Loomakaitsjad päästsid Harjumaal olevast kutsikavabrikust 38 koera, illustreeriv foto

Loomakaitsjad päästsid kutsikavabrikust 38 koera

80
(Uuendatud 16:42 16.03.2018)
Neljapäeval avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Lääne-Harju vallast viimaste aastate suurima "kutsikatehase."

TALLINN, 16. märts — Sputnik. Ühtekokku loendasid loomakaitsjad 38 koera, nende seas paar imetavat emaskoera koos kutsikatega. Esimesed kaksteist koera toimetati koheselt ka loomaarsti juurde, teatab ELL oma Facebooki lehel.

Loomad olid sunnitud elama väga räpastes ja halbades tingimustes ning paljud neist olid suletud väikestesse transpordipuuridesse. 50-aastane naisterahvas loovutas koerad vabatahtlikult ja kinnitas, et on seda äri ajanud viimased paar aastat.

Helsingis elav naine on toonud Eestist salaja Soome sadu koeri >>

On märkimisväärne, et Soome riigis on antud kodanikult loomapidamisõigus kohtu poolt ära võetud, aga vaatamata sellele toimus kõige aktiivsem äritegevus just seal.

"Selles suvilas valitsenud tingimused olid lihtsalt õõvastavad!" ütles ELL Põhja-Eesti regioonijuht Katrin Lehtveer ja lisas, et kahjuks on taolisi koerte paljundajaid kümneid ja kümneid, kes loomade heaolule tähelepanu ei pööra.

"Väikesed koerad lähevad hästi kaubaks ja pea poole odavama hinnaga müüki paisatud tõukoera-laadsetele isenditele jookstakse tormi. Paljud kulutavad haige looma raviks suuri summasid ja loodavad need hiljem müüjalt tagasi saada, aga reeglina see ei õnnestu," lisas Lehtveer.

Tallinna Sõle loomakliiniku loomaarsti Merili Kesneri sõnul oli koerte eest halvasti hoolitsetud.

Eesti loomapiinamise juhtum jõudis Soome meediasse >>

"Loomad olid alatoitumuses, kurtunud ja välisparasiitidega nakatunud ning väga räpased", lausus Kesner.

"Üks emane koer oli suure tõenäosusega hiljuti poeginud, kuna piimanäärmed olid piima täis. Kutsikaid kahjuks loomakaitsjad ei leidnud ning mind loomaarstina kurvastab väga kui tulu teenimise eesmärgil müüakse maha ka sellised kutsikad, kes peaksid veel oma ema hoole all olema," lisas ta.

"Antud juhul me ei pöördu politsei ega Veterinaar- ja Toiduameti poole, sest nende ametkondade soovimatus või võimetus lahendada loomade vastu suunatud kuri- ja väärtegusid on ületanud kõik piirid. Eriti just politseist ja prokuratuurist saabunud vastused panevad hämmelduma ja tekitavad õigustatud küsimuse, et ehk oleks aus Loomakaitseseadus üldse kehtetuks tunnistada!", lausus ELL juhatuse liige Heiki Valner.

"Alliklepa kassikoloonia ja Pilpaküla kitsekarja probleemide lahendamisel koostöö sujus tõrgeteta, aga näiteks Altai-nimelise koera äravõtmisotsust ootame me juba üle kahe kuu. Antud juhul pole meil aega kahte või kolme kuud oodata, sest tegutsema peab kohe nüüd ja praegu!"

Inimene on koera sõber: kes on händlerid >>

ELL juristi Piret Teesi sõnul oli enamusel eile tervisekontrolli läbinud koertest olemas vaktsineerimispass koos vaktsiinide, mikrokiibi või tätoveeringuga. Väljastatud passide andmete järgi oli näha, et mitmed koerad on Eestisse saabunud erinevatest riikidest — Venemaalt, Lätist, Leedust, Tšehhist.

"Kahjuks on täna võimalik üle piiri tuua pea kõiki loomi, kes elevandist väiksemad ja see puudutab nii Eesti-Soome kui Vene-Eesti piiri", lausus Velner. "Vabatahtlikud loomakaitsjad ei saa kahjuks seda probleemi kuidagi lahendada ja see peaks olema ikka riikide ülesanne."

ELL ei avalikusta antud naisterahva nime ega muid andmeid, seoses tema peres eelmisel nädalal toimunud traagilise sündmuse ja leinaga. Küll aga edastame kogu vajaliku informatsiooni sarnase probleemiga ELL-i poole pöördunud Soome politseiametnikule ning Helsingi loomakaitseorganisatsioonile palvega kontrollida ka antud naisterahva Soomes asuvat eramut, seisab teates.

Loomaarmastajad üllatasid linlasi rongkäiguga >>

Seoses plahvatuslikult suurenenud koerte arvuga vajab ELL heade inimeste abi. Eelkõige tuntakse puudust hoiukodudest, transpordi- ja näitusepuuridest ning väikestele koertele mõeldud toidust.

Loomulikult oodatakse annetusi, sest kõik tõukoera-laadsed isendid läbivad põhjaliku tervisekontrolli ning nende edaspidise paljundamise vältimiseks loomad steriliseeritakse ja kastreeritakse:

Eestimaa Loomakaitse Liit

EE742200221052074915 (Swedbank)

EE441010220252652225 (SEB)

Selgitus: "Kutsikavabriku ohvrite toetuseks"

Loomade ravi saab toetada ka helistades ELL annetustelefonidele 9000 777 (5.-) ja 9000 888 (10.-) Tervitustekst tuleb kindlasti lõpuni kuulata, sest muidu annetust ei toimu.

Hoiukodu pakkujatel palutakse saata e-kiri aadressile heiki@loomakaitse.eu või helistada telefonil 50 83 336.

Möödunus aasta kevadel Eestis avalikkust šokeerinud Lehtse loomapiinamise juhtum, kus naine nööri otsas haiget koera järele vedas, jõudis otsaga Soome ajakirjandusse, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Helsingis elav naine on toonud Eestist salaja Soome sadu koeri >>

Sama aasta suvel vahendas Sputnik Eesti, et Helsingis elav naine on toonud Eestist salaja Soome sadu koeri. Helsingis Östersundomis elav naine on toonud paari aasta jooksul Eestist ja mujalt Baltimaadest salakaubana Soome ligi 400 segaverelist koerakutsikat ning müünud neid veebikuulutuste kaudu

Pettused, salakaubavedu ja loomakaitse-alased kuriteod pandi toime aastatel 2014-2016. Neile on tulnud hiljem lisa. Sellise info jälile jõudsid politsei teatel Helsingi politseijaoskond ja Lõuna-Soome halduspiirkonna loomaarst.

80
Tagid:
koeravabrik, koerad, krimi, loomad, ELL, Harjumaa, Eesti
Головной офис банка Swedbank в Стокгольме

Finantsinspektsioonil on Swedbankile küsimusi alustati menetlust

68
(Uuendatud 13:43 29.10.2019)
Eesti finantsinspektsioon alustas Swedbanki Eesti filiaali suhtes väärteomenetlust - panka kahtlustatakse ebapiisavas töös rahapesu tõkestamisel.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Baltimaades oma tegevuse lõpetama sunnitud Taani Danske Banki Eesti filiaali saatus võib osaks langeda ka Rootsi Swedbankile, mis on Eesti finantsinspektsiooni hinnangul korduvalt rikkunud rahapesu tõkestamise reegleid.

Finantsinspektsioon alustas Swedbanki kontrollidega
© Sputnik / Вадим Анцупов
Kontrollimistulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses. Nende reeglite rikkumise tunnused ilmnesid varem Swedbanki suhtes algatatud finantsjärelevalvemenetluse käigus ja finantsinspektsioon alustas 28. oktoobril väärteomnetlust, teatas ametkonna pressiteenistus.

Menetluse käigus on kavas välja selgitada, kas Swedbank rikkus rahapesu tõkestamise reegleid ja kas juriidiline isik oli selles süüdi. Auditi esimesed tulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses.

Eesti Finantsinspektsioon teeb koostööd Rootsi ja teiste Balti riikide pädevate asutustega. Vaatamata menetluse alustamisele jätkub Swedbanki suhtes ka varem alustatud finantsjärelevalve protseduur.

Kas Swedbanki ähvardab Danske saatus

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti pangandussektori võtmetegijate, eriti Danske ja Nordea Eesti filiaalide suhtes on olnud kahtlusi suures ulatuses kahtlase päritoluga finantsvarade käitlemises.

Selletõttu otsustas Taani suurim kommertspank Danske Bank lõpetada oma Baltikumi ja Venemaa filiaalide tegevuse.

Kuigi Swedbank on korduvalt teatanud, et tal pole mingit pistmist kahtlase päritoluga rahavoogudega, mis Danske ja Nordea pankades tuvastati, esitati veebruaris tema vastu rahapesukahtlus.

Seejärel teatasid Eesti ja Rootsi finantskontrollid ühise uurimise alustamisest Swedbanki tegevuse suhtes.

2019. aasta märtsis toimusid Swedbanki peakontoris Stockholmis läbiotsimised. Uurimise taustal on Swedbanki Eesti filiaali juhtkonnas toimunud tõsised muudatused - mitmed tippjuhid, sealhulgas tegevjuht Robert Kitt, on töölt kõrvaldatud. Varem astus ametikohalt tagasi Swedbanki president Birgitte Bonnesen.

Kõigi nende skandaalide tagajärjel kandis Eesti pangandussektor tõsist mainekahju ja järelevalveasutused olid sunnitud oma kontrollimehhanismid üle vaatama.

Lugege lisaks:

68
Tagid:
rahapesu, väärteomenetlus, Swedbank, finantsinspektsioon, Eesti
Samal teemal
FI: Danske maksete vastuvõtmine ei tee veel Swedbankist rahapesijat
Nordea panka süüdistatakse kuriteos
Nordea panka kahtlustatakse rahapesus
Danske Eesti haru ekstöötaja: pank eiras hoiatusi sihilikult
Ajaleht postkastis

Läti kavatseb karistada vene keele eest postkastis

80
(Uuendatud 17:43 28.10.2019)
Läti parlament leidis, et postisaadetiste edastamine muus, kui läti keeles on lugupidamatuse näitamine riigikeele vastu ja seda tuleks karistada.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Esmakordselt on Läti seadustesse sisse viidud uus õigusmõiste - "lugupidamatus riigikeele vastu", mille eest nähakse ette halduskaristus.

Sellest teatas Sputnik Latvia viitega Seimi otsustele. Uus õigusmõiste on lisatud uude haldusõigusrikkumiste seaduslikku avaliku korra ja riigikeele kasutamisega seotud õigusrikkumiste eest karistust sätestavasse peatükki.

Kuna seda õigusmõistet pole lahti seletatud, siis avanevad inimõiguste aktivistide sõnul järelevalveasutustele nagu Läti Riigikeele keskus suured võimalused.

Seadusesäte "lugupidamatus riigikeele vastu" tundub tühine võrreldes teise normiga, mis ütleb:

Selline kirjavahetus ei hõlma mitte ainult reklaambrošüüre ja kampaaniavoldikuid, vaid ka töötervishoiu ja tööohutuse alaseid materjale, kommunaalarveid, teateid vee- ja muude arvestite asendamise kohta jne.

Sputnik Latvia märkis sellega seoses, et riigile, kus umbes 40% elanikkonnale, kelle koduseks keeleks on vene keel, tähendab see rahvusvähemuste õiguste tõsist piiramist. See norm, mida esimesel lugemisel toetas Seimi enamus, on vastuolus rahvusvaheliste normide ja terve mõistusega.

Venemaa välisminister Sergei Lavrovi pressi-konverents
© Sputnik / Владимир Астапкович
Baltimaades survestatakse järjekindlalt vene keelt rahvustevahelise suhtlemise keelena kõigis eluvaldkondades.

Et sundida Baltimaades ettevõtteid ja asutusi suhtlema riigikeeles, on loodud spetsiaalsed kontrolli- ja karistusasutused, mille keeleinspektoritel on õigus mitte ainult kontrollida ükskõik millise riigi elaniku riigikeele oskust, vaid ka määrata rahalisi karistusi, kui riigikeele teadmised pole piisavad.

Venemaa ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on korduvalt osutanud Balti riikide juhtkonnale venekeelse vähemuse õiguste rikkumise lubamatusele, kuid Tallinn, Vilnius ja Riia ignoreerivad sellist kriitikat.

Lugege lisaks:

80
Tagid:
vastutus, riigikeel, postkaart, Läti riigikeelekeskus, seadusemuudatus, Läti Seim
Samal teemal
Õiguskaitsjatelt Baltimaade venelastele: kui oleme passiivsed, siis meid hävitatakse
Riias tulid vene koolide kaitseks tänavale tuhanded inimesed
Yana Toom: EL pigistab silma kinni rahvusvähemuste sundassimilatsioonile Baltikumis
Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega