Eesti Rahva Muuseum

Audit: ERM on riigi raha kasutanud ebasihipäraselt

44
(Uuendatud 11:32 22.08.2017)
Audit toob välja, et Eesti Rahva Muuseumil on mitmeid probleeme: korruptsioonioht, puuduvad dokumendid, ERM-i eelarvest on tasutud MTÜ ERM-i Sõprade Seltsi palgakulusid jne

TALLINN, 22. august — Sputnik. Eesti Päevalehe ja kultuuriministeeriumi koostöös avaldatud Eesti Rahva Muuseumi (ERM) auditi kohaselt ei ole muuseumil õnnestunud planeeritud määras omatulusid teenida, mis võib ettevõtmise eelarve riski alla seada, vahendas portaal Pealinn viitega BNS-le.

"Auditist selgus, et ERM-is ei ole omatulu teenivad üksused saavutanud prognoositud ja oodatud tulemusi, mistõttu esineb risk, et riigieelarveline raha ei lähe kogu mahus muuseumi põhitegevusele ning osa planeeritud tegevusi ei pruugi realiseeruda tasakaalus eelarve piires," kommenteeris kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits lehele.

Eesti rahva Muuseum Tartus
© REUTERS / INTS KALNINS

"ERM on auditisse oma kommentaarina lisanud veenvad andmed, et toitlustuse tulem on positiivne ja muuseumile tervikuna kasulik, seega puudub vajadus midagi muuta," märkis ERM-i direktor Tõnis Lukas oma vastuses audiitorite kriitikale.

Jalahoop Neitsi Maarja kujutisele on ühtlasi jalahoop Eesti ajaloole >>

Kokku 106 lehekülge auditit ja protsessianalüüse toovad esile ERM-i praegused probleemid. Audit leiab, et muuseumi üldised probleemid tulenevad selle liiga kiirest kasvust, kuid toob esile ka konkreetsemaid muresid. Üks neist seostub korruptsiooniohuga.

Audiitorfirma Grant Thornton Baltic OÜ korraldatud audit märgib veel üht tõsisemat probleemi: ERM-i dokumendihalduse süsteemis puudub osa dokumente ja seetõttu pole ülevaadet kehtivatest lepingutest. Audit toob veel esile, et ERM-is makstakse samaväärsetel ametikohtadel töötavatele inimestele märksa erinevat töötasu.

Peale eelmainitud puuduste tuvastati riigihangete lepingumahtude ületamist, kirjalike lepingute sõlmimata ja riigihangete tegemata jätmist. Näiteks polnud lepingute ja hangetega korrektselt kaetud ERM-i uue hoone avapidu, mis läks möödunud aasta septembris ühtekokku maksma ligi 290 000 eurot.

Audit märgib, et ERM on ostnud Eesti üliõpilaste seltsilt (EÜS) möödunud aastal 8124 euro eest liputeemalisi kaupu. Ohuna viidatakse sellele, et nii ERM-i direktor Tõnis Lukas kui ka avalike suhete juht Kaarel Tarand on EÜS-i liikmed ja ERM-i poolelt ka kuluarvete kooskõlastajad.

Praeguses ERM-i hankekorras polegi aga muuseumi huvide konflikti vältimise põhimõtteid ja regulatsiooni üldse kirjas. Auditeerijatele antud vastuses lubab ERM edaspidi olukorda parandada ja korraldada sellealase koolituse, et edasisi võimalikke huvide konflikte vältida.

Eesti Rahva Muuseum
© REUTERS / INTS KALNINS

Mis puudutab avalikkuse ees juba möödunud suvel laiemalt käsitletud ERM-i köögihanget, mille puhul kahtlustati, justkui oleksid hanketingimused olnud otseselt ühele tootjale suunatud, siis vastvalminud audit leiab, et sellega oli kõik korras.

Samuti on segane lugu MTÜ-ga ERM-i Sõprade Selts. See peaks olema muuseumi heaks tegutsev selts, mis korraldab konverentse, näitusi, üritusi ja annab välja trükiseid. Audit küll ei taha kuidagi kahtluse alla seada ERM-i sõprade seltsi vajalikkust, kuid arusaamatust tekitab, miks on seltsi rahastamine seotud ERM-i eelarvega.

Näiteks on seltsi palgakulusid tasutud juba pikemat aega ERM-i eelarvest ja ka Svjata Vatra esinemise seltsi korraldatud Tartu jaanitulel maksis 3200 euroga kinni ERM. Audit toob esile, et sellega on riigi raha kasutatud ebasihipäraselt ja on oht, et ERM-i tegevusega mitteseotud kulusid tuleb maksustada lisatulumaksuga.

Veendumaks, et auditis toodud puudused on kõrvaldatud, korraldab kultuuriministeerium 2018. aastal muuseumis järelauditi. Peale selle tellib ministeerium uue aasta alguses ERM-i restorani ja kohviku kohta veel ühe kulude-tulude analüüsi, mis annaks ülevaate kogu 2017. aastast.

44
Tagid:
audiit, Eesti Rahva Muuseum, ERM, Kultuuriministeerium, Kaarel Tarand, Tõnis Lukas
Головной офис банка Swedbank в Стокгольме

Finantsinspektsioonil on Swedbankile küsimusi alustati menetlust

74
(Uuendatud 13:43 29.10.2019)
Eesti finantsinspektsioon alustas Swedbanki Eesti filiaali suhtes väärteomenetlust - panka kahtlustatakse ebapiisavas töös rahapesu tõkestamisel.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Baltimaades oma tegevuse lõpetama sunnitud Taani Danske Banki Eesti filiaali saatus võib osaks langeda ka Rootsi Swedbankile, mis on Eesti finantsinspektsiooni hinnangul korduvalt rikkunud rahapesu tõkestamise reegleid.

Finantsinspektsioon alustas Swedbanki kontrollidega
© Sputnik / Вадим Анцупов
Kontrollimistulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses. Nende reeglite rikkumise tunnused ilmnesid varem Swedbanki suhtes algatatud finantsjärelevalvemenetluse käigus ja finantsinspektsioon alustas 28. oktoobril väärteomnetlust, teatas ametkonna pressiteenistus.

Menetluse käigus on kavas välja selgitada, kas Swedbank rikkus rahapesu tõkestamise reegleid ja kas juriidiline isik oli selles süüdi. Auditi esimesed tulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses.

Eesti Finantsinspektsioon teeb koostööd Rootsi ja teiste Balti riikide pädevate asutustega. Vaatamata menetluse alustamisele jätkub Swedbanki suhtes ka varem alustatud finantsjärelevalve protseduur.

Kas Swedbanki ähvardab Danske saatus

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti pangandussektori võtmetegijate, eriti Danske ja Nordea Eesti filiaalide suhtes on olnud kahtlusi suures ulatuses kahtlase päritoluga finantsvarade käitlemises.

Selletõttu otsustas Taani suurim kommertspank Danske Bank lõpetada oma Baltikumi ja Venemaa filiaalide tegevuse.

Kuigi Swedbank on korduvalt teatanud, et tal pole mingit pistmist kahtlase päritoluga rahavoogudega, mis Danske ja Nordea pankades tuvastati, esitati veebruaris tema vastu rahapesukahtlus.

Seejärel teatasid Eesti ja Rootsi finantskontrollid ühise uurimise alustamisest Swedbanki tegevuse suhtes.

2019. aasta märtsis toimusid Swedbanki peakontoris Stockholmis läbiotsimised. Uurimise taustal on Swedbanki Eesti filiaali juhtkonnas toimunud tõsised muudatused - mitmed tippjuhid, sealhulgas tegevjuht Robert Kitt, on töölt kõrvaldatud. Varem astus ametikohalt tagasi Swedbanki president Birgitte Bonnesen.

Kõigi nende skandaalide tagajärjel kandis Eesti pangandussektor tõsist mainekahju ja järelevalveasutused olid sunnitud oma kontrollimehhanismid üle vaatama.

Lugege lisaks:

74
Tagid:
rahapesu, väärteomenetlus, Swedbank, finantsinspektsioon, Eesti
Samal teemal
FI: Danske maksete vastuvõtmine ei tee veel Swedbankist rahapesijat
Nordea panka süüdistatakse kuriteos
Nordea panka kahtlustatakse rahapesus
Danske Eesti haru ekstöötaja: pank eiras hoiatusi sihilikult
Ajaleht postkastis

Läti kavatseb karistada vene keele eest postkastis

83
(Uuendatud 17:43 28.10.2019)
Läti parlament leidis, et postisaadetiste edastamine muus, kui läti keeles on lugupidamatuse näitamine riigikeele vastu ja seda tuleks karistada.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Esmakordselt on Läti seadustesse sisse viidud uus õigusmõiste - "lugupidamatus riigikeele vastu", mille eest nähakse ette halduskaristus.

Sellest teatas Sputnik Latvia viitega Seimi otsustele. Uus õigusmõiste on lisatud uude haldusõigusrikkumiste seaduslikku avaliku korra ja riigikeele kasutamisega seotud õigusrikkumiste eest karistust sätestavasse peatükki.

Kuna seda õigusmõistet pole lahti seletatud, siis avanevad inimõiguste aktivistide sõnul järelevalveasutustele nagu Läti Riigikeele keskus suured võimalused.

Seadusesäte "lugupidamatus riigikeele vastu" tundub tühine võrreldes teise normiga, mis ütleb:

Selline kirjavahetus ei hõlma mitte ainult reklaambrošüüre ja kampaaniavoldikuid, vaid ka töötervishoiu ja tööohutuse alaseid materjale, kommunaalarveid, teateid vee- ja muude arvestite asendamise kohta jne.

Sputnik Latvia märkis sellega seoses, et riigile, kus umbes 40% elanikkonnale, kelle koduseks keeleks on vene keel, tähendab see rahvusvähemuste õiguste tõsist piiramist. See norm, mida esimesel lugemisel toetas Seimi enamus, on vastuolus rahvusvaheliste normide ja terve mõistusega.

Venemaa välisminister Sergei Lavrovi pressi-konverents
© Sputnik / Владимир Астапкович
Baltimaades survestatakse järjekindlalt vene keelt rahvustevahelise suhtlemise keelena kõigis eluvaldkondades.

Et sundida Baltimaades ettevõtteid ja asutusi suhtlema riigikeeles, on loodud spetsiaalsed kontrolli- ja karistusasutused, mille keeleinspektoritel on õigus mitte ainult kontrollida ükskõik millise riigi elaniku riigikeele oskust, vaid ka määrata rahalisi karistusi, kui riigikeele teadmised pole piisavad.

Venemaa ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on korduvalt osutanud Balti riikide juhtkonnale venekeelse vähemuse õiguste rikkumise lubamatusele, kuid Tallinn, Vilnius ja Riia ignoreerivad sellist kriitikat.

Lugege lisaks:

83
Tagid:
vastutus, riigikeel, postkaart, Läti riigikeelekeskus, seadusemuudatus, Läti Seim
Samal teemal
Õiguskaitsjatelt Baltimaade venelastele: kui oleme passiivsed, siis meid hävitatakse
Riias tulid vene koolide kaitseks tänavale tuhanded inimesed
Yana Toom: EL pigistab silma kinni rahvusvähemuste sundassimilatsioonile Baltikumis
Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega