Välismaised krimituristid tühjendavad sakslaste kodusid.

Välismaised "krimituristid" tühjendavad sakslaste kodusid

31
Saksamaal on viimasel ajal sagenenud välismaiste "krimituristide" jõukude sissemurdmised korteritesse. Saksamaa siseministeeriumi andmetel sooritati möödunud aastal Saksamaal 167 tuhat sissetungimisega vargust ja murdvarguse katset. Seda on 50% rohkem, kui 2008. aastal.

TALLINN, 30. mai — Sputnik. Nagu teatas siseminister Thomas de Maizière, on just selles kuritegevuse valdkonnas jäme ots mobiilsete Ida- ja Kagu-Euroopast pärit korterivaraste jõukude käes. Välismaalaste osakaal sedalaadi kuritegude toimepanemises on viimase seitsme aastaga tõusnud 27,9%-lt 48,5%-ni. Tegelikkuses on see osakaal veelgi suurem, teatab RIA Novosti viitega portaalile Inosmi.ru.

Kust nad pärit on?

Saksamaa föderaalse kriminaalameti (BKA) andmetel on just välismaalastel juhtiv osa organiseeritud kuritegevuses.

Peaaegu kaks kolmandikku riigis tegutsevatest organiseeritud kuritegelikest grupeeringutest on pärit Leedust, Türgist, Poolast, Rumeeniast, Itaaliast ja Gruusiast. Saksamaale "krimituriste" saatvate riikide esiviisik on järgmine: Serbia, Rumeenia, Türgi, Albaania ja Gruusia. Eriti tähelepanuväärne on väikese Gruusia osa, sellest riigist saabunud õigusrikkujate hulk on 5 aastaga kümnekordistunud.

Oma konfidentsiaalses ettekandes konstateerib BKA, et Gruusia kriminaalsete grupeeringute toime pandud vargused korteritest ja müügikohtadest paistavad silma eriti kõrge "professionaalsusega".

Nende kuritegude täideviijaid valitakse hoolikalt ja nad saadetakse Saksamaale põgenikestaatuse taotlejatena. Grusiinlastest migrantide arv Saksamaal kasvab pidevalt. Kuigi ametliku põgenikustaatuse saavad vähesed, püüavad ka ülejäänud kõikvõimelike abinõudega riigis kinnistuda.

BKA andmetel maksab iga sellise "migrandi" riiki saatmine umbes 5 tuhat eurot, mille ta peab hiljem tagasi teenima.

Saksamaa uurijad konstateerivad, et välismaised "krimituristid" ületavad oma professionaalselt ettevalmistuselt tunduvalt kohalikke vargaid ja politseid. Neil on kindel tööjaotus: ette saadetakse tavalised korterivargad ja õhuaknamehed ehk "sõdurid", samal ajal koordineerivad nende tegevust kõrge kvalifikatsiooniga "professionaalid". Kurjategijad kasutavad kaasaegseid sidevahendeid ja jälgimisseadmeid. Peaaegu keegi ei kasuta mobiiltelefone, sidet peetakse internetilahenduste WhatsApp ja Skype kaudu.

Üheks peamiseks probleemiks on kriminalistide arvates see, et kurjategijad võivad oma saagiga takistamatult ringi liikuda kogu Schengeni viisaruumis, samal ajal kui politsei töötab enamasti vaid oma riigi piirides. Euroopa Liidu riikide õiguskaitseorganike koostöö eelkõige teabevahetuse valdkonnas on seni veel halvasti korraldatud.

Europolis, mille peakorter asub Haagis, väljendatakse muret seoses korterivarguste ja sissemurdmiste arvu kasvuga Euroopa Liidus. Spetsialistid tunnistavad, et selliste kuritegude põhiosa langeb "krimituristidele", kes peavad korterivargusi eriti atraktiivseks tööks, kus on risk on väike ja tulemuslikkus suur.

Europoli organiseeritud kuritegevuse jaoskonna juht Michael Rauschenbach märgib, et professionaalidest koosnevate bandede käsutuses on praktiliselt piiramatu "sõdurite" reserv. Seda soodustab Lääne-Euroopa riikide ja vaese perifeeria vahelise elatustaseme tohutu erinevus.

Rauschenbachi arvates on üks peamisi puudusi, et Euroopas ei ole ikka veel suudetud tõmmata piiri "olmekuritegevuse" ja "organiseeritud kuritegevuse" vahel. Euroopa riigid on kohustatud välja töötama universaalse organiseeritud kuritegevuse määratluse, mis lubaks alustada sellevastast süsteemset võitlust.

Baierimaa näide

Saksamaal on võitluses "krimituristidega" olnud kõige edukamad Baierimaa õiguskaitsjad, kus sedalaadi kuritegevuse tase on palju väiksem, kui liberaalsemates loodepiirkonna liidumaades.

Baierimaa siseminister Joachim Hermann kutsus kõiki Saksamaa 16 liidumaad üles üle minema otsustavale pealetungile, et tagasi võita usaldus õigusriigi vastu ning kaitsta kodanike au ja vara. Hermann kritiseeris oma kolleege sotsiaaldemokraatlikul Põhja-Rein-Westfaali liidumaal, kus sissemurdmisega korterivarguste arv 100 tuhande inimese kohta on 6 korda suurem kui konservatiivsel Baierimaal.

Baierimaa politsei on teinud panuse niinimetatud Schleierfahndung'ile (võrgupüügile) — kus politseipatrullid kontrollivad pidevalt valikuliselt isikuid, kes isegi ei tundu kahtlased.

Baierimaal viidi selline süsteem sisse 1995. aastal ja see on tõestanud oma efektiivsust, kuid Saksamaa põhjapoolsetes liidumaades ja Berliinis seda ei rakendata. Seal ollakse seisukohal, et kontrollile allutataks sellisel juhul paratamatult väliselt kahtlasena tunduvad isikud, aafriklased, araablased, mustlased jne, mis on diskrimineeriv. Kuid baierlaste arvates on selline kontrollisüsteem pärast Ida-Euroopa lülitamist Schengeni alasse ja eriti suurt migrantide tulva silmas pidades muutunud täiesti möödapääsmatuks.

Lisaks värvatakse Baierimaal politseisse tööle välismaa päritolu isikud, kuna neile on kaasmaalaste harjumused tuttavamad.

Korterivargused — õiguskaitsesüsteemi nõrk lüli

Korterivargused on Saksamaal toimepandavatest kõige madalama avastamistasemega kuriteoliik. Kokku on Saksamaal möödunud aastal toime pandud 167 tuhandest sissemurdmisest avastatud kõigest 15% ja ainult 3% kurjategijatest on süüdi mõistetud. Kuna Saksamaa politseil ei ole sissetungijate vastu võitlemiseks piisavalt kogemusi, siis arvavad nood, et Saksamaal ei ähvarda neid miski.

Kurjategijad tunnevad täielikku karistamatust, nad elavad Saksamaal neile ametlikult makstavatest sotsiaaltoetustest, jõukude pealikud elavad laia elu, sõidavad kallite sportautodega ja ostavad maju.

Nii lõpetas Saksamaa politsei hiljuti jälitustegevuseks vajaliku personali ja tehniliste vahendite puuduse tõttu eeluurimise "Bossiks" kutsutud isiku juhtimisel tegutsenud sissemurdjate jõugu kriminaalasjas. Politsei vajas kümneid pealtkuulamisseadmeid, samuti tõlke rumeenia, itaalia ja mustlaskeelest, kuid neil polnud selleks ressursse.

"Bossi" bande pani toime hulgaliselt sissemurdmisi, vargad murdsid lahti uksi ja aknaid, ronisid üle rõdupiirete ja võtsid korteritest ära raha, väärtesemeid ja elektroonikat. Kuid isegi süütõenditega tabatud "sõdurid" ei andnud oma pealikku välja.

"Boss" tegeles ööpäevaringselt "organisatsioonilise" tööga, koordineerid korterivaraste tegevust, avas variisikutele pangaarveid ja ajas alluvatele välja sotsiaaltoetusi. Vastavalt politsei informatsioonile viis "Boss" läbi kriminaalseid operatsioone miljonite eurode väärtuses.

Mida teha?

Põhja-Rein-Wetfaahli kriminaalameti juht Sebastian Filler leiab, et riik ei eralda politseile piisavalt vahendeid ja seetõttu on õiguskaitsjad sõjas kurjategijatega alla jäämas.

Puudulikult on Saksamaal korraldatud ka politseimeetmete õiguslik tagamine. Kehtiva õiguse järgi ei anna iga eraldivõetud korterivargus veel alust operatiivtoiminguteks, telefonikõnede pealtkuulamiseks ja uurimise alustamiseks. Selleks tuleb leida tõendeid, et tegemist on kuritegeliku ühendusega või seda kinnitavaid tunnistajate ütlusi.

Uurimise alustamine võib võtta kuid.

Saksamaad, nagu teisi Vana-Euroopa riike tabasid "krimituristid" ootamatult.

Esiteks, ultraliberaalne seadusandlik baas osutus kriminaalse olukorra järsule muutumisele, kus riiki tulvasid äkki kuritegelikud grupeeringud Ida-Euroopast, Balkanilt ja Lähis-Idast, mittevalmisolevaks.

Teiseks, Saksamaal lihtsalt ei olnud senise mitmesajandilise korra ja seadusekuulekuse traditsiooni tõttu kogemust, et võidelda jultunud ja leidlike kurjategijatega, keda ei peata ei moraali- ega õigusnormid.

Saksamaa politsei tervikuna osutus nii materiaalselt, tehniliselt kui psühholoogiliselt halvasti ettevalmistatuks. Sellest annavad tunnistust uusaastarahutused Kölnis, kus politsei ilmutas migrantide hordide ees täielikku suutmatust ja võimud püüdsid kuritegelikke fakte avalikkuse eest varjata.

Peale selle ei olnud Saksamaal välja töötatud metoodikaid võitluseks etnilise kuritegevusega, mis on tunginud riiki ja siin kõikjal levinud. Kui varem räägiti Korsika, Itaalia ja Albaania maffiast, siis praegu on Euroopa Liidu välispiirist sisse murdnud veelgi jultunumad ja kohanemisvõimelisemad organiseeritud kuritegelikud grupid Ida-Euroopast ja Lähis-Idast.

Kodanikud on ärevuses

Korterivargused ei ole vaid olmeprobleem, julgeolek on alati olnud "saksa eluviisi" alustalaks. Täna räägime usalduse kaotusest riigi ja tema õiguskaitseorganite vastu. Viimasel ajal on see usaldus migrantide kontrollimatu juurdevoolu ja etnilise kuritegevuse kasvu tõttu saanud tõsise hoobi.

See on muuhulgas kaasa toonud paremradikaalsete liikumiste populaarsuse kiire kasvu ennekõike Saksamaal, Austrias ja Prantsusmaal.

Kodanikud leiavad, et poliitikud olid lühinägelikud, kui avasid riigipiirid, nad ei arvestanud, et Lääne-Euroopasse tulvavad igat liiki kurjategijad. Selliste riikide, nagu Bulgaaria ja Rumeenia vastuvõtmine Euroopa Liitu oli katastroofiline viga. Lisaks saabub praeguse migratsioonilainega Euroopasse kuritegelikele ühendustele uus potentsiaalne personali taimelava.

Euroopa poliitikud ei adu praegu veel fakti, et rahulolev ja turvaline Euroopa, mida aastakümnete jooksul kaitses "barbarite röövkallaletungide eest" Nõukogude Liit, ei ole enam olemas.

Tulevik on nende Euroopa parteide päralt, kes suudavad oma riike sobitada uue, palju karmima ja ohtlikuma reaalsusega.

 

31