Moskvas peeti kinni kondiitrivabrikus Menševik tulistanud mees

Moskvas peeti kinni kondiitrivabrikus "Menševik" tulistanud mees

20
Neljapäeva hommikul pidas politsei kinni vabriku "Menševik" endise direktori Ilja Averjanovi. Ta oli vabrikus tulistanud, tapnud inimese ja põgenenud õiguskaitsjate eest

TALLINN, 28. detsember — Sputnik. Moskva linna siseasjade valitsuse pressiteenistuse juhi Juri Titovi sõnul leiti kahtlustatav ettevõtte territooriumilt Moskvas Pravda tänaval ja saadeti uurimiskomiteesse ülekuulamisele.

Põgenes ilma relvata

Kriminaalmenetluse andmetel asus Averjanov kolmapäev hommikul "sõnavahetusse" vabriku praeguse juhtkonnaga, tulistas ja kadus siis "Menševiku" territooriumile. Kriminaalasi algatati "mõrva" ja "ebaseadusliku relvakäitlemise" eest vastutust ettenägeva paragrahvi alusel.

Moskva prokuratuur teatas, et Averjanov hakkas tulistama, kui ettevõttesse ilmusid võlga sisse nõudma tulnud kohtutäiturid (pristavid).

Tulistaja tabamiseks Moskvas käivitati plaan "Sireen">>

"Rahalisi vahendid sissenõudva arbitraažikohtu otsuse täitmiseks tulid võlgnik-ettevõttesse OÜ "KV Menševik" kohtutäiturid. Selle peale avas "Kondiitrivabrik "Menševik"" direktor Ilja Averjanov tulirelvast tule," – teatati ametkonnast.

Titovi sõnul viskes "Menševiku" endine direktor relva maha. RIA Novosti allika andmetel oli Averjanov relvastatud jahikarabiiniga "Saiga".

Venemaa rahvuskaardi direktori nõunik Aleksandr Hinštein ütles agentuurile RIA Novosti, et Averjanov pikendas karabiini "Saiga" litsentsi 2015. aastal ja valdab seda seaduslikult.

"Menševiku" endine direktor Averjanov rääkis raadiojaama Business FM eetris, kuhu tal helistada õnnestus, et talt taheti väidetavalt ettevõte ära võtta.

"Olen direktor. Istun praegu siin ja olen tõkestanud sissepääsu … Mult võeti võltsitud dokumentidega vabrik ära, olen laostunud. Mul on kaheksa last. Teate, olen kartnud juba neli aastat … Täna hommikul tulin tööle, mind rünnati tormijooksuga, relvade, püstolitega," ütles ta raadiojaamale.

Tahetakse äri ära võtta

Averjanovi endine klassikaaslane ja lähedane sõber German Batassov räägib samuti katsetest tehas ära võtta.

"Täna toimunu kohta – sama asi juhtus juba umbes pool aastat tagasi. Eelmine kord tulistamist ei olnud. Vabriku territooriumile tungisid metallarmatuuridega relvastatud kõrvalised isikud, peksid valvurid läbi ja lõid Averjanovil pea lõhki. Pärast seda pöördus ta prokuratuuri ja siseministeeriumi. Avaldus vaadati läbi vaid formaalselt, kedagi see ei huvitanud," väidab Batassov.

Averjanovi sõber ütles, et "see lugu… ei alanud täna, vaid neli aastat tagasi, või isegi veel varem – talt tahetakse tema äri ära võtta."

Saksa politsei teatas lõhkekehast jõuluturul, illustratiivne foto
© AP Photo / Julian Stratenschulte

"Võltsitud dokumentide alusel, nagu oleks ta vabriku teisele juriidilisele isikule müünud. Hiljem selgus, et need olid ühe kuritegeliku grupeeringuga seotud inimesed. Esitati mitu avaldust õiguskaitseorganitele, Ilja Ivanovitš esitas dokumendid ka FSB vastuvõtuosakonda, kus kelmusefaktid fikseeriti," teatas Batassov.

Seejuures iseloomustab ta Averjanovit tõsise, lahke, rahuliku ja põhimõttekindla inimesena.

"Mul on raske kujutleda, et Ilja hakkaks kedagi tulistama. Kui ta tõesti tulistas, siis sellepärast, et oli eluohtlikus olukorras ja tema suhtes üritati kasutada relva. Meedias kirjutati, et ta olevat tapnud valvuri — milleks tal oma valvurit tappa?" — ütles ta.

"Menševiku" probleemid

Moskva Arbitraažikohus arutab 18. jaanuaril vabriku pankrotiavaldust. See nähtub kohtu andmebaasis sisalduvast teabest.

Endine vabrikudirektor lasi Moskvas maha valvuri ja barrikadeerus>>

Kohus kohustas vabrikut saatma kohtuistungile oma esindaja ja esitama kohtule oma põhikirja, raamatupidamisbilansi (maksudeklaratsiooni) koos debitoorse ja kreditoorsete võlgnevuste lahtikirjutusega, andmed võlgnevuse summa ja võlgnikul oleva vara kohta.

Keerulisest olukorrast vabrikus annavad tunnistust ka "Menševiku" töötajate postitused internetis. Muuhulgas kirjutavad nad probleemidest töötasu väljamaksmise ja sissesõitnud töötajate töötingimustega.

20
Tagid:
äri, Menševik, Moskva
Головной офис банка Swedbank в Стокгольме

Finantsinspektsioonil on Swedbankile küsimusi alustati menetlust

74
(Uuendatud 13:43 29.10.2019)
Eesti finantsinspektsioon alustas Swedbanki Eesti filiaali suhtes väärteomenetlust - panka kahtlustatakse ebapiisavas töös rahapesu tõkestamisel.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Baltimaades oma tegevuse lõpetama sunnitud Taani Danske Banki Eesti filiaali saatus võib osaks langeda ka Rootsi Swedbankile, mis on Eesti finantsinspektsiooni hinnangul korduvalt rikkunud rahapesu tõkestamise reegleid.

Finantsinspektsioon alustas Swedbanki kontrollidega
© Sputnik / Вадим Анцупов
Kontrollimistulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses. Nende reeglite rikkumise tunnused ilmnesid varem Swedbanki suhtes algatatud finantsjärelevalvemenetluse käigus ja finantsinspektsioon alustas 28. oktoobril väärteomnetlust, teatas ametkonna pressiteenistus.

Menetluse käigus on kavas välja selgitada, kas Swedbank rikkus rahapesu tõkestamise reegleid ja kas juriidiline isik oli selles süüdi. Auditi esimesed tulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses.

Eesti Finantsinspektsioon teeb koostööd Rootsi ja teiste Balti riikide pädevate asutustega. Vaatamata menetluse alustamisele jätkub Swedbanki suhtes ka varem alustatud finantsjärelevalve protseduur.

Kas Swedbanki ähvardab Danske saatus

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti pangandussektori võtmetegijate, eriti Danske ja Nordea Eesti filiaalide suhtes on olnud kahtlusi suures ulatuses kahtlase päritoluga finantsvarade käitlemises.

Selletõttu otsustas Taani suurim kommertspank Danske Bank lõpetada oma Baltikumi ja Venemaa filiaalide tegevuse.

Kuigi Swedbank on korduvalt teatanud, et tal pole mingit pistmist kahtlase päritoluga rahavoogudega, mis Danske ja Nordea pankades tuvastati, esitati veebruaris tema vastu rahapesukahtlus.

Seejärel teatasid Eesti ja Rootsi finantskontrollid ühise uurimise alustamisest Swedbanki tegevuse suhtes.

2019. aasta märtsis toimusid Swedbanki peakontoris Stockholmis läbiotsimised. Uurimise taustal on Swedbanki Eesti filiaali juhtkonnas toimunud tõsised muudatused - mitmed tippjuhid, sealhulgas tegevjuht Robert Kitt, on töölt kõrvaldatud. Varem astus ametikohalt tagasi Swedbanki president Birgitte Bonnesen.

Kõigi nende skandaalide tagajärjel kandis Eesti pangandussektor tõsist mainekahju ja järelevalveasutused olid sunnitud oma kontrollimehhanismid üle vaatama.

Lugege lisaks:

74
Tagid:
rahapesu, väärteomenetlus, Swedbank, finantsinspektsioon, Eesti
Samal teemal
FI: Danske maksete vastuvõtmine ei tee veel Swedbankist rahapesijat
Nordea panka süüdistatakse kuriteos
Nordea panka kahtlustatakse rahapesus
Danske Eesti haru ekstöötaja: pank eiras hoiatusi sihilikult
Ajaleht postkastis

Läti kavatseb karistada vene keele eest postkastis

84
(Uuendatud 17:43 28.10.2019)
Läti parlament leidis, et postisaadetiste edastamine muus, kui läti keeles on lugupidamatuse näitamine riigikeele vastu ja seda tuleks karistada.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Esmakordselt on Läti seadustesse sisse viidud uus õigusmõiste - "lugupidamatus riigikeele vastu", mille eest nähakse ette halduskaristus.

Sellest teatas Sputnik Latvia viitega Seimi otsustele. Uus õigusmõiste on lisatud uude haldusõigusrikkumiste seaduslikku avaliku korra ja riigikeele kasutamisega seotud õigusrikkumiste eest karistust sätestavasse peatükki.

Kuna seda õigusmõistet pole lahti seletatud, siis avanevad inimõiguste aktivistide sõnul järelevalveasutustele nagu Läti Riigikeele keskus suured võimalused.

Seadusesäte "lugupidamatus riigikeele vastu" tundub tühine võrreldes teise normiga, mis ütleb:

Selline kirjavahetus ei hõlma mitte ainult reklaambrošüüre ja kampaaniavoldikuid, vaid ka töötervishoiu ja tööohutuse alaseid materjale, kommunaalarveid, teateid vee- ja muude arvestite asendamise kohta jne.

Sputnik Latvia märkis sellega seoses, et riigile, kus umbes 40% elanikkonnale, kelle koduseks keeleks on vene keel, tähendab see rahvusvähemuste õiguste tõsist piiramist. See norm, mida esimesel lugemisel toetas Seimi enamus, on vastuolus rahvusvaheliste normide ja terve mõistusega.

Venemaa välisminister Sergei Lavrovi pressi-konverents
© Sputnik / Владимир Астапкович
Baltimaades survestatakse järjekindlalt vene keelt rahvustevahelise suhtlemise keelena kõigis eluvaldkondades.

Et sundida Baltimaades ettevõtteid ja asutusi suhtlema riigikeeles, on loodud spetsiaalsed kontrolli- ja karistusasutused, mille keeleinspektoritel on õigus mitte ainult kontrollida ükskõik millise riigi elaniku riigikeele oskust, vaid ka määrata rahalisi karistusi, kui riigikeele teadmised pole piisavad.

Venemaa ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on korduvalt osutanud Balti riikide juhtkonnale venekeelse vähemuse õiguste rikkumise lubamatusele, kuid Tallinn, Vilnius ja Riia ignoreerivad sellist kriitikat.

Lugege lisaks:

84
Tagid:
vastutus, riigikeel, postkaart, Läti riigikeelekeskus, seadusemuudatus, Läti Seim
Samal teemal
Õiguskaitsjatelt Baltimaade venelastele: kui oleme passiivsed, siis meid hävitatakse
Riias tulid vene koolide kaitseks tänavale tuhanded inimesed
Yana Toom: EL pigistab silma kinni rahvusvähemuste sundassimilatsioonile Baltikumis
Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega