Pääsemine kriisi korral: palju maksab strateegiline reserv

126
(Uuendatud 14:33 28.03.2019)
Sputnik Eesti otsustas siseministeeriumi poolt kriisi puhuks elanikkonnale saadetud elektronkirjas sisalduvale ellujäämisjuhisele tuginedes välja uurida, kui palju raha strateegilisele nädalasele toidukogusele kulub.
© Sputnik / Deniss Grabussov

Läbi lugenud siseministeeriumi Eesti elanikele ettenägelikult saadetud elektronkirja ellujäämisjuhendiga kriisi korral, otsustas Sputnik Eesti välja uurida, kui palju raha strateegilisele nädalasele toidukogusele kulub.

Elektronkirjas, mis hakkas Eesti rahvale laekuma alates 21. märtsist, kinnitatakse, et inimesed peavad veenduma, et neil oleks kodus kriisi puhuks kõige olulisem.

"Eestis elamine on ohutu, kuid kahjuks tekivad isegi kõige ohutumates kohtades mõnikord ootamatud kriisid, mis võivad kesta tunde, päevi või isegi nädalaid," seisab kirjas.

Sellele on lisatud juhised kriitilises olukorras käitumise kohta, samuti loetelu toodetest ja kaupadest, mida varuda.

Sputnik Eesti kogus korvi siseministeeriumi nimekirjas loetletud kaupu ja arvestas siis keskmine kulu inimese kohta päevas. Nimekirjas on kolm liitrit vett, konservid, pakisupp, kreekerid, pähklid ja kuivatatud puuviljad, küpsised ja müslibriketid.

Siseministeerium kutsub varuma toitu ja tikke>>

Kaupade keskmist maksumust arvestades tuli kogusummaks 6,39 eurot. Et juhises loetletud toiduaineid tuleb varuda vähemalt nädalaks, suureneb summa 44,73 euroni. Kui eeldada, et perekond koosneb neljast inimesest, maksab minimaalne strateegiline reserv 178,92 eurot.

Ratsiooni mitmekesistamiseks tasub varuda ka sellised pikaealise säilivusega toiduaineid nagu riis, tatar, pastatooted, konserveeritud köögiviljad ja tee, mis nõuab lisakulusid. Ärgem unustagem toitu ka oma lemmikloomadele. Lisaks toiduainetele on oluliste kaupade nimekirjas ravimid, hügieenitarbed, tuletikud, küünlad, taskulambid, tulekustuti, hingamismaskid, noad, autokütus jms.

Psühholoogilise esmaabi kriisimeeskond pakub abi suurõnnetuste puhul>>

Siseministeeriumi veebilehel teatatakse, et suurim tõenäosusega võib kriis olla tingitud äärmiselt halbadest ilmastikutingimustest. Sealhulgas võivad toimuda tehnilised rikked, nagu Saaremaal käesoleva aasta jaanuaris, kus kogu saar jäi mõneks tunniks elektri, side ja paljud isegi veeta ja kütteta.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et kolmes - eesti, vene ja inglise keeles juhend saadeti e-postiga 909 270 Eesti elanikule.

126
Tagid:
toit, elanikud, siseministeerium, kriis
Samal teemal
Siseministeerium kutsub varuma toitu ja tikke
Koorevõi kriis kui manipulatsioon tavatarbijaga
Maaelukomisjon: võikriis on puhtalt ajakirjanduslik kriis

Advent millal enne jõule küünlad süüdata

(Uuendatud 17:37 26.11.2019)
Mis kuupäevadel 2019. aastal advendiküünlad süüdatakse, aga ka seda, millal Eestis jõulude ajal puhatakse, näitab Sputnik Eesti infograafika.
© Sputnik / Deniss Grabussov

Ladina keelest tõlgituna tähendab sõna "Advent" (lad. Adventus) tulekut, saabumist. See on periood, mis eelneb jõulupühadele – Kristuse sünnile.

Esimene advendipüha on neljas pühapäev enne jõule, erinevatel aastatel satub see ajavahemikku 27. novembrist 3. detsembrini. 2019. aastal langeb advendi esimene pühapäev jõulukuu esimesele päevale. Esimesel advendipäeval süüdatakse küünal, mida kutsutakse "Prohvetikuulutamise küünlaks".

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Advendi teisel pühapäeval süüdatakse kaks küünalt, neist teist nimetatakse "Petlemma küünlaks". Advendi kolmandal pühapäeval süttivad juba kolm küünalt, kahe esimesega liitub "Karjaste küünal".

Neljandal pühapäeval süüdatakse kõik neli küünalt. Viimane – "Ingliküünal" – tuletab meile meelde Kristuse eelseisvat teist tulemist.

Ka Advent ise jaguneb kaheks etapiks. Esimene algab advendi esimesel pühapäeval ja kestab kuni 16. detsembrini – see periood on pühendatud Jeesuse Kristuse tuleku üle mõtisklemisele.

Advendi teine periood – 17. detsembrist 24. detsembrini – kannab nime Novena, (lad. Novem - üheksa) tegu on jõulude tähistamise üheksa päevaga.

24. detsember – jõululaupäev – ning jõulude esimene ja teine püha 25. ja 26. detsember on Eestis riigipühad. 23. detsember on Eestis lühendatud tööpäev.

Tagid:
püha, advent, infograafika, jõulud, Eesti
Samal teemal
Vaata, kuidas süüdati jõulupuu tuled Tallinna Raekoja platsil — video
Tallinnas süüdati jõulupuu tuled — algas imede ja muinasjuttude aeg
Vaata, milline jõulupuu pealinna püstitati

Millise piiriäärse ala kuuluvuse on Eesti vaidlustanud

(Uuendatud 17:22 21.11.2019)
Eesti uus valitsus on piirileppe ratifitseerimise jälle edasi lükanud viidates Tartu rahulepingule. Kuidas tema territoriaalsed nõudmised välja näevad, vaadake Sputnik Eesti infograafikast.
© Sputnik / Deniss Grabussov

Rahuleping oli sõlmitud Tartus 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel ning see tegi Eestis lõpu kodusõjale (1918–1920).

Eesti poolt kirjutasid lepingule alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Julius Seljamaa, Ants Piip, Jaan Soots ja Mait Püümann. Vene poolt kirjutasid alla delegatsiooni juht Adolf Joffe ja Issidor Gukovski.

Tartu rahulepingu sõlmimine tähendas uue riigi — Eesti — loomise esimest tunnustamist rahvusvahelisel tasandil. Hiljem sai sellest dokumendist riigi põhiseaduse nurgakivi.

Mõned Eesti poliitilised jõud peavad lepingu sätteid Venemaale territoriaalnõudmiste esitamise aluseks. Kuid Venemaa välisministeerium on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et tänaseks on Tartu rahuleping kaotanud oma aktuaalse tähtsuse rahvusvahelise dokumendina.

Et mõlemad pooled tõlgendavad lepingu sätteid erinevalt, ei suuda Eesti ja Venemaa lahendada riigipiiriga seotud lahkarvamusi.

Vaidlus käib Eesti kirde- ja kagupiiriga külgneva territooriumi üle.

Tagid:
infograafika, Piirilepe, poliitika, Tartu rahuleping, Venemaa, Eesti
Samal teemal
Žirinovski: aeg on Eesti alad Venemaa koosseisu ennistada
Zahharova Eesti territoriaalsetest nõudmistest: ootame kaineid seisukohti
Venemaa saatkond andis vastuse katsetele spekuleerida riigipiiri teemal
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega