Eesti kaitseväelane Malis

Ekspert: Eesti sõdurid päästis surmast tundmatu Mali ohvitser

329
(Uuendatud 15:44 31.07.2019)
ÜRO baasis Malis toimunud terrorirünnakus päästis Eesti ja Prantsusmaa sõdurite elu kohalik ohvitser, kelle nime kahe Euroopa riigi võimud isegi ei maini. Just tema avastas, et tegemist on terroristidega ja andis oma sõduritele käsu avada lõhkeainega täidetud auto pihta tuli.

TALLINN, 31. juuli — Sputnik, Aleksei Toom. Malis Gaos asuvas ÜRO sõjaväebaasis 22. juulil toimunud terrorirünnaku ohvreid oleks võinud olla palju rohkem ning tõenäoliselt oleks ka Eesti kaotanud oma kaitseväelasi, kui kohalik ohvitser poleks ilmutanud valvsust ja otsusekindlust, väidab sõjaväeekspert, endise NSV Liidu sõjaväeluure GRU vanemanalüütik, eruohvitser Villem Rooda. 

Виллем Роода
© Sputnik / Вадим Анцупов
Villem Rooda

Operatsiooni "Barkhane" juhtkond oli 22. juulil Gao sõjaväebaasis juhtunu üksikasjadest rääkides kidakeelne ega avaldanud, kes andis käsu ÜRO personaliks maskeerunud terroristide auto lähenedes selle pihta tuli avada. Ametlikult mainitakse "Eesti ja Prantsuse sõdurite efektiivset tegevust, mis takistasid terroristidel baasi sisenemast", kuid üksikasju, kes ja kuidas täpselt selle sissetungi tõkestas, ei anta.

Peaminister selgitas, mispärast Eesti sõdurid Malis kannatada said >>

Tõenäoliselt ei kavatsenud enesetaputerroristid baasi sisemusse tungida, vaid õhkida auto kontrollpunktis, kui selle lähedale oleks kogunenud suurem hulk Prantsuse ja Eesti sõdureid. Enesetaputerroristidel ei õnnestunud potentsiaalsete ohvriteni jõuda, kuna enne avasid malilased ülema korraldusel auto pihta tule.

Baasi kontroll-läbilaskepunktis asuva Mali armee üksuse ohvitser tuvastas terroristide kontrolli all olevalt territooriumilt saabunud sõiduki ja otsustas mingil põhjusel, vaatamata autol olevale ÜRO sümboolikale, anda käsu tule avamiseks. 

Эстонские военнослужащие на военной базе в Гао, Мали
© Estonian Defence Forces
Eesti kaitseväelased Malis.

Mida ohvitser täpselt märkas ja millest ta järeldas, et autos on tegelikult terroristid, jääb teadmata, ütles sõjaväeekspert Villem Rooda, kuid võib täiesti ühemõtteliselt kinnitada, et ainult tänu Mali ohvitseri ja mitte Prantsuse või Eesti sõdurite valvsusele suudeti terroriakti raskemad tagajärjed ära hoida.

Analüütik: USA ja NATO kasutavad eestlasi Malis kahurilihana >>

Sõjaväelaste tule alla sattunud enesetapuründajad olid sunnitud oma kavatsusi muutma. Mali sõjaväe vormiriietuses reisija hüppas auto kabiinist välja ja tõstis relva, kuid sai kohapeal kohe surmava tabamuse, jõudmata ise tuld avada. Autojuht lasi end koos autoga õhku.

Terroristid kavatsevad ilmselt rünnakuid jätkata

Sputnik Eesti on varem kirjutanud, et Malis ÜRO rahvusvahelises rahuvalvemissioonis osalevad Eesti kaitseväelased said terrorirünnakus kergeid vigastusi ja põrutusi. Rünnaku eest võttis vastutuse kohalik äärmusorganisatsioon Nusrat al-Islam*, mis väidetavalt kuulub Al Qaeda* terroristliku organisatsiooni struktuuri. 

Эстонские военнослужащие в Мали
© Estonian Defence Forces
Eesti sõjaväelased Malis

Pariisi ja Tallinna poolt põhjendamatult ebaõnnestunuks loetud terrorirünnaku üksikasjadest ja asjaoludest on vähe teada. Prantsuse kaitseministeerium teatel rünnati 22. juulil kell 15.45 kohaliku aja järgi Gao baasi, kus paiknesid ÜRO MINUSMA missiooni ja Mali armee üksused, Prantsuse osa sissepääsu kontrollpunkti, kasutades selleks ÜRO eraldusmärkidega "enesetapusõidukit". 

Эстонские военнослужащие в Мали
© Estonian Defence Forces
Eesti sõjaväelased Malis

"Kuid baasi turvasüsteemi usaldusväärsus koos Prantsuse ja Eesti sõjaväelaste otsustava tegevusega võimaldas ründajad neutraliseerida ja sissetung ära hoida," teatas ministeerium.

Prantslased tänavad "Famasi vapraid sõdureid"

Villem Rooda arvates uurimine alles kestab ja sõjaväeuurijad püüavad välja selgitada, kes on selle läbimõeldud rünnaku taga ning kes edastas terroristidele teavet baasi turvasüsteemi üksikasjade kohta.

Euroopa kavatseb relvastada Aafrika armeesid >>

Kohalike väljaannete, sealhulgas Nord Sud Journali andmetel avasid Mali sõdurid terroristide pihta tule, kui rooli taga olnud suitsiidifanaatik üritas läbida baasi välispiiril asuvat turvakontrollpunkti.

Samal ajal väidavad Prantsuse ohvitserid, et ÜRO värvides auto ei suutnud "tiheda liikluse" tõttu siseneda üldkasutatavale territooriumile ja pööras Prantsusmaa kasutava baasi ossa viiva sissepääsu poole. Toimunu kirjelduses on vastuolusid.

Villem Rooda leiab, et rünnak Malis asuvate rahuvalvejõudude sõjaväebaasile võis Euroopa sõduritele tulla üllatusena, kuigi nad on juba kandnud selles ohtlikus piirkonnas inimkaotusi. 

Эстонские солдаты несут службу в Мали
© Фото : Triin Oppi (Riigikantselei)
Eesti kaitseväelaste teenistuskoht Malis

Ei olnud juhus, et rünnaku toimumise kuupäev langes päevale, mil toimus juhtimise üleandmine Prantsuse kindralmajor Frédéric Blachonilt, kelle üheaastane teenistus Malis Barkhane'i missioonil lõppes, kindral Pascal Faconile.

Nord Sud Journal teatel ütles Blachon järgmisel päeval pärast terrorirünnakut vastuvõtul Mali presidendi Ibrahim Boubacar Keïta juures muuhulgas, et soovib väljendada "väga suurt tänu noortele ja väga vapratele gurma (rahvas Aafrikas - toim.) sõduritele". Kuid jääb ebaselgeks, kas kindral pidas seejuures silmas, et just need "noored" sõdurid päästsid Gao baasis tema alluvate elu.

Eesti oleks pidanud Mali ohvitseri autasustama

"See oli keeruline rünnak. Enesetaputerroristid kasutasid rünnakuks autosse paigaldatud lõhkeseadet," ütlesid ajakirjanikele Eesti kaitseväe esindajad, keda tsiteerisid peaaegu kõik sõjaväemeedia väljaanded. 

Солдаты эстонской армии на улицах одного из поселений в Мали
© Фото : Eesti Kaitsevägi
Eesti sõdurid ühe Mali asula tänavatel

Asjassepühendatute jaoks tähendavad need sõnad, et sõjaväelased näevad Mali terrorirünnakus "islami kalifaadi"* jälgi, mis Iraagi ja Süüria sõja ajal käivitas autopommide tootmise peaaegu konveierimeetodil.

"Eesti ja Prantsuse sõdurite efektiivne tegutsemine hoidis ära terroristide sisenemise baasi, sõiduk plahvatas või pandi plahvatama värava kõrval. Kokku kuus Eesti kaitseväelast vajasid pärast enesetapurünnakut meditsiinilist abi, kolm neist jäid arstide järelevalve alla," tsiteeris Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremit militaarküsimustele spetsialiseerunud väljaanne The Defence Post

Мартин Херем
© Estonian Defence Forces
Martin Herem

Kaitseväelased said lõhkeseadeldise plahvatusest põrutusi ja tervisele mitteohtlikke killuvigastusi. Tõsiseid vigastusi pole, kõik jäid ellu. 

Mali ohvitseri nimi, tänu kellele kõik enam-vähem turvaliselt lahenes, pole kahjuks teada, kuigi Villem Rooda arvates pidanuks Prantsuse ja Eesti sõjaväelaste emad ja naised nõudma oma riigi valitsustelt vähemalt tema autasustamist lähedaste elu ja tervise päästmise eest.

Tallinn oleks pidanud kauge ja tundmatu Aafrika riigi, kus Eesti sõjaväelased "Prantsusmaaga sõpruse" huvides rahuvalvemissioonil viibivad, nooremohvitseri teenistust vääriliselt hindama. See võib olla psühholoogiliselt keerulisem kui aumärgi riputamine näiteks mõne Ukraina natsionalisti või pensionile jäänud NATO kindrali rinda.

Tuleb välja, et nüüd riskivad Eesti sõjaväelased tänu "islami kalifaadi"* apsakatele Malis oma eludega senisest sagedamini. Prantsusmaa on kaotanud aasta jooksul terrorirünnakute ja relvastatud kokkupõrgete tagajärjel Gaos kokku 17 sõdurit, kuid teadaolevalt pole äärmuslased kunagi üritanud rünnata Gao baasi ennast. 

Эстонские военнослужащие в Мали
© Фото : Triin Oppi (Riigikantselei)
Eesti sõjaväelased Malis

Operatsioon Barkhane käivitati 2014. aastal aasta varem alustatud missiooni Serval jätkuna, et kaasata Saheli piirkonna ohtliku konflikti lahendamisse uusi riike. Eesti üksuse ESTPLA-30 sõjaväelased, kes teenivad Gaos ÜRO rahuvalvemissiooni MINUSMA raames, täidavad sõjaväebaasis turvafunktsioone, tagavad selle ohutust ja patrullivad ümbrust.

Augustis peaks Malis toimuma Eesti üksuse roteerumine.

* Venemaal ja paljudes teistes riikides keelatud terroristlikud organisatsioonid.

329
Tagid:
rahuvalvemissioon, Barkhane, Eesti kaitsevägi, terroriakt, Mali, ESTPLA
Samal teemal
Järgmise nelja aasta kaitsekulu on kokku üle 2,6 miljardi euro
Herem: kust võtta häid mehi?
Kaitsevägi testib Malis relvasüsteeme
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde
Kasahstani lennufirma Bek Air lennuk kukkus majja

Kasahstani lennufirma Bek Air lennuk kukkus majja

(Uuendatud 11:36 27.12.2019)
Almatõst Nur-Sultani suundunud reisilennuk Fokker 100 sattus õhutõusul õnnetusse ja kukkus elurajooni kohal alla. Lennuõnnetuse tagajärjel sai surma kümneid inimesi.

TALLINN, 27. detsember — Sputnik. Lennukompanii Bek Air lennuk, mille pardal viibis 95 reisijat ja 5 meeskonnaliiget, hukkus kell 7.22 kohaliku aja järgi, kirjutab Sputnik Kasahstan viitega Kasahstani tööstus- ja taristuarendusministeeriumile.

Õnnetus juhtus peaaegu kohe pärast väljalendu Almatõst. Lennuk kaotas õhkutõusul kõrgust, läbistas betoontara ja sööstis kahekorruselisse elumajja.

Sündmuskohale saabusid päästjad, meedikud ja õiguskaitseorganite töötajad. Eriolukordade komitee andmetel oli kaasatud kokku 976 inimest ja 70 masinat, kiirabibrigaade oli 33.

View this post on Instagram

Докладываем, что от оператора диспетчерской службы аэропорта г.Алматы поступила информация о том, что воздушное судно авиакомпании «Бек Эйр» сообщением «Алматы - Нур-Султан» пропал с радара после взлёта. Количество пассажиров - 100. Количество экипажа - 5. Тип BC: «Фоккер-100». В настоящее время поступила информация от дежурного ЛОП в аэропорту г.Алматы о том, что в районе посёлка «Кызыл ту» разбился самолёт. На место происшествия выехала СОГ ЛОП в аэропорту г. Алматы и Авиационный транспортный прокурор Г.Алматы. О дальнейших результатах места происшествия сообщим дополнительно. #сергекновости#sergek_kaz#сергекалматы#сергекшымкент#сергек#сергекастана#оскеменсергек#штраф#новостиказахстана#казахстан#новости#алматы#крушениесамолета#трагедияалматы#крушениесамолетаалматы#новости24

A post shared by СЕРГЕК |КРУПНЫЙ ИНФО ПОРТАЛ 🇰🇿 (@sergek_kaz) on

Esialgsetel andmetel on katastroofi tagajärjel hukkunud 14 inimest, üle 30 on saadetud haiglatesse, paljude seisund on äärmiselt raske.

Kasahstani peaministri Askar Mamini korraldusel on katastroofi uurimiseks moodustatud valitsuskomisjon, kuhu kuuluvad tööstus- ja taristuarendusminister ning muude riigiasutuste esindajad.

Kasahstani president Kasõm-Žomart Tokajev väljendas Bek Airi lennuki allakukkumise tagajärjel hukkunute omastele kaastunnet ja lubas, et kõik süüdlased saavad karmi karistuse.

Kõik seda tüüpi lennukite lennud on peatatud. Juhtumi üksikasjadega kursis olemiseks jälgige Sputnik Kasahstani uudisvoogu.

Lugege lisaks: 

Tagid:
hukkunud, lennuõnnetus, lennukatastroof, Kasahstan
Samal teemal
An-12 hukk Ukrainas nõudis viis inimelu — lennuõnnetuse üksikasjad
Videokaadrid Kuuba lennuõnnetuse paigalt
Poola välisministeerium nõuab vabandamist Smolenski lennuõnnetuse mälestamise eest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega