Danske panga endine töötaja ja selle Eesti filiaalis toimunud rahapesu paljastanud vilepuhuja Howard Wilkinson

Danske vilepuhuja: Eesti finantsinspektsioon muutis maagiliselt arvamust Danske suhtes

55
(Uuendatud 18:11 21.11.2018)
Euroopa Parlamendis andis kolmapäeval, 21. novembril tunnistuse Danske panga endine töötaja ja selle Eesti filiaalis toimunud rahapesu paljastanud vilepuhuja Howard Wilkinson.

TALLINN, 21. november — Sputnik. Danske panga endine töötaja ja vilepuhuja Howard Wilkinson rääkis europarlamendis, et Eestis töötas justkui kaks erinevat finantsinspektsiooni. Kui 2013. aastal võttis finantsinspektsioon Danske pangaga ühendust seoses mustas nimekirjas olevate Vene klientidega, siis pank ei võtnud neid tõsiselt. 25. aprilli Eesti FI ja Danske Eesti vahelise kohtumise protokoll näitab, et nende koostöö on olnud väga konstruktiivne ja mingeid etteheiteid ei ole. Mis juhtus 18 päevaga, edastab Pealinn.

"Rahapesu ei tunne piire, seega Euroopa Parlamendist paremat kohta sellest rääkimiseks pole," sõnas Wilkinson.

Ta tõi välja, et Danske rahapesuga on seotud vähemalt kümme panka. See skandaal ei puuduta ainult Danske panga Eesti filiaali ja emapanka Taanis. Raha tuli Venemaalt, läbis Eesti, Leedu ja Taani pankasid ja lõpetas dollaritena USA pankades, kuhu see "puhtaks pestuna" jõudis.

Danske Eesti haru ekstöötaja: pank eiras hoiatusi sihilikult>>

Kas finantsinspektsioon kontrollib või kaitseb?

Wilkinson rääkis, et regulaatorite — finantsinspektsiooni roll on oluline.

Ühe näitena esitles ta europarlamendis väljavõtet Taani finantsinspektsiooni sisemeilist, mis saadeti Danske panga kõrgelt juhatuse liikmelt. Seal kirjas öeldi, et Taani finantsinspektsioon on aidanud panka kriitilises olukorras.

"Kui panga kõrge direktor ütles, et Taani finantsinspektsioon on neid aidanud, siis võib öelda, et finantsinspektsioon aitas neid. Nüüd tekib küsimus, kas finantsinspektsiooni roll on aidata pankasid?"

Kaljulaid: Danske asjas tegid vigu nii Eesti kui Taani järelevalved>>

Taani riigiprokurör: tegemist on ühe tõsisema Euroopa rahapesuskandaaliga
© Sputnik / Вадим Анцупов

Lisaks oli tal näiteks Taani finantsinspektsiooni töötaja kiri, kus ta selgelt ütles välja, et teda "absoluutselt ei huvita, mis toimub Eestis". Tema töö on kaitsta Danske panka. Wilkinson rõhutas, et jutt käis aitamisest ja kaitsmisest.

"Kas seda ütlevad EL-i seadused? Kas seda ootategi regulaatoritelt?" küsis Wilkinson.

Wilkinson osutas Eesti finantsinspektsioonile. Talle tundus, et Eestis töötas justkui kaks erinevat finantsinspektsiooni. Üks alustas tööd 2014. aastal ja teine eelnes erines esimesest.

Wilkinson rääkis, et 7. aprillil 2013 sai ta teada, et Eesti finantsinspektsioon (FI) võttis ühendust Taani omaga ja mainis mustas nimekirjas olevaid Vene kliente. Eesti FI ütles, et nad võtsid Danske pangaga ühendust kaks korda, aga neile jäi mulje, et pank ei võtnud neid tõsiselt.

Koostöö muutus kolme nädalaga heaks

"Kolme nädalaga muutus midagi maagiliselt," rääkis Wilkinson. "25. aprilli Eesti FI ja Danske Eesti vahelise kohtumise protokoll näitab, et nende koostöö on olnud väga konstruktiivne ja mingeid etteheiteid ei ole. Mis juhtus 18 päevaga?"

Lisaks tõi Wilkinson välja Eesti FI rolli, mis oli tema meelest "üsna šokeeriv läbikukkumise näide".

Prokuratuur avas seoses Danske rahapesukahtlusega menetluse>>

Danske Bank.
© Sputnik / Вадим Анцупов

Ta rääkis, et ettevõte A avas 2012. aasta juunis arve Danske Eesti filiaalis. 2013. anti selles Eesti FI-le teada. 2. ja 18. juulil esitas FI sellele ettevõttele küsimusi. 25. septembril suleti ettevõtte A arve, kui sama ettevõttega seotud teiste ettevõtete arved olid ikka pangas avatud. Wilkinsoni sõnul oli finantsinspektsioon võinud väga lihtsalt näha internetist otsides, et need ettevõtted on omavahel seotud, kuid seda ei tehtud.

Samuti tõi Wilkinson välja, et pidi Danske pangast lahkudes alla kirjutama konfidentsiaalsuslepingule, mis tegelikult keelab tal paljastamast seda rahapesu.

Danske rahapesuskandaal>>

Euroopa Parlament kutsus tunnistusi ja soovitusi andma ka Howard Wilkinsoni advokaadi Stephen Kohni.

Kuna vilepuhujatel puudub Taani ja ka Euroopa õiguste järgi efektiivne kaitse, võib Wilkinsoni ees oodata kriminaalasi. Seetõttu andis Kohn erikomisjonile soovitusi, kuidas vilepuhujate kaitset Euroopas parandada, teatas USA vilepuhujate organisatsioon National Whistleblower Center.

55
Tagid:
Danske Bank, finantsinspektsioon, Euroopa Parlament, Howard Wilkinson
Teema:
Danske rahapesuskandaal (40)
Головной офис банка Swedbank в Стокгольме

Finantsinspektsioonil on Swedbankile küsimusi alustati menetlust

72
(Uuendatud 13:43 29.10.2019)
Eesti finantsinspektsioon alustas Swedbanki Eesti filiaali suhtes väärteomenetlust - panka kahtlustatakse ebapiisavas töös rahapesu tõkestamisel.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Baltimaades oma tegevuse lõpetama sunnitud Taani Danske Banki Eesti filiaali saatus võib osaks langeda ka Rootsi Swedbankile, mis on Eesti finantsinspektsiooni hinnangul korduvalt rikkunud rahapesu tõkestamise reegleid.

Finantsinspektsioon alustas Swedbanki kontrollidega
© Sputnik / Вадим Анцупов
Kontrollimistulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses. Nende reeglite rikkumise tunnused ilmnesid varem Swedbanki suhtes algatatud finantsjärelevalvemenetluse käigus ja finantsinspektsioon alustas 28. oktoobril väärteomnetlust, teatas ametkonna pressiteenistus.

Menetluse käigus on kavas välja selgitada, kas Swedbank rikkus rahapesu tõkestamise reegleid ja kas juriidiline isik oli selles süüdi. Auditi esimesed tulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses.

Eesti Finantsinspektsioon teeb koostööd Rootsi ja teiste Balti riikide pädevate asutustega. Vaatamata menetluse alustamisele jätkub Swedbanki suhtes ka varem alustatud finantsjärelevalve protseduur.

Kas Swedbanki ähvardab Danske saatus

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti pangandussektori võtmetegijate, eriti Danske ja Nordea Eesti filiaalide suhtes on olnud kahtlusi suures ulatuses kahtlase päritoluga finantsvarade käitlemises.

Selletõttu otsustas Taani suurim kommertspank Danske Bank lõpetada oma Baltikumi ja Venemaa filiaalide tegevuse.

Kuigi Swedbank on korduvalt teatanud, et tal pole mingit pistmist kahtlase päritoluga rahavoogudega, mis Danske ja Nordea pankades tuvastati, esitati veebruaris tema vastu rahapesukahtlus.

Seejärel teatasid Eesti ja Rootsi finantskontrollid ühise uurimise alustamisest Swedbanki tegevuse suhtes.

2019. aasta märtsis toimusid Swedbanki peakontoris Stockholmis läbiotsimised. Uurimise taustal on Swedbanki Eesti filiaali juhtkonnas toimunud tõsised muudatused - mitmed tippjuhid, sealhulgas tegevjuht Robert Kitt, on töölt kõrvaldatud. Varem astus ametikohalt tagasi Swedbanki president Birgitte Bonnesen.

Kõigi nende skandaalide tagajärjel kandis Eesti pangandussektor tõsist mainekahju ja järelevalveasutused olid sunnitud oma kontrollimehhanismid üle vaatama.

Lugege lisaks:

72
Tagid:
rahapesu, väärteomenetlus, Swedbank, finantsinspektsioon, Eesti
Samal teemal
FI: Danske maksete vastuvõtmine ei tee veel Swedbankist rahapesijat
Nordea panka süüdistatakse kuriteos
Nordea panka kahtlustatakse rahapesus
Danske Eesti haru ekstöötaja: pank eiras hoiatusi sihilikult
Ajaleht postkastis

Läti kavatseb karistada vene keele eest postkastis

82
(Uuendatud 17:43 28.10.2019)
Läti parlament leidis, et postisaadetiste edastamine muus, kui läti keeles on lugupidamatuse näitamine riigikeele vastu ja seda tuleks karistada.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Esmakordselt on Läti seadustesse sisse viidud uus õigusmõiste - "lugupidamatus riigikeele vastu", mille eest nähakse ette halduskaristus.

Sellest teatas Sputnik Latvia viitega Seimi otsustele. Uus õigusmõiste on lisatud uude haldusõigusrikkumiste seaduslikku avaliku korra ja riigikeele kasutamisega seotud õigusrikkumiste eest karistust sätestavasse peatükki.

Kuna seda õigusmõistet pole lahti seletatud, siis avanevad inimõiguste aktivistide sõnul järelevalveasutustele nagu Läti Riigikeele keskus suured võimalused.

Seadusesäte "lugupidamatus riigikeele vastu" tundub tühine võrreldes teise normiga, mis ütleb:

Selline kirjavahetus ei hõlma mitte ainult reklaambrošüüre ja kampaaniavoldikuid, vaid ka töötervishoiu ja tööohutuse alaseid materjale, kommunaalarveid, teateid vee- ja muude arvestite asendamise kohta jne.

Sputnik Latvia märkis sellega seoses, et riigile, kus umbes 40% elanikkonnale, kelle koduseks keeleks on vene keel, tähendab see rahvusvähemuste õiguste tõsist piiramist. See norm, mida esimesel lugemisel toetas Seimi enamus, on vastuolus rahvusvaheliste normide ja terve mõistusega.

Venemaa välisminister Sergei Lavrovi pressi-konverents
© Sputnik / Владимир Астапкович
Baltimaades survestatakse järjekindlalt vene keelt rahvustevahelise suhtlemise keelena kõigis eluvaldkondades.

Et sundida Baltimaades ettevõtteid ja asutusi suhtlema riigikeeles, on loodud spetsiaalsed kontrolli- ja karistusasutused, mille keeleinspektoritel on õigus mitte ainult kontrollida ükskõik millise riigi elaniku riigikeele oskust, vaid ka määrata rahalisi karistusi, kui riigikeele teadmised pole piisavad.

Venemaa ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on korduvalt osutanud Balti riikide juhtkonnale venekeelse vähemuse õiguste rikkumise lubamatusele, kuid Tallinn, Vilnius ja Riia ignoreerivad sellist kriitikat.

Lugege lisaks:

82
Tagid:
vastutus, riigikeel, postkaart, Läti riigikeelekeskus, seadusemuudatus, Läti Seim
Samal teemal
Õiguskaitsjatelt Baltimaade venelastele: kui oleme passiivsed, siis meid hävitatakse
Riias tulid vene koolide kaitseks tänavale tuhanded inimesed
Yana Toom: EL pigistab silma kinni rahvusvähemuste sundassimilatsioonile Baltikumis
Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega