Advent millal enne jõule küünlad süüdata

(Uuendatud 17:37 26.11.2019)
Mis kuupäevadel 2019. aastal advendiküünlad süüdatakse, aga ka seda, millal Eestis jõulude ajal puhatakse, näitab Sputnik Eesti infograafika.
© Sputnik / Deniss Grabussov

Ladina keelest tõlgituna tähendab sõna "Advent" (lad. Adventus) tulekut, saabumist. See on periood, mis eelneb jõulupühadele – Kristuse sünnile.

Esimene advendipüha on neljas pühapäev enne jõule, erinevatel aastatel satub see ajavahemikku 27. novembrist 3. detsembrini. 2019. aastal langeb advendi esimene pühapäev jõulukuu esimesele päevale. Esimesel advendipäeval süüdatakse küünal, mida kutsutakse "Prohvetikuulutamise küünlaks".

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Advendi teisel pühapäeval süüdatakse kaks küünalt, neist teist nimetatakse "Petlemma küünlaks". Advendi kolmandal pühapäeval süttivad juba kolm küünalt, kahe esimesega liitub "Karjaste küünal".

Neljandal pühapäeval süüdatakse kõik neli küünalt. Viimane – "Ingliküünal" – tuletab meile meelde Kristuse eelseisvat teist tulemist.

Ka Advent ise jaguneb kaheks etapiks. Esimene algab advendi esimesel pühapäeval ja kestab kuni 16. detsembrini – see periood on pühendatud Jeesuse Kristuse tuleku üle mõtisklemisele.

Advendi teine periood – 17. detsembrist 24. detsembrini – kannab nime Novena, (lad. Novem - üheksa) tegu on jõulude tähistamise üheksa päevaga.

24. detsember – jõululaupäev – ning jõulude esimene ja teine püha 25. ja 26. detsember on Eestis riigipühad. 23. detsember on Eestis lühendatud tööpäev.

Tagid:
püha, advent, infograafika, jõulud, Eesti
Samal teemal
Vaata, kuidas süüdati jõulupuu tuled Tallinna Raekoja platsil — video
Tallinnas süüdati jõulupuu tuled — algas imede ja muinasjuttude aeg
Vaata, milline jõulupuu pealinna püstitati

Millise piiriäärse ala kuuluvuse on Eesti vaidlustanud

(Uuendatud 17:22 21.11.2019)
Eesti uus valitsus on piirileppe ratifitseerimise jälle edasi lükanud viidates Tartu rahulepingule. Kuidas tema territoriaalsed nõudmised välja näevad, vaadake Sputnik Eesti infograafikast.
© Sputnik / Deniss Grabussov

Rahuleping oli sõlmitud Tartus 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel ning see tegi Eestis lõpu kodusõjale (1918–1920).

Eesti poolt kirjutasid lepingule alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Julius Seljamaa, Ants Piip, Jaan Soots ja Mait Püümann. Vene poolt kirjutasid alla delegatsiooni juht Adolf Joffe ja Issidor Gukovski.

Tartu rahulepingu sõlmimine tähendas uue riigi — Eesti — loomise esimest tunnustamist rahvusvahelisel tasandil. Hiljem sai sellest dokumendist riigi põhiseaduse nurgakivi.

Mõned Eesti poliitilised jõud peavad lepingu sätteid Venemaale territoriaalnõudmiste esitamise aluseks. Kuid Venemaa välisministeerium on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et tänaseks on Tartu rahuleping kaotanud oma aktuaalse tähtsuse rahvusvahelise dokumendina.

Et mõlemad pooled tõlgendavad lepingu sätteid erinevalt, ei suuda Eesti ja Venemaa lahendada riigipiiriga seotud lahkarvamusi.

Vaidlus käib Eesti kirde- ja kagupiiriga külgneva territooriumi üle.

Tagid:
infograafika, Piirilepe, poliitika, Tartu rahuleping, Venemaa, Eesti
Samal teemal
Žirinovski: aeg on Eesti alad Venemaa koosseisu ennistada
Zahharova Eesti territoriaalsetest nõudmistest: ootame kaineid seisukohti
Venemaa saatkond andis vastuse katsetele spekuleerida riigipiiri teemal

Kui palju inimesi viinakurat Eestis igal aastal hukutab

94
(Uuendatud 09:54 08.11.2019)
Alkoholi liigtarvitamine on Eestis üks suurimaid majandus- ja haiguskoormust põhjustavaid terviseriske.
© Sputnik / Deniss Grabussov

Eestis sureb alkoholi liigtarvitamisega otseselt seotud haigustesse igal aastal 600–800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholtõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired.

Kaudselt alkoholi liigtarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000–10 000 inimest, üle poole neist on naised, seisab Tervise Arengu Instituudi veebilehel. 

Alkoholi liigtarvitamine mõjutab inimestevahelisi suhteid ja tervist. Alkoholitarvitamise sotsiaalsed mõjud Eestis on tugevad, puudutades väga suurt osa elanikkonnast. Suure probleemina nähakse ka alkoholist tulenevat vägivalda.

Tervise Arengu Instituudi tegevusi alkoholist tulenevate kahjude vähendamiseks rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste "Kainem ja tervem Eesti" raames. Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 8 669 822 eurot.

Vaadake lisaks: 

Alkoholi hinnad Euroopas

94
Tagid:
infograafika, tervis, suremus, alkohol
Samal teemal
Valvsad kodanikud aitavad purjus juhte tabada
PPA: enamik baare müüvad alkoholi alaealistele
Uus seadus raskendab alkoholi kättesaamise võimalust
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega