Šeremetjevos süttinud SSJ 100

Šeremetjevos süttinud SSJ 100 meeskond ja reisijad rääkisid katastroofi üksikasjadest

165
(Uuendatud 19:09 06.05.2019)
Aerofloti Suhhoi Superjet 100 õhusõiduki meeskond ja reisija rääkisid ajakirjanikele lennuõnnetuse asjaoludest.

TALLINN, 6. mai — Sputnik. Niisiis, sattus lennuk stjuardess Tatjana Kassatkina sõnul varsti pärast starti rahepilve sisse, vahendab RIA Novosti. "Selsamal hetkel kõlas pauk koos sähvatusega, mis meenutas elektrilahendust. Kõik toimus väga kiiresti," ütles ta.

Stjuardess märkis, et pärast rasket maandumist hakkasid inimesed oma istmetelt üles tõusma ja väljapääsu poole liikuma juba siis, kui lennuk veel liikus. Tema sõnul algas evakueerimine kohe pärast laineri peatumist.

Meeskonna kapten, Deniss Jevdokimov rääkis, et välgulöögi tõttu oli kadus raadioühendus ja piloodid pidid lennuki avariilisele juhtimisrežiimile viima.

"Oli võimalik öelda vaid paar sõna, pärast seda ühendus katkes ja see tuli uuesti luua," lisas Jevdokimov.

© Ruptly
Šeremetjevo lennuõnnetus

Aerofloti sõnul toodi inimesed väga kiiresti välja: üheksakümnesekundise normatiivi asemel 55 sekundiga. Evakueerimine toimus kahe täispuhutava kaldtee abil, mis mõlemad asusid õhusõiduki eesosas, sabaosa oli aga täielikult leekides. Lennuki sabas olnud ei jõudnud lennukist lahkuda ja hukkusid.

"Oleme elus"

Selleks, et aidata reisijatel väljuda, riskisid stjuardessid oma eluga. Stjuuard Maksim Moisseejev üritas avada üht tagumistest avariiväljapääsudest ja hukkus.

Ta oli Aeroflotis töötanud vähem kui kaks aastat, unistades, et saab ka ise piloodiks. Sotsiaalvõrgustikes tunnistati noormees üksmeelselt kangelaseks.

Habarovskist pärit advokaat Kirill Babajev lendas Murmanskisse ärireisile. Algselt oli tema istekoht 11 C, kuid pärast starti palus ta end lennuki sabaossa paigutada, lootes, et saab seal kolmel toolil magama heita.

"Kuid mulle öeldi, et õhusõiduki tagaosas ei ole tühje kohti ning soovitati mul kuuendasse ritta istuda. Nüüd saan ma aru, et just see päästis mu elu," ütles Kirill. 

Ta meenutab: umbes pool tundi pärast starti nägi ta sähvatust ja kuulis pauku. "Pärast seda hakkas lennuk paremale küljele kalduma. Stjuardess teatas, et tehnilistel põhjustel oleme sunnitud lennujaama tagasi pöörduma."

Sel ajal ei olnud ikka veel paanikat, ilmselt ei mõistnud reisijad kohe, et olukord oli kriitiline. Aga maandumisel põrkus lennuk kahel korral vastu maapinda, pärast mida tekkis salongi tihe suits.

"Stjuardessid palusid mitte paanitseda, aga inimesed olid väga hirmunud. Mäletan, et jõudsin vaevu oma turvavöö avada ning püsti tõusta, kui inimvool mind haaras ja väljapääsu poole kandis," meenutas Kirill. 

Lennuvälja töötaja tormas pääsenud reisijate juurde. "Ta karjus, et me lennukist eemale läheksime, sest õhusõiduk võib iga hetk plahvatada. Ja me jooksime. Äriklassi reisijad olid sokkide väel - pärast starti võtsid nad kingad jalast ja neil ei olnud aega isegi nende kaasahaaramiseks. Siis pandi meid bussi, ning viidi terminalihoonesse. Minu grupis ei olnud kellelgi tõsiseid põletusi, kuid ühel mehel oli hingamisraskusi. Ta võis olla šokis," rääkis mees. 

Pealtnägija salvestis Šeremetjevos süttinud Aerofloti lennukist >>

Babajev ei mäleta kedagi, kes üritanuks oma asju päästa: "Neist, kes istusid minu kõrval, polnud aega asjadele mõeldagi, isegi dokumente ei jõutud seljakottidest kaasa haarata. Ka minul jäid lennukisse nii pass, advokaaditunnistus kui rahakott."

"Kaasas oli mul ainult telefon – temaga tormasingi lennukist välja. Meedia väidab, et inimesed haarasid riiulitelt kohvreid ja blokeerisid ülejäänutele tee. Mina nägin vastupidiselt, kuidas reisijad üksteist aitasid. Näiteks kukkus üks naine väljapääsu poole minnes. Ta tõsteti üles ja viidi kaldteele," meenutas Babajev. 

Šeremetjevo lennuõnnetus

Suhhoi Superjet 100 lennuõnnetus toimus pühapäeva õhtul. Lennuk suundus Moskvast Murmanskisse. Pärast 28-minutilist lendu otsustas meeskond pealinna tagasi pöörduda.

Lennukil õnnestus maanduda alles teisel katsel. Järsk maandumine purustas lennuki telikud ja süütas mootorid. Seejärel haaras tuli kogu Suhhoi sabaosa.

Hukkus 41 inimest. Pääses 33 reisijat ja neli meeskonnaliiget.

Algatatud on kriminaalasi, peaminister Dmitri Medvedjev käskis õnnetuse uurimiseks riikliku komisjoni luua.

Rostransnadzor (Riiklik transpordijärelevalveamet – toim.) omakorda kontrollib "Aeroflotti", Šeremetjevo lennujaama ja Riiklikku lennuliikluse keskust.

Meeskonnaliikmete tervislik seisund on tõsine, kuid stabiilne. Nad viibivad Sklifasovskii nimelises haiglas.

President Kersti Kaljulaid, peaminister Jüri Ratas ja välisminister Urmas Reinsalu avaldasid kaastunnet seoses lennukiõnnetusega Šeremetjevo lennuväljal.

Suhhoi Superjet 100

Suhhoi Superjet 100 (SSJ100) on uue põlvkonna Venemaa regioonidevaheline 100-kohaline õhusõiduk, millesse on kaasatud lennundusvaldkonna uusim tehnoloogia.

Suhhoi Superjet 100 töötas välja ja pani tootmisse Suhhoi Civil Aircraft JSC koostöös Finmeccanica-Alenia Aermacchi osalusega.

© Sputnik / Maksim Blinov
Suhhoi Superjet 100

Lennuki esimene lend toimus 2008. aasta mais. SSJ100 on sertifitseeritud AR IAC-i, Euroopa EASA ja mitmete riiklike lennuametite poolt. Esimene seeriatootmisest tulnud lennuk SSJ100 võeti kasutusele 2011. aastal.

Boeing jättis Etioopia lennukatastroofi tõttu ära uue lennuki esitluse >>

SSJ100 on esimene 100-kohaline õhusõiduk, millele paigaldati on täielik FBW (Fly-by-Wire) süsteem, mis on spetsiaalselt ette nähtud juhtimise optimeerimiseks, meeskonna koormuse vähendamiseks ja maksimaalse kütusesäästu tagamiseks. 
SSJ100 süsinikdioksiidi heitkogused on 1,5 tonni võrra väiksemad kui konkurentidel.

2019. aasta aprilli seisuga on kasutusel 139 lennukit, neist 106 Venemaal, 33 aga välismaal. Suhhoi Superjet 100/95B tehnilised parameetrid: Suhhoi Superjet 100 on varustatud kahe turboventilaatormootoriga SaM 146.

Suhhoi Superjet 100 maksimaalne reisikiirus on 0,81 Machi (Mach võrdub heli kiirusega). Lennukõrguseks on - 12 200 meetrit.

Õhusõiduki põhiversiooni stardiks vajaliku lennuraja pikkus on 1731 meetrit, suurendatud lennukaugusega versiooni puhul - 2052 meetrit.

Wall Street Journal: Boeing varjab lennufirmade eest infot 737 ohtlikkusest >>

Põhiversiooni lennuvahemaaks on - 3048 kilomeetrit, pikendatud lennukaugusega variandil - 4578 kilomeetrit. Arvestuslik lennuvahemik (87 reisijat X 100 kg) on 2 960 kilomeetrit. Maksimaalne kaal ilma kütuseta - 40000 kg. Maksimaalne kütuse kaal moodustab 12690 kg. Õhusõiduki pikkus on 29,94 meetrit, lennuki kõrgus on 10,28 meetrit, tiibade siruulatus aga 27,80 meetrit.

Kõik materjalid teemal "Šeremetjevo lennuõnnetus" on siin.

165
Tagid:
hukkunud, lennujaam, Venemaa, Moskva, lennuõnnetus
Teema:
Šeremetjevo lennuõnnetus (10)
Samal teemal
Šeremetjevo lennuõnnetus
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde
Kasahstani lennufirma Bek Air lennuk kukkus majja

Kasahstani lennufirma Bek Air lennuk kukkus majja

(Uuendatud 11:36 27.12.2019)
Almatõst Nur-Sultani suundunud reisilennuk Fokker 100 sattus õhutõusul õnnetusse ja kukkus elurajooni kohal alla. Lennuõnnetuse tagajärjel sai surma kümneid inimesi.

TALLINN, 27. detsember — Sputnik. Lennukompanii Bek Air lennuk, mille pardal viibis 95 reisijat ja 5 meeskonnaliiget, hukkus kell 7.22 kohaliku aja järgi, kirjutab Sputnik Kasahstan viitega Kasahstani tööstus- ja taristuarendusministeeriumile.

Õnnetus juhtus peaaegu kohe pärast väljalendu Almatõst. Lennuk kaotas õhkutõusul kõrgust, läbistas betoontara ja sööstis kahekorruselisse elumajja.

Sündmuskohale saabusid päästjad, meedikud ja õiguskaitseorganite töötajad. Eriolukordade komitee andmetel oli kaasatud kokku 976 inimest ja 70 masinat, kiirabibrigaade oli 33.

View this post on Instagram

Докладываем, что от оператора диспетчерской службы аэропорта г.Алматы поступила информация о том, что воздушное судно авиакомпании «Бек Эйр» сообщением «Алматы - Нур-Султан» пропал с радара после взлёта. Количество пассажиров - 100. Количество экипажа - 5. Тип BC: «Фоккер-100». В настоящее время поступила информация от дежурного ЛОП в аэропорту г.Алматы о том, что в районе посёлка «Кызыл ту» разбился самолёт. На место происшествия выехала СОГ ЛОП в аэропорту г. Алматы и Авиационный транспортный прокурор Г.Алматы. О дальнейших результатах места происшествия сообщим дополнительно. #сергекновости#sergek_kaz#сергекалматы#сергекшымкент#сергек#сергекастана#оскеменсергек#штраф#новостиказахстана#казахстан#новости#алматы#крушениесамолета#трагедияалматы#крушениесамолетаалматы#новости24

A post shared by СЕРГЕК |КРУПНЫЙ ИНФО ПОРТАЛ 🇰🇿 (@sergek_kaz) on

Esialgsetel andmetel on katastroofi tagajärjel hukkunud 14 inimest, üle 30 on saadetud haiglatesse, paljude seisund on äärmiselt raske.

Kasahstani peaministri Askar Mamini korraldusel on katastroofi uurimiseks moodustatud valitsuskomisjon, kuhu kuuluvad tööstus- ja taristuarendusminister ning muude riigiasutuste esindajad.

Kasahstani president Kasõm-Žomart Tokajev väljendas Bek Airi lennuki allakukkumise tagajärjel hukkunute omastele kaastunnet ja lubas, et kõik süüdlased saavad karmi karistuse.

Kõik seda tüüpi lennukite lennud on peatatud. Juhtumi üksikasjadega kursis olemiseks jälgige Sputnik Kasahstani uudisvoogu.

Lugege lisaks: 

Tagid:
hukkunud, lennuõnnetus, lennukatastroof, Kasahstan
Samal teemal
An-12 hukk Ukrainas nõudis viis inimelu — lennuõnnetuse üksikasjad
Videokaadrid Kuuba lennuõnnetuse paigalt
Poola välisministeerium nõuab vabandamist Smolenski lennuõnnetuse mälestamise eest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega