John Bolton

Kui mikrofon sisse ununeb: millest poliitikud omavahel räägivad

168
(Uuendatud 17:36 04.02.2019)
Jaanuari lõpus tuli USA presidendi julgeolekunõunik John Bolton ajakirjanike ette oma märkmetega ja kuni tema kolleeg Venezuela vastu kehtestatud uute sanktsioonide üksikasju kirjeldas, tõstis ta oma märkmelehe ühest käest teise.

TALLINN, 4. veebruar – Sputnik. Sel hetkel jäädvustasid fotoaparaadid esilehe ülaosas asuva lause: "Viis tuhat sõdurit Colombiasse," vahendab RIA Novosti. Nüüd mõtlevad kõik, kas Bolton lekitas informatsiooni tahtlikult või mitte.

USA presidendi nõunik riikliku julgeoleku küsimustes John Bolton
© Sputnik / Алексей Никольский

Maailma poliitikas on ajakirjanikud rohkem kui kord kuulnud või näinud seda, mis oleks pidanud kulisside taha jääma.

"Kas ma võin tualetti minna?"

2005. aastal kogunes ÜRO aastapäeva tippkohtumisele New Yorki rohkem kui 150 riigipead: presidendid, peaministrid ja monarhid.

Pidulik ja isegi toretsev atmosfäär: pärast kolm päeva kestnud aktiivset tööd tuli vastu võtta lõpp- dokument, mis kaardistaks organisatsiooni arengusuundi 21. sajandil.

Ameerika Ühendriike esindas president George W. Bush. Julgeolekunõukogu saalis istudes kirjutas ta tõsisel ilmel midagi märkmikusse. Üks Reutersi fotograafe jäädvustas sõnumi - ja foto levis kõigisse uudisteagentuuridesse.

Bushi perekonna sõbraks peetavale riigisekretärile Condoleezza Rice"ile adresseeritud märkuses oli kirjas: "Ma arvan, et mul on vaja tualetis käimiseks pausi. Kas see on võimalik?"

Selles ei oleks nagu midagi erilist, kuid Bush sattus liiga sageli ebamugavatesse olukordadesse ja osutus taas naljatuste objektiks. Kuid on olnud ka tunduvalt tõsisemaid juhtumeid.

Helista Pentagoni

Paar aastat tagasi avaldas ajakirjandus kogemata Pentagoni juhi James Mattise mobiiltelefoni numbri. Washingtoni Posti toimetus mõistis oma viga alles pärast ühe California lugeja telefonikõnet.

Väljaanne avaldas artikli USA presidendi Donald Trumpi turvaülema Keith Schilleri kohta, mida illustreeris foto kausta käes hoidvast loo kangelasest. Ühe dokumendi külge oli lisatud märkmepaber, kust võis lugeda Mattise nime ja telefoninumbrit. Ajaleht asendas foto kiiresti. 

Министр обороны США Джеймс Мэттис
© AFP 2019 / EMMANUEL DUNAND
Pentagoni endine juht James Mattis

"Peame olema õnnelikud, et Paul Redmond Californiast nägi seda numbrit enne venelasi," naljatati toimetuses.

Aastal 2011 pildistasid Briti ajakirjanikud salajasi dokumente sisaldavat läbipaistvat kausta, mida rahvusvahelise arengu minister Andrew Mitchell peaminister David Cameroniga peetud kohtumiselt väljudes käes hoidis.

Seal oli kirjas, et London peaks uuendama Afganistanile antavat rahalist abi, vastasel juhul võib olukord destabiliseeruda.

Lisaks teatati, et Briti valitsus toetab Afganistani presidendi Hamid Karzai otsust oma ametiaja lõppemise järel 2014. aastal erru minna, sest "see parandab riigi poliitilisi väljavaateid."

2014. aasta aprillis sattus ajakirjanduse objektiivi ette siseminister Arsen Avakovi tehtud märkus kohtumiselt Ukraina peaministri Arseni Jatsenjukiga. Lühike lause teatas - "hirm tapab mõistuse." Arvatakse, et tegu on enesesisendusliku motoga, mida kordavad Frank Herberti ulmeseriaali Dune kangelased. 

2017. aasta mais pildistasid Briti ajakirjanikud tervishoiuminister Jeremy Hunti peaminister Theresa May Downing Street 10 residentsi lähedal järjekordsete dokumentidega tema käes.

Tänu heale optikale taastasid ajakirjanikud osa esimesel leheküljel olevast tekstist - meditsiinipersonali tulevaste koondamiste kohta, juhul kui valitsus otsustab "kõva" Brexiti versiooni kasuks.

Brittide jaoks poleks see kõige meeldivam väljavaade ja vaevalt kabinet seda teavet avalikustada soovinuks.

"Pommitamine algab viie minuti pärast"

Kõige sagedamini veavad poliitikuid alt mitte kaamerad, vaid sisselülitatud mikrofonid. Isegi Venemaa välisminister Sergei Lavrov, kellele on omane laitmatu käitumine, sattus ebamugavasse olukorda.

See juhtus 2015. aastal Saudi Araabia kolleegi Adil al-Jubayriga toimunud kohtumise järgsel pressikonverentsil.

Teadmata, et mikrofon on sisse lülitatud, lausus välisminister selgelt "debiilikud", lisades sinna ka ebatsensuurse kaassõna. Kellele selline emotsionaalne repliik adresseeritud oli, pole tänaseni teada.

Ajalukku on läinud juhtum Ameerika presidendi Ronald Reaganiga. 1984. aasta suvel, valmistudes traditsiooniliseks laupäevaseks ameeriklaste poole pöördumiseks, otsustas riigipea naljatada.

Ja selle asemel, et tuua kuuldavale plaanitud igavapoolne fraas, ütles ta: "Minu ameeriklastest kaasmaalased, Mul on täna hea meel teile teatada, et kirjutasin alla korraldusele, millega Venemaa kuulutati igaveseks ajaks väljapool seadust olevaks. Alustame pommitamist viie minuti pärast."

Selleks ajaks ei olnud ülekanne õnneks veel alanud, kuid Ameerika riigipea humoorikas kõne salvestus videole. 

© RIA Novosti.
Ameerika president Ronald Reagan

Seejärel avalikustas klipi üks operaatoreist. TASS koostas vastuseks range avalduse, märkides, et Nõukogude Liit "mõistab USA presidendi enneolematult vaenuliku emotsioonipuhangu hukka."

1993. aastal andis Briti peaminister John Major intervjuu ühele kohalikest telekanaleist.

Pärast vestluse lõppu, teadmata, et mikrofon on veel sisse lülitatud, kutsus peaminister neid kolme ministrit, kes temaga Euroopa ühtsuse küsimuses ei nõustunud, "värdjateks, kelle ta rõõmuga risti lööks."

Ka oma edu kohta valimistel ta rääkis halastamatult: "Ma ei saa aru, kuidas selline nõrguke, nagu mina, pidevalt võidab."

Kuidas "kitsarinnaline tädi" peaministri võimult tõukas

2010. aasta kevadel otsustasid Suurbritannias valitsevad leiboristid elavdada oma valimiskampaaniat "tavaliste inimestega kohtumiste" abil. Üks neist muutus aga tõeliseks katastroofiks.

Peaminister Gordon Brown oli toidupoes juba pool tundi naeratanud, kui abilised juhatasid tema juurde 65-aastase valija Gillian Duffy.

Бывший премьер-министр Великобритании Гордон Браун
© Sputnik / Алексей Куденко
Peaminister Gordon Brown

Pensionär, tunnistades, et on kogu oma elu eranditult tööpartei poolt hääletanud, esitas valitsusjuhile küsimusi, millele too viisakalt vastas.

Isegi enda jaoks ebameeldivale rände valdkonnale ("kust küll kõik need ida-eurooplased meile sellistes kogustes tulevad"), vastas ta viisakalt, et praegu on lihtsalt elu selline, nagu ta on: tuhanded Britid sõidavad Euroopasse ja sealt saabuvad paljud omakorda meie juurde.

Seejärel küsis ta Duffylt lastelaste kohta ja istus oma autosse. Ja unustas oma traadita mikrofoni eemaldada.

Mispeale Sky Newsi eetris kõlasid juba palju avameelsemad sõnad: "See on katastroof. Miks te ta üldse minu juurde tõite? Ta on lihtsalt kitsarinnaline tädike, kes väitis, et hääletas varem leiboristide poolt. See on naeruväärne."

Kõik see juhtus nädal enne valimisi. Peaministri meeskond püüdis olukorda parandada, Brown vabandas nii avalikult kui ka isiklikult. Tööparteile sai siiski osaks hävitav lüüasaamine ja Brownil tuli lahkuda nii peaministri ning ka parteijuhi ametist.

"Ma vihkan kõiki neid inimesi!"

Ka aristokraadid võivad oma mikrofoni sisse unustada. Nii sosistas 2005. aastal prints Charles, valmistudes pulmadeks Camilla Parker Bowlesiga, oma poegadele: "Ma vihkan kõiki neid inimesi."

Принц Уэльский Чарльз с супругой Камиллой Паркер Боулз
© Sputnik / Алексей Филиппов
Prints Charles koos abikaasa Camilla Parker Bowlesiga,

Mikrofoni poolt võimendatud sosin kajas kogu saalis. Hämmastunud korrespondentide küsimustele vastas Charles mõningase sapisusega: "Te ju kuulsite kõike oma kõrvadega, mille üle ma olen väga rahul."

Pärast seda pöördus ta ühe oma poja poole, sosistades: "Ma vihkan seda meest. Ta on lihtsalt kohutav. Igavene mats."

Ajakirjanikud saavad sageli tähtsatelt inimestelt nahutada. Ühel 2008. aasta pressikonverentsil ütles Poola president Lech Kaczynski oma assistendile, et ta on valmis vastama veel ühele küsimusele.

"Ainult mitte sellele punases riides ahvile," noogutas ta ühe naise suunas.

George W. Bush näitas valimiskampaania ajal taas väljalülitamata mikrofoni ees Dick Cheney"le, kes on "kogunenud publiku seas peamine si*apea", kelleks osutus New York Timesi korrespondent Adam Clymer.

Liiga valjult, kuid see-eest ausalt

Poliitikud räägivad enamasti taga kolleege. 2005. aastal kaebas Prantsuse president Jacques Chirac sisselülitatud mikrofonide ees Vladimir Putinile ja Gerhard Schröderile brittide peale.

Tol ajal võitlesid London ja Pariis 2012. aasta olümpiamängude korraldamise õiguse eest.

Chirac ei valinud väljendeid: "Suurbritannia ainus panus Euroopa põllumajandusse on olnud hullu lehma tõbi. Ei saa usaldada niivõrd halva köögiga rahvast. Suurbritannias on maailma halvim toit, kui Soome välja arvata."

Chirac ei piirdunud sellega, kirjeldades, kuidas NATO peasekretär Lord Robertson teda kord Šoti rahvusroaga kostitas. Ilmselt ei olnud toit gurmaanile meele järgi. "Siit ongi pärit meie NATOga seotud probleemid," tegi prantsuse riigipea ootamatu järelduse. 

Николя Саркози
© Sputnik / Владимир Астапкович
Nicolas Sarkozy

2011. aastal vedasid mikrofonid alt Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa presidente Barack Obamat ja Nicolas Sarkozyd, kes Iisraeli peaministrit Benjamin Netanyahut arvustasid.

Sarkozy tunnistas, et ei talu seda "valetajat". "Kas sa arvad, et ta käib vaid sulle närvidele? Mina pean temaga iga päev tegelema," kaebas Obama.

Aga 2013. aastal ütles Uruguay president José Mujica oma assistendile, olles mikrofoni sisse unustanud: "See vana nõid on veel hullem kui too kõõrdsilmne."

Pole raske ära arvata, kellest jutt käis. Naabermaa Argentina presidendiks oli Cristina Kirchner ja tema siit ilmast lahkunud abikaasa, endine riigipea Nestor Kirchner, kannatas kõõrdsilmsuse all.

Rahvusvahelise skandaali vältimiseks kinnitas Mujica kiiresti, et tema sõnadel ei olnud naaberriigi presidendiga mingit pistmist.

168
Tagid:
fotoajakirjanduse konkurs, fotoajakirjandus, ajakirjandus, poliitikud
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde
Kasahstani lennufirma Bek Air lennuk kukkus majja

Kasahstani lennufirma Bek Air lennuk kukkus majja

(Uuendatud 11:36 27.12.2019)
Almatõst Nur-Sultani suundunud reisilennuk Fokker 100 sattus õhutõusul õnnetusse ja kukkus elurajooni kohal alla. Lennuõnnetuse tagajärjel sai surma kümneid inimesi.

TALLINN, 27. detsember — Sputnik. Lennukompanii Bek Air lennuk, mille pardal viibis 95 reisijat ja 5 meeskonnaliiget, hukkus kell 7.22 kohaliku aja järgi, kirjutab Sputnik Kasahstan viitega Kasahstani tööstus- ja taristuarendusministeeriumile.

Õnnetus juhtus peaaegu kohe pärast väljalendu Almatõst. Lennuk kaotas õhkutõusul kõrgust, läbistas betoontara ja sööstis kahekorruselisse elumajja.

Sündmuskohale saabusid päästjad, meedikud ja õiguskaitseorganite töötajad. Eriolukordade komitee andmetel oli kaasatud kokku 976 inimest ja 70 masinat, kiirabibrigaade oli 33.

View this post on Instagram

Докладываем, что от оператора диспетчерской службы аэропорта г.Алматы поступила информация о том, что воздушное судно авиакомпании «Бек Эйр» сообщением «Алматы - Нур-Султан» пропал с радара после взлёта. Количество пассажиров - 100. Количество экипажа - 5. Тип BC: «Фоккер-100». В настоящее время поступила информация от дежурного ЛОП в аэропорту г.Алматы о том, что в районе посёлка «Кызыл ту» разбился самолёт. На место происшествия выехала СОГ ЛОП в аэропорту г. Алматы и Авиационный транспортный прокурор Г.Алматы. О дальнейших результатах места происшествия сообщим дополнительно. #сергекновости#sergek_kaz#сергекалматы#сергекшымкент#сергек#сергекастана#оскеменсергек#штраф#новостиказахстана#казахстан#новости#алматы#крушениесамолета#трагедияалматы#крушениесамолетаалматы#новости24

A post shared by СЕРГЕК |КРУПНЫЙ ИНФО ПОРТАЛ 🇰🇿 (@sergek_kaz) on

Esialgsetel andmetel on katastroofi tagajärjel hukkunud 14 inimest, üle 30 on saadetud haiglatesse, paljude seisund on äärmiselt raske.

Kasahstani peaministri Askar Mamini korraldusel on katastroofi uurimiseks moodustatud valitsuskomisjon, kuhu kuuluvad tööstus- ja taristuarendusminister ning muude riigiasutuste esindajad.

Kasahstani president Kasõm-Žomart Tokajev väljendas Bek Airi lennuki allakukkumise tagajärjel hukkunute omastele kaastunnet ja lubas, et kõik süüdlased saavad karmi karistuse.

Kõik seda tüüpi lennukite lennud on peatatud. Juhtumi üksikasjadega kursis olemiseks jälgige Sputnik Kasahstani uudisvoogu.

Lugege lisaks: 

Tagid:
hukkunud, lennuõnnetus, lennukatastroof, Kasahstan
Samal teemal
An-12 hukk Ukrainas nõudis viis inimelu — lennuõnnetuse üksikasjad
Videokaadrid Kuuba lennuõnnetuse paigalt
Poola välisministeerium nõuab vabandamist Smolenski lennuõnnetuse mälestamise eest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega