Politsei avastas riigigümnaasiumi ehituselt kuus illegaalset töölist, illustreeriv foto

Riigigümnaasiumi ehituselt avastati kuus illegaalset Ukraina töölist

52
(Uuendatud 13:07 21.03.2018)
Politsei- ja piirivalveameti töötajad kontrollisid teisipäeval, 13. märtsil kahte Raplamaal asuvat ehitusobjekti. Ühelt neist, Rapla riigigümnaasiumi ehituselt, avastati kuus seal seadusliku aluseta töötanud Ukraina kodanikku.

TALLINN, 21. märts — Sputnik. Lääne prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Margo Peters kinnitas, et teisel kontrollitud objektil illegaalselt töötavaid inimesi ei tuvastatud, kirjutab Raplamaa Sõnumid.

Seadusliku aluseta töötamine tähendab, et ettevõtjad on jätnud välismaalas­test töötajad politsei- ja piirivalveametis nõuetekohaselt registreerimata ja põhimõtteliselt võib seda käsitleda musta tööjõu kasutamisena.

Tööandja Ukraina võõrtöölistest: ei iialgi enam >>

Et tööjõu suhtes kehtivate piirangute tingimustes raha kokku hoida, kutsus Eesti tootjaettevõte DGM Shipping AS tööle Ukraina kodaniku, kuid esimene taoline kogemus osutus ettevõtte jaoks ebaõnnestunuks, kirjutas uudisteportaal Sputnik Eesti möödunud aasta lõpus.

Euroopa Liidus võib ebaseaduslikult tööl olla kuni 10 miljonit ukrainlast, illustratiivne foto
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Ukraina kodanik Jevgeni Derkatš käis Eestis tööl, naasis koju ja avaldas portaalis liva.com.ua artikli pealkirjaga "Kuidas ma Euroopas tööl käisin". Selles kirjeldas ta raskeid töötingimusi Eesti ettevõttes.

Derkatš teatas ka probleemidest dokumentidega. Nii olevat ta justkui sõitnud Eestisse tööle üksnes kutsekirja ja biomeetrilise passiga: ukrainlasele seletati, et viisat pole vaja vormistada.

Pärast paari töövahetust, pajatab Derlatš, viidi ta Eesti Politsei- ja Piirivalveametisse, et isikutunnistuse alusel vormistada ID-kaart, kuna ilma ID-kaardita pole võimalik saada pangakaarti. Politsei- ja Piirivalveametis teatati talle, et ID-kaart antakse välja vaid juhul, kui tal on käes elamisluba – ja ilma tööviisata, passi ja kutsumise alusel töötada ei tohi.

Euroopa Liidus illegaalse töötamise eest on ette nähtud deporteerimine ja viieaastane EL-i sisssesõidukeeld. "Ühesõnaga, heitusin ja mõtlesin: tarvis kiiremas korras Ukrainasse koju tagasi sõita," ütleb Jevgeni.

"Me kannatasime nii kõvasti Venemaa-vastaste sanktsioonide pärast, et otsustasime tööjõu arvelt kokku hoida. Me tasusime maksud kolme siiakutsutud Ukraina kodaniku eest, mispeale saabus ainult üks – Jevgeni Derkatš," lausus portaalile Sputnik Eesti DGM Shipping AS-i turundusjuht Aljona Protassova.

Ta lausus, et 2017. aasta 3. oktoobril saatis Derkatš kõik oma passiandmed ja sama aasta 5. oktoobril esitas ettevõte dokumendid tööloa saamiseks, tasudes 48 euro suuruse riigilõivu. Derkatš ise aga siirdus Eesti Vabariigi konsulaati Dnipris tööloa tarvis vajalike dokumentide esitamiseks.

Poolas leiti vabrik, kus töötasid orjad Ukrainast >>

Protassova väitel sai tööleping Ukraina töölise ja DGM Shipping AS-i vahel allkirjastatud 13. novembril 2017. aastal, misjärel Eesti firma töötaja viis mehe isikukoodi samiseks vastavasse asutusse Roosikrantsi tänavas. Seejärel registreeriti Jevgeni Derkatš Maksu- ja Tolliametis. Niiviisi tohtis Jevgeni Derkatš ametlikult Eesti Vabariigi territooriumil töötada.

Politoloog rääkis kolmest inimgrupist Ukrainas, kes kasutavad jõustunud viisavabadust Euroopaga, meenutas „Poola torumehe" meemi ja kunagist kogemust Balti riikides, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Raadio Sputnik eetris selgitas projekti „Ikka Euraasia" (vene keeles — "Однако-Евразия") peatoimetaja Semjon Uralov, et Ukrainas võib eristada kolme inimgruppi, kes 11. juunil kehtima hakanud Euroopa Liidu viisavabadusega alustavad aktiivset liikumist Ukrainast välismaale.

Ukrainlased tõttavad Poola majandust päästma >>

Politoloog märkis, et nõukogudejärgsest ruumist väljarännanud võetakse välismaal mittelegaalse tööjõuna hea meelega vastu, sest nad on haritud, kuulekad ja juhitavad. Ühest küljest kardavad migrandid tööst ilma jääda, teisest küljest on nad alalises väljasaatmise hirmus ja sellest tulenevalt "madalamad kui muru".

52
Tagid:
töölised, illegaal, ebaseaduslik, ehitus, riigigümnaasium, politsei, Lääne prefektuur, Ukraina, Eesti
Головной офис банка Swedbank в Стокгольме

Finantsinspektsioonil on Swedbankile küsimusi alustati menetlust

71
(Uuendatud 13:43 29.10.2019)
Eesti finantsinspektsioon alustas Swedbanki Eesti filiaali suhtes väärteomenetlust - panka kahtlustatakse ebapiisavas töös rahapesu tõkestamisel.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Baltimaades oma tegevuse lõpetama sunnitud Taani Danske Banki Eesti filiaali saatus võib osaks langeda ka Rootsi Swedbankile, mis on Eesti finantsinspektsiooni hinnangul korduvalt rikkunud rahapesu tõkestamise reegleid.

Finantsinspektsioon alustas Swedbanki kontrollidega
© Sputnik / Вадим Анцупов
Kontrollimistulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses. Nende reeglite rikkumise tunnused ilmnesid varem Swedbanki suhtes algatatud finantsjärelevalvemenetluse käigus ja finantsinspektsioon alustas 28. oktoobril väärteomnetlust, teatas ametkonna pressiteenistus.

Menetluse käigus on kavas välja selgitada, kas Swedbank rikkus rahapesu tõkestamise reegleid ja kas juriidiline isik oli selles süüdi. Auditi esimesed tulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses.

Eesti Finantsinspektsioon teeb koostööd Rootsi ja teiste Balti riikide pädevate asutustega. Vaatamata menetluse alustamisele jätkub Swedbanki suhtes ka varem alustatud finantsjärelevalve protseduur.

Kas Swedbanki ähvardab Danske saatus

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti pangandussektori võtmetegijate, eriti Danske ja Nordea Eesti filiaalide suhtes on olnud kahtlusi suures ulatuses kahtlase päritoluga finantsvarade käitlemises.

Selletõttu otsustas Taani suurim kommertspank Danske Bank lõpetada oma Baltikumi ja Venemaa filiaalide tegevuse.

Kuigi Swedbank on korduvalt teatanud, et tal pole mingit pistmist kahtlase päritoluga rahavoogudega, mis Danske ja Nordea pankades tuvastati, esitati veebruaris tema vastu rahapesukahtlus.

Seejärel teatasid Eesti ja Rootsi finantskontrollid ühise uurimise alustamisest Swedbanki tegevuse suhtes.

2019. aasta märtsis toimusid Swedbanki peakontoris Stockholmis läbiotsimised. Uurimise taustal on Swedbanki Eesti filiaali juhtkonnas toimunud tõsised muudatused - mitmed tippjuhid, sealhulgas tegevjuht Robert Kitt, on töölt kõrvaldatud. Varem astus ametikohalt tagasi Swedbanki president Birgitte Bonnesen.

Kõigi nende skandaalide tagajärjel kandis Eesti pangandussektor tõsist mainekahju ja järelevalveasutused olid sunnitud oma kontrollimehhanismid üle vaatama.

Lugege lisaks:

71
Tagid:
rahapesu, väärteomenetlus, Swedbank, finantsinspektsioon, Eesti
Samal teemal
FI: Danske maksete vastuvõtmine ei tee veel Swedbankist rahapesijat
Nordea panka süüdistatakse kuriteos
Nordea panka kahtlustatakse rahapesus
Danske Eesti haru ekstöötaja: pank eiras hoiatusi sihilikult
Ajaleht postkastis

Läti kavatseb karistada vene keele eest postkastis

81
(Uuendatud 17:43 28.10.2019)
Läti parlament leidis, et postisaadetiste edastamine muus, kui läti keeles on lugupidamatuse näitamine riigikeele vastu ja seda tuleks karistada.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Esmakordselt on Läti seadustesse sisse viidud uus õigusmõiste - "lugupidamatus riigikeele vastu", mille eest nähakse ette halduskaristus.

Sellest teatas Sputnik Latvia viitega Seimi otsustele. Uus õigusmõiste on lisatud uude haldusõigusrikkumiste seaduslikku avaliku korra ja riigikeele kasutamisega seotud õigusrikkumiste eest karistust sätestavasse peatükki.

Kuna seda õigusmõistet pole lahti seletatud, siis avanevad inimõiguste aktivistide sõnul järelevalveasutustele nagu Läti Riigikeele keskus suured võimalused.

Seadusesäte "lugupidamatus riigikeele vastu" tundub tühine võrreldes teise normiga, mis ütleb:

Selline kirjavahetus ei hõlma mitte ainult reklaambrošüüre ja kampaaniavoldikuid, vaid ka töötervishoiu ja tööohutuse alaseid materjale, kommunaalarveid, teateid vee- ja muude arvestite asendamise kohta jne.

Sputnik Latvia märkis sellega seoses, et riigile, kus umbes 40% elanikkonnale, kelle koduseks keeleks on vene keel, tähendab see rahvusvähemuste õiguste tõsist piiramist. See norm, mida esimesel lugemisel toetas Seimi enamus, on vastuolus rahvusvaheliste normide ja terve mõistusega.

Venemaa välisminister Sergei Lavrovi pressi-konverents
© Sputnik / Владимир Астапкович
Baltimaades survestatakse järjekindlalt vene keelt rahvustevahelise suhtlemise keelena kõigis eluvaldkondades.

Et sundida Baltimaades ettevõtteid ja asutusi suhtlema riigikeeles, on loodud spetsiaalsed kontrolli- ja karistusasutused, mille keeleinspektoritel on õigus mitte ainult kontrollida ükskõik millise riigi elaniku riigikeele oskust, vaid ka määrata rahalisi karistusi, kui riigikeele teadmised pole piisavad.

Venemaa ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on korduvalt osutanud Balti riikide juhtkonnale venekeelse vähemuse õiguste rikkumise lubamatusele, kuid Tallinn, Vilnius ja Riia ignoreerivad sellist kriitikat.

Lugege lisaks:

81
Tagid:
vastutus, riigikeel, postkaart, Läti riigikeelekeskus, seadusemuudatus, Läti Seim
Samal teemal
Õiguskaitsjatelt Baltimaade venelastele: kui oleme passiivsed, siis meid hävitatakse
Riias tulid vene koolide kaitseks tänavale tuhanded inimesed
Yana Toom: EL pigistab silma kinni rahvusvähemuste sundassimilatsioonile Baltikumis
Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega