Vananaistesuvi enam kaua ei kesta, illustreeriv foto

Vananaistesuvi enam kaua ei kesta ilmaennustus kolmapäevaks ja neljapäevaks

125
(Uuendatud 16:54 10.09.2019)
Eesti sünoptikud andsid teada, millist ilma on Eestis oodata nüüdse töönädala keskpaikaks, 11. ja 12. septembriks.

TALLINN, 10. september — Sputnik. Riigi Ilmateenistus koostas ennustuse sel töönädalal 11.–12. septembrini Eestis valitsevate ilmastikuolude kohta. Vananaistesuve üle ei jää eestimaalastel enam pikalt rõõmu tunda – sügis on nähtavasti otsustanud oma õigustesse astuda.

Ööl vastu kolmapäeva, 11. septembrit on Eestis oodata vahelduvat pilvisust, paiguti võib esineda hoovihma. Päeval on taevas pilves, kohatiste selginemistega, paljudes paikades sajab hoovihma, kusjuures Lääne-Eestis tuleb vihma veidi enam. Puhub lõuna- ja kagutuul kiirusega 6–12, iiliti 15 ning rannikul 17–20 meetrit sekundis. Õhusooja tuleb 16–21 kraadi.

Ööl vastu neljapäeva, 12. septembrit on taevas Eesti kohal pilves, ajutiste selginemistega, kohati sajab hoovihma. Päeval on samuti oodata ajutiste selginemistega pilves ilma ja vihmasabinaid. Tuul puhub loode- ja lõunakaarest tugevusega 5–11, puhanguti kuni 14 ja rannikul kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur ulatub 15–19 soojakraadini.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, iseloomustavad Eesti ilma üsna suured temperatuurikontrastid. Nii näiteks registreeriti teadaolevalt kõrgeim õhutemperatuur 1992. aasta 11. augustil, mil kraadiklaas näitas Võrus 35,6 soojapügalat. Kõige külmemaks päevaks on osutunud 1940. aasta 17. jaanuar, mil Jõgeval mõõdeti ulatusid pakasepügalad 43,5 miinuskraadini.

Aasta keskmist õhusoojust silmas pidades on kõige soojemaks aastaks Eestis olnud 2008. aasta (8,5 soojakraadi) ning kõige külmemaks 1942. aasta (1,6 soojakraadi).

Loe lisaks: 

125
Tagid:
sügis, hoovihm, Ilmateenistus, prognoos, ilm
Samal teemal
Aafrika jõudis Euroopasse – ja nüüd seal tõeline leitsak
Ees seisab leiva, köögiviljade ja õlle hinna tõus
Teadlane: katastroofiliste muutuste ärahoidmiseks on veel kümme aastat
Поваленное штормом дерево

Tormi tagajärjed: Lõuna-Eestis on murdunud ligi 100 000 tihumeetrit riigimetsa

54
(Uuendatud 17:03 17.11.2019)
Oktoobris Lõuna-Eestis möllanud torm on teinud metsadele suurt kahju, murdes maha palju puid. Paljud metsaomanikud loevad veel kahjusid kokku.

TALLINN, 17. november — Sputnik. RMK hinnangul on torm murdnud Lõuna-Eestis ligi 100 000 tihumeetrit metsa.

Kuigi tormikahjude likvideerimine on kallim kui lageraie ja puidu kokkuostuhinnad on langenud, soovitatakse metsaomanikel pärast tormi oma metsad korda teha, kirjutab Stolitsa.

RMK peametsaülem Andres Sepp ütles, et Lõuna-Eestis ei ole kunagi varem sellist tormi olnud: need on toimunud pigem läänesaartel või kusagil Põhja-Eestis. Nüüd on Sepa sõnul põhiülesanne kogu tormimurd metsast kokku koguda. Kõik murdunud puud on materjal, mida on võimalik kasutada.

Ta arvas, et suurt tehnikat ei tasu väikese raie pärast kohale tuua, aga kui keegi tahab ja kellelgi on vaja lõigata, saaks praegu veel tulu küll.

Võrumaa saeveskitest teatati, et tormikahjud ei ole nii suured, et neile oleks hakatud pakkuma väga suurtes kogustes puitu. Torm ei mõjuta kuidagi ka puidu kokkuostuhindu.

Nagu Sputnik Eesti on kirjutanud, tegi torm kõige suuremat kahju Lõuna-Eestis: Tartu-, Võru- ja Valgamaal.

Suurimat kahju kannatas Võru linn, mis jäi ilma elektri, vee ja sideta, samuti selle lähiasulad.

Samal teemal:

54
Tagid:
tormituul, riigimets, mets, torm, Eesti
Природные пожары в Амурской области

Austraalia hoiatas, et ei suuda kõiki metsatulekahjude eest päästa

252
(Uuendatud 16:15 10.11.2019)
Austraalia Uus-Lõuna-Walesi osariigi tuletõrjeteenistus hoiatas, et ei suuda kiiresti leviva kahjutulega hakkama saada ega jaksa anda abi kõigile, kes seda vajavad.

TALLINN, 10. november — Sputnik. "Värskeima prognoosi põhjal on tuleoht äärmiselt tõsine. Eeldatakse, et tulekahju võib haarata territooriumi Queenslandi osariigi piirist lõunarannikuni, samuti Kesk-Lääne territooriumi. Põhjarannikul ja Uue Lõuna-Walesi põhjaosas juba lõõmavad ulatuslikud tulekahjud."

Tuld ei õnnestu õigeaegselt ohjeldada, on kirjas tuletõrjeameti pressiteates.

Leegid levivad praegustes tingimustes kagu-Austraaliasse ja hakkavad mõjutama rahvarohkeid linnu nagu Sydney.

"Kui olete ohus, ei pruugi te abi saada," hoiatavad tuletõrjujad, kutsudes elanikke üles jälgima uudiseid ja ise oma turvalisuse eest hoolitsema.

Meedia teatel on Austraalia metsatulekahjudes hukkunud kolm inimest.

Eelmisel nädalal puhkesid tulekahjud Austraalia Uus-Lõuna-Walesi osariigis, tulekahju hävitas tuhandeid hektareid metsa, sealhulgas tihedalt asustatud koaalade elupaiga.

Austraalia Koaala kaitsealade organisatsiooni andmetel on umbes 350 kukkurlooma juba metsatulekahjude ohvriks langenud, samas kui hoiualal elutsevate isendite koguarv ulatub 500–600.

Lugege lisaks:

252
Tagid:
Wales, Sydney, metsatulekahju, metsapõleng, Austraalia
Samal teemal
California tulekahjus teadmata kadunute arv ületas tuhande piiri
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega