Mis jääb Eestist järele, kui kõik liustikud ära sulavad

342
(Uuendatud 12:47 04.10.2019)
Teadlaste prognoosid seoses mereäärsete riikide rannajoone muutumisega liustike aktiivse sulamise tõttu on üsna trööstitud. Osa Eestist jääb üle ujutamata, aga see osa pole kuigi suur.
© Sputnik / Deniss Grabussov

NASA teadlaste hinnangul on kogu maailma liustikest ajavahemikus 1961–2016 kadunud üle 9 triljoni tonni jääd.
Nii näiteks on Gröönimaa liustike sulamise kiirus alates 2003. aastast kasvanud neli korda, mis võib viia maailmamere taseme märksa suurema tõusuni kui oletati varem.

Kõige kurvema stsenaariuma järgi, mille teadlased on uuringute põhjal koostanud, sulavad kõik Gröönimaa liustikud täielikult 3000. aastaks ja merevee tase tõuseb 5,1–6,9 meetri võrra. Liustikud sulavad hoogsalt ka Alaskal, Andides, Venemaa ja Kanada polaaraladel.

Üks sellise nähtuse põhjus on globaalne soojenemine. Alates XX sajandi algusest on õhutemperatuur tõusnud keskmiselt 0,74 °C võrra.

Muuhulgas on olulist osa etendanud ka tööstusrevolutsiooni ajal ilmunud inimtekkelised tegurid: süsihappegaasi heide atmosfääri, troopikametsade raie ja paljud muud tegurid on vähendanud Maa atmosfääri hapnikusisaldust ja tekitanud kasvuhooneefekti.

Kokkuvõttes viib kõigi liustike sulamine selleni, et enamiku riikide rannajoon muutub oluliselt juba käesoleva aastatuhande lõpuks ja paljud linnad jäävad täielikult vee alla.

Eestis ei jää jälgegi väikestest ja suurtest saartest, üle ujutatakse ka enamik Mandri-Eesti maismaast. Kõige vähem avaldab vesi mõju Kesk-Eesti maakondadele.

342
Tagid:
infograafika, Alaska, Gröönimaa, jää, NASA, sulamine, kliimamuutused, kliima
Samal teemal
Sajandi palavaim juulikuu läks Eestist mööda
Häirekell kõigile - Venemaa kliima muutub
Teadlane: katastroofiliste muutuste ärahoidmiseks on veel kümme aastat
Uus arvamusliider ennustab Venemaale katastroofi. Ja mitte ainult talle