Millise piiriäärse ala kuuluvuse on Eesti vaidlustanud

(Uuendatud 17:22 21.11.2019)
Eesti uus valitsus on piirileppe ratifitseerimise jälle edasi lükanud viidates Tartu rahulepingule. Kuidas tema territoriaalsed nõudmised välja näevad, vaadake Sputnik Eesti infograafikast.
© Sputnik / Deniss Grabussov

Rahuleping oli sõlmitud Tartus 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel ning see tegi Eestis lõpu kodusõjale (1918–1920).

Eesti poolt kirjutasid lepingule alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Julius Seljamaa, Ants Piip, Jaan Soots ja Mait Püümann. Vene poolt kirjutasid alla delegatsiooni juht Adolf Joffe ja Issidor Gukovski.

Tartu rahulepingu sõlmimine tähendas uue riigi — Eesti — loomise esimest tunnustamist rahvusvahelisel tasandil. Hiljem sai sellest dokumendist riigi põhiseaduse nurgakivi.

Mõned Eesti poliitilised jõud peavad lepingu sätteid Venemaale territoriaalnõudmiste esitamise aluseks. Kuid Venemaa välisministeerium on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et tänaseks on Tartu rahuleping kaotanud oma aktuaalse tähtsuse rahvusvahelise dokumendina.

Et mõlemad pooled tõlgendavad lepingu sätteid erinevalt, ei suuda Eesti ja Venemaa lahendada riigipiiriga seotud lahkarvamusi.

Vaidlus käib Eesti kirde- ja kagupiiriga külgneva territooriumi üle.

Tagid:
infograafika, Piirilepe, poliitika, Tartu rahuleping, Venemaa, Eesti
Samal teemal
Žirinovski: aeg on Eesti alad Venemaa koosseisu ennistada
Zahharova Eesti territoriaalsetest nõudmistest: ootame kaineid seisukohti
Venemaa saatkond andis vastuse katsetele spekuleerida riigipiiri teemal