Terrororirünnakud ja vahistamised Euroopa Liidus

76
(Uuendatud 14:10 10.07.2019)
2018. aastal hukkus terrorirünnakute tulemusel 13 inimest, veel 53 inimest sai vigastada. Enamik neist osutus enesetaputerroristide ohvriks.
© Sputnik / Deniss Grabussov

Euroliidus hukkus terrorismi tagajärjel 2018. aastal 13 inimest, 53 kodanikku sai aga vigastada. Enamik kannatanuist osutus enesetaputerroristide ohvriks.

2018. aastal toimus Euroopa Liidus 129 terrorirünnakut. Europoli andmetel korralati enim terroriakte Ühendkuningriigis – eelmisel aastal oli neid tervelt 60.

Statistika kohaselt olid 83 juhtumi taga rahvusäärmuslased ja separatistid, 24 terroriakti osutus enesetaputerroristide "tööks" ja veel 19 rünnakut korraldasid vasakäärmuslased.

Hoolimata asjaolust, et 2018. aastal ei jätnud terrorilaine Euroopat päris puutumata, vähenes rünnakute arv 2017. aasta andmetega võrreldes siiski 76 võrra.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, jääb terroriaktide võimalus sellest hoolimata püsima ja on Liidu riiklikule julgeolekule endiselt peamiseks ohuks.

Terrorioht ELi riikides on muutunud mitmekihilisemaks ja seetõttu raskemini prognoositavaks, usuvad Europoli analüütikud.

Ametkond märgib, et eurooplaste vastu suunatud rünnakuid ette valmistavate islamiäärmuslaste õigeaegselt avastatud vandenõude ja nendega kaasnenud vahistamiste arv erinevates ELi riikides on märkimisväärselt suurenenud.

Mis puudutab paremäärmusliku terrorilaine ohtu, siis, nagu rõhutab Europol, on agressiivselt meelestatud aktivistide arv mitmetes ELi riikides dramaatiliselt kasvanud, kuid sellega ei ole veel kaasnenud liikumistega seotud terrorirünnakud.

76
Samal teemal
Villem Rooda: terrorirünnak Eesti vastu on ebatõenäoline
Reinsalu: oluline on tõkestada terrorismi rahastamist
Terroristid koju tagasi: mida Trump Euroopalt tahab
"Põletas passi, nüüd tahab koju" — Euroopa on ISIS* võitlejate tagasipöördumise vastu

Advent millal enne jõule küünlad süüdata

(Uuendatud 17:37 26.11.2019)
Mis kuupäevadel 2019. aastal advendiküünlad süüdatakse, aga ka seda, millal Eestis jõulude ajal puhatakse, näitab Sputnik Eesti infograafika.
© Sputnik / Deniss Grabussov

Ladina keelest tõlgituna tähendab sõna "Advent" (lad. Adventus) tulekut, saabumist. See on periood, mis eelneb jõulupühadele – Kristuse sünnile.

Esimene advendipüha on neljas pühapäev enne jõule, erinevatel aastatel satub see ajavahemikku 27. novembrist 3. detsembrini. 2019. aastal langeb advendi esimene pühapäev jõulukuu esimesele päevale. Esimesel advendipäeval süüdatakse küünal, mida kutsutakse "Prohvetikuulutamise küünlaks".

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Advendi teisel pühapäeval süüdatakse kaks küünalt, neist teist nimetatakse "Petlemma küünlaks". Advendi kolmandal pühapäeval süttivad juba kolm küünalt, kahe esimesega liitub "Karjaste küünal".

Neljandal pühapäeval süüdatakse kõik neli küünalt. Viimane – "Ingliküünal" – tuletab meile meelde Kristuse eelseisvat teist tulemist.

Ka Advent ise jaguneb kaheks etapiks. Esimene algab advendi esimesel pühapäeval ja kestab kuni 16. detsembrini – see periood on pühendatud Jeesuse Kristuse tuleku üle mõtisklemisele.

Advendi teine periood – 17. detsembrist 24. detsembrini – kannab nime Novena, (lad. Novem - üheksa) tegu on jõulude tähistamise üheksa päevaga.

24. detsember – jõululaupäev – ning jõulude esimene ja teine püha 25. ja 26. detsember on Eestis riigipühad. 23. detsember on Eestis lühendatud tööpäev.

Tagid:
püha, advent, infograafika, jõulud, Eesti
Samal teemal
Vaata, kuidas süüdati jõulupuu tuled Tallinna Raekoja platsil — video
Tallinnas süüdati jõulupuu tuled — algas imede ja muinasjuttude aeg
Vaata, milline jõulupuu pealinna püstitati

Millise piiriäärse ala kuuluvuse on Eesti vaidlustanud

(Uuendatud 17:22 21.11.2019)
Eesti uus valitsus on piirileppe ratifitseerimise jälle edasi lükanud viidates Tartu rahulepingule. Kuidas tema territoriaalsed nõudmised välja näevad, vaadake Sputnik Eesti infograafikast.
© Sputnik / Deniss Grabussov

Rahuleping oli sõlmitud Tartus 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel ning see tegi Eestis lõpu kodusõjale (1918–1920).

Eesti poolt kirjutasid lepingule alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Julius Seljamaa, Ants Piip, Jaan Soots ja Mait Püümann. Vene poolt kirjutasid alla delegatsiooni juht Adolf Joffe ja Issidor Gukovski.

Tartu rahulepingu sõlmimine tähendas uue riigi — Eesti — loomise esimest tunnustamist rahvusvahelisel tasandil. Hiljem sai sellest dokumendist riigi põhiseaduse nurgakivi.

Mõned Eesti poliitilised jõud peavad lepingu sätteid Venemaale territoriaalnõudmiste esitamise aluseks. Kuid Venemaa välisministeerium on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et tänaseks on Tartu rahuleping kaotanud oma aktuaalse tähtsuse rahvusvahelise dokumendina.

Et mõlemad pooled tõlgendavad lepingu sätteid erinevalt, ei suuda Eesti ja Venemaa lahendada riigipiiriga seotud lahkarvamusi.

Vaidlus käib Eesti kirde- ja kagupiiriga külgneva territooriumi üle.

Tagid:
infograafika, Piirilepe, poliitika, Tartu rahuleping, Venemaa, Eesti
Samal teemal
Žirinovski: aeg on Eesti alad Venemaa koosseisu ennistada
Zahharova Eesti territoriaalsetest nõudmistest: ootame kaineid seisukohti
Venemaa saatkond andis vastuse katsetele spekuleerida riigipiiri teemal
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega