa filiaalide tegevuse.

Kuigi Swedbank on korduvalt teatanud, et tal pole mingit pistmist kahtlase päritoluga rahavoogudega, mis Danske ja Nordea pankades tuvastati, esitati veebruaris tema vastu rahapesukahtlus.

Seejärel teatasid Eesti ja Rootsi finantskontrollid ühise uurimise alustamisest Swedbanki tegevuse suhtes.

2019. aasta märtsis toimusid Swedbanki peakontoris Stockholmis läbiotsimised. Uurimise taustal on Swedbanki Eesti filiaali juhtkonnas toimunud tõsised muudatused - mitmed tippjuhid, sealhulgas tegevjuht Robert Kitt, on töölt kõrvaldatud. Varem astus ametikohalt tagasi Swedbanki president Birgitte Bonnesen.

Kõigi nende skandaalide tagajärjel kandis Eesti pangandussektor tõsist mainekahju ja järelevalveasutused olid sunnitud oma kontrollimehhanismid üle vaatama.

Lugege lisaks:

69
Tagid:
rahapesu, väärteomenetlus, Swedbank, finantsinspektsioon, Eesti
Samal teemal
FI: Danske maksete vastuvõtmine ei tee veel Swedbankist rahapesijat
Nordea panka süüdistatakse kuriteos
Nordea panka kahtlustatakse rahapesus
Danske Eesti haru ekstöötaja: pank eiras hoiatusi sihilikult
Ajaleht postkastis

Läti kavatseb karistada vene keele eest postkastis

81
(Uuendatud 17:43 28.10.2019)
Läti parlament leidis, et postisaadetiste edastamine muus, kui läti keeles on lugupidamatuse näitamine riigikeele vastu ja seda tuleks karistada.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Esmakordselt on Läti seadustesse sisse viidud uus õigusmõiste - "lugupidamatus riigikeele vastu", mille eest nähakse ette halduskaristus.

Sellest teatas Sputnik Latvia viitega Seimi otsustele. Uus õigusmõiste on lisatud uude haldusõigusrikkumiste seaduslikku avaliku korra ja riigikeele kasutamisega seotud õigusrikkumiste eest karistust sätestavasse peatükki.

Kuna seda õigusmõistet pole lahti seletatud, siis avanevad inimõiguste aktivistide sõnul järelevalveasutustele nagu Läti Riigikeele keskus suured võimalused.

Seadusesäte "lugupidamatus riigikeele vastu" tundub tühine võrreldes teise normiga, mis ütleb:

Selline kirjavahetus ei hõlma mitte ainult reklaambrošüüre ja kampaaniavoldikuid, vaid ka töötervishoiu ja tööohutuse alaseid materjale, kommunaalarveid, teateid vee- ja muude arvestite asendamise kohta jne.

Sputnik Latvia märkis sellega seoses, et riigile, kus umbes 40% elanikkonnale, kelle koduseks keeleks on vene keel, tähendab see rahvusvähemuste õiguste tõsist piiramist. See norm, mida esimesel lugemisel toetas Seimi enamus, on vastuolus rahvusvaheliste normide ja terve mõistusega.

Venemaa välisminister Sergei Lavrovi pressi-konverents
© Sputnik / Владимир Астапкович
Baltimaades survestatakse järjekindlalt vene keelt rahvustevahelise suhtlemise keelena kõigis eluvaldkondades.

Et sundida Baltimaades ettevõtteid ja asutusi suhtlema riigikeeles, on loodud spetsiaalsed kontrolli- ja karistusasutused, mille keeleinspektoritel on õigus mitte ainult kontrollida ükskõik millise riigi elaniku riigikeele oskust, vaid ka määrata rahalisi karistusi, kui riigikeele teadmised pole piisavad.

Venemaa ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on korduvalt osutanud Balti riikide juhtkonnale venekeelse vähemuse õiguste rikkumise lubamatusele, kuid Tallinn, Vilnius ja Riia ignoreerivad sellist kriitikat.

Lugege lisaks:

81
Tagid:
vastutus, riigikeel, postkaart, Läti riigikeelekeskus, seadusemuudatus, Läti Seim
Samal teemal
Õiguskaitsjatelt Baltimaade venelastele: kui oleme passiivsed, siis meid hävitatakse
Riias tulid vene koolide kaitseks tänavale tuhanded inimesed
Yana Toom: EL pigistab silma kinni rahvusvähemuste sundassimilatsioonile Baltikumis
Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega