Justiitsministeerium ootab ajakirjandustudengitelt korruptsiooniteemalisi artikleid, illustreeriv foto

Ministeerium ootab korruptsiooniteemalisi artikleid

26
(Uuendatud 12:03 20.02.2018)
Justiitsministeerium koostöös Eesti ajalehtede liiduga kutsub taas ajakirjandustudengeid üles kirjutama ja avaldama korruptsiooniteemalisi artikleid. Konkursile on eriti oodatud lood, mis pööravad tähelepanu korruptsioonivastase tegevuse kitsaskohtadele ja seni kasutamata võimalustele.

TALLINN, 19. veebruar — Sputnik. Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et möödunud aastal konkursile esitatud artiklite mitmekesisus viitab sellele, et noored suudavad avada korruptsiooni temaatikat värske nurga alt, edastab Justiitsministeerium.

Muuseumis aset leidnud korruptsioonijuhtumist kirjutanud tudeng võitis konkursi >>

"Seetõttu oleme ajakirjandustudengitele teemafookuse valikul andnud vabad käed. Korruptsioonile võib oma artiklis läheneda nii selle laiema tähenduse järgi, milleks on näiteks usalduse kuritarvitamine, kui ka kitsama määratluse järgi, nagu ametikoha kasutamine isiklikuks otstarbeks," ütles minister.

"Näiteks eelmise aasta võidutöö näitas, et korruptsioon ei ole pelgalt suurte asutuste probleem," ütles Reinsalu ja lisas, et oluline on artikliga avada mõnda uut teemat või anda olulist lisandväärtust juba kajastatud teemale.

Konkursi eesmärk on innustada ja toetada korruptsioonialast uurivat ajakirjandust ning korruptsioonialast mõttevahetust ning toetada seeläbi korruptsioonialase teadlikkuse tõusu Eestis, eelkõige kohalikul tasandil, ja tunnustada ajakirjanduse üliõpilasi.

Oma artikli võivad konkursile esitada kõikide Eesti kõrgkoolide ajakirjandustudengid. Eelduseks on, et artikkel on avaldatud Eestis ilmuvas ajalehes eesti või mõnes muus keeles 2018. aastal. Konkursile esitatakse originaaltekst ühes korrektse eestikeelse tõlkega. Konkursi auhinnafond on 1000 eurot.

Korruptsioonivastase teo tiitli pälvis Keskkriminaalpolitsei >>

Konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar, Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit, Ekspress Grupi uuriva ajakirjanduse juht Tarmo Vahter, Postimehe uuriva toimetuse juhataja Risto Berendson, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi lektor Priit Hõbemägi ning justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. Komisjoni erinaine on justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa.

Justiitsministeeriumi ja ajalehtede liidu poolt korraldatud ajakirjandustudengite korruptsiooniteemaliste artiklite konkursi võitis Kadri Kuulpak oma Postimehes avaldatud artikliga "Muuseum avastas kuni poole miljoni euro eest ehituspraake", vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti möödunud aasta lõpus.

Üleeuroopalise uuringu andmeil olid suurima korruptsiooniriskiga Eesti omavalitsused Tallinn ja Vaivara, väikseima riskiga aga Harku vald ja Maardu linn, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti sügisel.

Korruptsiooniriski indeks ei viita tegelikule korruptsioonile, vaid näitab, kui läbipaistvalt ja avalikult omavalitsus riigihankeid korraldab, selgitab justiitsministeerium.

Noored on valmis korruptiivse käitumiseks >>

Uuring hõlmab 2009.–2015. aastal ELi riikides ja Norras tehtud riigihankeid, mille piirmäär ületas 130 000 eurot. Eesti indeks oli 0,33, ELi keskmine aga 0,28 (skaalal 0–1). Kõige suurema korruptsiooniriskiga Eesti omavalitsused olid Tallinn (0,4) ja Vaivara (0,33), kõige väiksem risk – indeksi väärtus 0,05 – oli Harku vallas.

26
Tagid:
konkurss, tudengid, artikkel, altkäemaks, korruptsioon, Eesti ajalehtede liit, Justiitsministeerium, Urmas Reinsalu, Eesti
Головной офис банка Swedbank в Стокгольме

Finantsinspektsioonil on Swedbankile küsimusi alustati menetlust

69
(Uuendatud 13:43 29.10.2019)
Eesti finantsinspektsioon alustas Swedbanki Eesti filiaali suhtes väärteomenetlust - panka kahtlustatakse ebapiisavas töös rahapesu tõkestamisel.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Baltimaades oma tegevuse lõpetama sunnitud Taani Danske Banki Eesti filiaali saatus võib osaks langeda ka Rootsi Swedbankile, mis on Eesti finantsinspektsiooni hinnangul korduvalt rikkunud rahapesu tõkestamise reegleid.

Finantsinspektsioon alustas Swedbanki kontrollidega
© Sputnik / Вадим Анцупов
Kontrollimistulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses. Nende reeglite rikkumise tunnused ilmnesid varem Swedbanki suhtes algatatud finantsjärelevalvemenetluse käigus ja finantsinspektsioon alustas 28. oktoobril väärteomnetlust, teatas ametkonna pressiteenistus.

Menetluse käigus on kavas välja selgitada, kas Swedbank rikkus rahapesu tõkestamise reegleid ja kas juriidiline isik oli selles süüdi. Auditi esimesed tulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses.

Eesti Finantsinspektsioon teeb koostööd Rootsi ja teiste Balti riikide pädevate asutustega. Vaatamata menetluse alustamisele jätkub Swedbanki suhtes ka varem alustatud finantsjärelevalve protseduur.

Kas Swedbanki ähvardab Danske saatus

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti pangandussektori võtmetegijate, eriti Danske ja Nordea Eesti filiaalide suhtes on olnud kahtlusi suures ulatuses kahtlase päritoluga finantsvarade käitlemises.

Selletõttu otsustas Taani suurim kommertspank Danske Bank lõpetada oma Baltikumi ja Venemaa filiaalide tegevuse.

Kuigi Swedbank on korduvalt teatanud, et tal pole mingit pistmist kahtlase päritoluga rahavoogudega, mis Danske ja Nordea pankades tuvastati, esitati veebruaris tema vastu rahapesukahtlus.

Seejärel teatasid Eesti ja Rootsi finantskontrollid ühise uurimise alustamisest Swedbanki tegevuse suhtes.

2019. aasta märtsis toimusid Swedbanki peakontoris Stockholmis läbiotsimised. Uurimise taustal on Swedbanki Eesti filiaali juhtkonnas toimunud tõsised muudatused - mitmed tippjuhid, sealhulgas tegevjuht Robert Kitt, on töölt kõrvaldatud. Varem astus ametikohalt tagasi Swedbanki president Birgitte Bonnesen.

Kõigi nende skandaalide tagajärjel kandis Eesti pangandussektor tõsist mainekahju ja järelevalveasutused olid sunnitud oma kontrollimehhanismid üle vaatama.

Lugege lisaks:

69
Tagid:
rahapesu, väärteomenetlus, Swedbank, finantsinspektsioon, Eesti
Samal teemal
FI: Danske maksete vastuvõtmine ei tee veel Swedbankist rahapesijat
Nordea panka süüdistatakse kuriteos
Nordea panka kahtlustatakse rahapesus
Danske Eesti haru ekstöötaja: pank eiras hoiatusi sihilikult
Ajaleht postkastis

Läti kavatseb karistada vene keele eest postkastis

81
(Uuendatud 17:43 28.10.2019)
Läti parlament leidis, et postisaadetiste edastamine muus, kui läti keeles on lugupidamatuse näitamine riigikeele vastu ja seda tuleks karistada.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Esmakordselt on Läti seadustesse sisse viidud uus õigusmõiste - "lugupidamatus riigikeele vastu", mille eest nähakse ette halduskaristus.

Sellest teatas Sputnik Latvia viitega Seimi otsustele. Uus õigusmõiste on lisatud uude haldusõigusrikkumiste seaduslikku avaliku korra ja riigikeele kasutamisega seotud õigusrikkumiste eest karistust sätestavasse peatükki.

Kuna seda õigusmõistet pole lahti seletatud, siis avanevad inimõiguste aktivistide sõnul järelevalveasutustele nagu Läti Riigikeele keskus suured võimalused.

Seadusesäte "lugupidamatus riigikeele vastu" tundub tühine võrreldes teise normiga, mis ütleb:

Selline kirjavahetus ei hõlma mitte ainult reklaambrošüüre ja kampaaniavoldikuid, vaid ka töötervishoiu ja tööohutuse alaseid materjale, kommunaalarveid, teateid vee- ja muude arvestite asendamise kohta jne.

Sputnik Latvia märkis sellega seoses, et riigile, kus umbes 40% elanikkonnale, kelle koduseks keeleks on vene keel, tähendab see rahvusvähemuste õiguste tõsist piiramist. See norm, mida esimesel lugemisel toetas Seimi enamus, on vastuolus rahvusvaheliste normide ja terve mõistusega.

Venemaa välisminister Sergei Lavrovi pressi-konverents
© Sputnik / Владимир Астапкович
Baltimaades survestatakse järjekindlalt vene keelt rahvustevahelise suhtlemise keelena kõigis eluvaldkondades.

Et sundida Baltimaades ettevõtteid ja asutusi suhtlema riigikeeles, on loodud spetsiaalsed kontrolli- ja karistusasutused, mille keeleinspektoritel on õigus mitte ainult kontrollida ükskõik millise riigi elaniku riigikeele oskust, vaid ka määrata rahalisi karistusi, kui riigikeele teadmised pole piisavad.

Venemaa ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on korduvalt osutanud Balti riikide juhtkonnale venekeelse vähemuse õiguste rikkumise lubamatusele, kuid Tallinn, Vilnius ja Riia ignoreerivad sellist kriitikat.

Lugege lisaks:

81
Tagid:
vastutus, riigikeel, postkaart, Läti riigikeelekeskus, seadusemuudatus, Läti Seim
Samal teemal
Õiguskaitsjatelt Baltimaade venelastele: kui oleme passiivsed, siis meid hävitatakse
Riias tulid vene koolide kaitseks tänavale tuhanded inimesed
Yana Toom: EL pigistab silma kinni rahvusvähemuste sundassimilatsioonile Baltikumis
Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega