Illustreeriv foto

Savisaare protsessi tunnistajad süvenesid Tallinna kioskikaubanduse ajaloo finessidesse

15
(Uuendatud 12:07 08.09.2017)
Savisaare protsessi tänane istung jätkas süvenemist Tallinna kioskikaubanduse ajaloo finessidesse. Nii oli prokurör kutsunud kohtusse kioskiketi Coffee In ühe juhi, aga ka rea endisi linnaametnikke, saamaks teada, kas Alexander Kofkinit linnas äri ajamisel mingil kombel eelistati

TALLINN, 7. september — Sputnik. Põhjus, miks kohtus on eile ja täna süvenetud Tallinnas 2008. a aset leidnud kioskikonkursi tagamaadesse, seisnebki selles, et prokuratuuri versiooni kohaselt olevat mainitud konkursi võitnud Estkompexim Tallinnas kuidagi eelisseisundis olnud. Seda linnapea Edgar Savisaare eestvõttel, kes prokuratuuri nägemuse järgi olevat Kofkini äri Tallinnas soodustanud ja saanud väidetavalt vastu hüvesid, nagu näiteks Hispaania reisi ja endale rahastust Sveitsi firma kaudu, edastab Pealinn.

Kioskiketi Coffee In ühe juhi Arvi Vaaderpassi tunnistusest võis aru saada, et Estkompexim, kes oli 2008. a linna välja kuulutatud kioskikonkursi võitnud, otsustas algsed viini vorstikeste kioskid ära müüa. Meedia toonase turmtule all kujunes nende maine nimelt kehvapoolseks. Seega said Estkompexim ja toona ligi paarikümmet kohvimüügikioskit omanud Coffee In 2011. a kokkuleppele, et Coffee In võtab viini vorstikeste kioskid üle.

"Alguses oli kioskiäri tulus, hiljem kui ajakirjandus hakkas neid putkadeks tituleerima, imago langes ja minu äri edukus nende kioskitega seonduvalt vähenes," rääkis Vaaderpass kohtus põhjusest, miks saada lahti viini vorstikesi reklaamivast välimusest. "Esitasime (linnale) oma nägemuse, kuidas need võiksid välja näha," rääkis Vaaderpass kioskite välisilme muutmisest. "Alguses ei nõustutud. De facto tegime ära. Linnaarhitekti häiris agressiivne punane värv."

Lisaks andis kohtus tunnistuse Kofkini kioskeid projekteerinud arhitekt Eero Jürgenson. Üldiselt tõdes ta, et tegemist oli tavapärase tööga. Mõnevõrra lisas uusi asjaolusid kioskite linnapilti lisandumise küsimusse. Kesklinna vanema asetäitjana töötanud Kaia Sarnet. Ta tõdes, et segadust oli ka linna ametiasutustes seoses kioskitega rohkesti, sest varem puudusid linnaasutustel ju selliste toitlustuskohtadega kogemused. Näiteks valitses mitmeti pidi arusaamine küsimuses, kas kioskeid kui kergehitisi võis püsti panna ka ilma ehitusloata.

Vastates Alexander Kofkinit kaitsva advokaadi Aivar Pilve küsimusele tõdes Kaia Sarnet, et mingil ajal ei pidanud kioskitele kui kergehitustele mingeid ehituslubasid andma, järgmisel hetkel hakati ehituslubasid aga nõudma.

"Kus täpselt oli murdepunkt, seda ei mäleta," lisas Sarnet.

Prokurör rõhub viinerikioskite püstitamise tagamaid uurides ja tunnistajaid küsitledes peamiselt kahele punktile. Sellele, et kioskid rajati prokuratuuri hinnangul ehitusloata ja mõned neist riigimaale. Seni küsitletud tunnistajad, sealhulgas ka näiteks kesklinna valitsuses ettevõtluse korraldamisega tegelenud, Marika Pärn, pole aga keegi öelnud, et linnapea Savisaar survestanuks kioskikonkurssi võitma mõnda kindlat firmat. Või et keegi oleks üldse öelnud, et valida tuleb tingimata Estkompexim. Osalejaid oli konkursil teisigi, miks aga just Estkompexim toona muljet avaldas — sest samasugused kioskid tegutsesid teistes Euroopa linnades, kogu kontseptsioon oli seega mujal ammu läbi mängitud ja end ära tõestanud. Samas püüdsid meie kohalikud ettevõtjad aga alles kioskikaubanduses n-ö jalgratast leiutada. Nii suhtuti linnaametites tõrjuvalt näiteks varianti, et tänavatoitu oleks keegi Estkompeximi konkurentidest pakkunud autohaagistest.

Esialgu oli konkurss kavandatud toimuma linnaosade põhiselt, seejärel aga jõudsid linnaametnikud järeldusele, et linnaosad ei tule aja puuduse tõttu toime ja konkurss muudeti ülelinnaliseks.

Tänane kohtupäev kulubki suuremas osas ära kioskikaubanduse praeguseks ajaloo hõlma vajunud tagamaade lahkamisele.

15
Tagid:
kioskikaubandus, kohus, Kofkin, Edgar Savisaar
Teema:
Savisaare protsess (32)
Головной офис банка Swedbank в Стокгольме

Finantsinspektsioonil on Swedbankile küsimusi alustati menetlust

69
(Uuendatud 13:43 29.10.2019)
Eesti finantsinspektsioon alustas Swedbanki Eesti filiaali suhtes väärteomenetlust - panka kahtlustatakse ebapiisavas töös rahapesu tõkestamisel.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Baltimaades oma tegevuse lõpetama sunnitud Taani Danske Banki Eesti filiaali saatus võib osaks langeda ka Rootsi Swedbankile, mis on Eesti finantsinspektsiooni hinnangul korduvalt rikkunud rahapesu tõkestamise reegleid.

Finantsinspektsioon alustas Swedbanki kontrollidega
© Sputnik / Вадим Анцупов
Kontrollimistulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses. Nende reeglite rikkumise tunnused ilmnesid varem Swedbanki suhtes algatatud finantsjärelevalvemenetluse käigus ja finantsinspektsioon alustas 28. oktoobril väärteomnetlust, teatas ametkonna pressiteenistus.

Menetluse käigus on kavas välja selgitada, kas Swedbank rikkus rahapesu tõkestamise reegleid ja kas juriidiline isik oli selles süüdi. Auditi esimesed tulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses.

Eesti Finantsinspektsioon teeb koostööd Rootsi ja teiste Balti riikide pädevate asutustega. Vaatamata menetluse alustamisele jätkub Swedbanki suhtes ka varem alustatud finantsjärelevalve protseduur.

Kas Swedbanki ähvardab Danske saatus

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti pangandussektori võtmetegijate, eriti Danske ja Nordea Eesti filiaalide suhtes on olnud kahtlusi suures ulatuses kahtlase päritoluga finantsvarade käitlemises.

Selletõttu otsustas Taani suurim kommertspank Danske Bank lõpetada oma Baltikumi ja Venemaa filiaalide tegevuse.

Kuigi Swedbank on korduvalt teatanud, et tal pole mingit pistmist kahtlase päritoluga rahavoogudega, mis Danske ja Nordea pankades tuvastati, esitati veebruaris tema vastu rahapesukahtlus.

Seejärel teatasid Eesti ja Rootsi finantskontrollid ühise uurimise alustamisest Swedbanki tegevuse suhtes.

2019. aasta märtsis toimusid Swedbanki peakontoris Stockholmis läbiotsimised. Uurimise taustal on Swedbanki Eesti filiaali juhtkonnas toimunud tõsised muudatused - mitmed tippjuhid, sealhulgas tegevjuht Robert Kitt, on töölt kõrvaldatud. Varem astus ametikohalt tagasi Swedbanki president Birgitte Bonnesen.

Kõigi nende skandaalide tagajärjel kandis Eesti pangandussektor tõsist mainekahju ja järelevalveasutused olid sunnitud oma kontrollimehhanismid üle vaatama.

Lugege lisaks:

69
Tagid:
rahapesu, väärteomenetlus, Swedbank, finantsinspektsioon, Eesti
Samal teemal
FI: Danske maksete vastuvõtmine ei tee veel Swedbankist rahapesijat
Nordea panka süüdistatakse kuriteos
Nordea panka kahtlustatakse rahapesus
Danske Eesti haru ekstöötaja: pank eiras hoiatusi sihilikult
Ajaleht postkastis

Läti kavatseb karistada vene keele eest postkastis

81
(Uuendatud 17:43 28.10.2019)
Läti parlament leidis, et postisaadetiste edastamine muus, kui läti keeles on lugupidamatuse näitamine riigikeele vastu ja seda tuleks karistada.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Esmakordselt on Läti seadustesse sisse viidud uus õigusmõiste - "lugupidamatus riigikeele vastu", mille eest nähakse ette halduskaristus.

Sellest teatas Sputnik Latvia viitega Seimi otsustele. Uus õigusmõiste on lisatud uude haldusõigusrikkumiste seaduslikku avaliku korra ja riigikeele kasutamisega seotud õigusrikkumiste eest karistust sätestavasse peatükki.

Kuna seda õigusmõistet pole lahti seletatud, siis avanevad inimõiguste aktivistide sõnul järelevalveasutustele nagu Läti Riigikeele keskus suured võimalused.

Seadusesäte "lugupidamatus riigikeele vastu" tundub tühine võrreldes teise normiga, mis ütleb:

Selline kirjavahetus ei hõlma mitte ainult reklaambrošüüre ja kampaaniavoldikuid, vaid ka töötervishoiu ja tööohutuse alaseid materjale, kommunaalarveid, teateid vee- ja muude arvestite asendamise kohta jne.

Sputnik Latvia märkis sellega seoses, et riigile, kus umbes 40% elanikkonnale, kelle koduseks keeleks on vene keel, tähendab see rahvusvähemuste õiguste tõsist piiramist. See norm, mida esimesel lugemisel toetas Seimi enamus, on vastuolus rahvusvaheliste normide ja terve mõistusega.

Venemaa välisminister Sergei Lavrovi pressi-konverents
© Sputnik / Владимир Астапкович
Baltimaades survestatakse järjekindlalt vene keelt rahvustevahelise suhtlemise keelena kõigis eluvaldkondades.

Et sundida Baltimaades ettevõtteid ja asutusi suhtlema riigikeeles, on loodud spetsiaalsed kontrolli- ja karistusasutused, mille keeleinspektoritel on õigus mitte ainult kontrollida ükskõik millise riigi elaniku riigikeele oskust, vaid ka määrata rahalisi karistusi, kui riigikeele teadmised pole piisavad.

Venemaa ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on korduvalt osutanud Balti riikide juhtkonnale venekeelse vähemuse õiguste rikkumise lubamatusele, kuid Tallinn, Vilnius ja Riia ignoreerivad sellist kriitikat.

Lugege lisaks:

81
Tagid:
vastutus, riigikeel, postkaart, Läti riigikeelekeskus, seadusemuudatus, Läti Seim
Samal teemal
Õiguskaitsjatelt Baltimaade venelastele: kui oleme passiivsed, siis meid hävitatakse
Riias tulid vene koolide kaitseks tänavale tuhanded inimesed
Yana Toom: EL pigistab silma kinni rahvusvähemuste sundassimilatsioonile Baltikumis
Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega