Puukentsefaliit ei taha Eestis taganeda, illustreeriv foto

Vaktsineerimine on luhta läinud: puukentsefaliit ei taha Eestis taganeda

109
(Uuendatud 17:18 05.08.2019)
Diagnoositud haigusjuhtumite hulk jääb aastas endistviisi saja kanti. Samal ajal aga on vaktsineeritute hulk aina kasvamas.

TALLINN, 5. august — Sputnik. Vaktsineeritute hulga rekordilisest kasvust hoolimata ei ole diagnoositud puukentsefaliiti (aju hallolust kahjustava viirusnakkusega) haigestumise juhtumeid Eestis vähemaks jäänud. Sellest teavitas ERR, viidates ametlikele andmetele.

Nii on entsefaliidi vastu vaktsineeritute hulk tänavu kasvanud 2018. aastaga võrreldes kahekordseks, 8000-lt 19 000-ni. Samas on diagnoositud haigestumisjuhtude hulk jäänud enam-vähem samaks – umbes 100 juhtumit aastas.

Puugid ei anna alla: parasiidid nakatavad üha rohkem >>

Nenditakse ka, et puukentsefaliidiga mõneti sarnase puukborrelioosi (Borrelia bakteriga nakatumise) vastu vaktsiini ei leidu. Igal aastal registreeritakse kuni 2500 sellesse tõppe haigestumise juhtumit.

Synlabi Tallinna labori infektsioonhaiguste valdkonna juhi Paul Naaberi sõnul on nii entsefaliidil kui borrelioosil üks ja sama esmaallikas – puuk, kuid neil haigustel tuleb vahet teha.

Asjatundjad tuletasid meelde, et puugid jäävad Eesti metsades aktiivseiks kuni oktoobrini.

Nagu Sputnik Eesti on teatanud, pakutakse Eesti elanikele tänavusest aprillist alates võimalust lasta end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida ja kordusvaktsineerida ühtekokku 17 apteegis Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Pärnus, Rakveres ja Kuressaares.

Apteekides maksab vaktsineerimine täiskasvanule 35 eurot lapsele 32 eurot. Polikliinikutes on see toiming ühe euro võrra odavam.

Esmase vaktsineerimise graafik

Täielikuks vaktsineerituseks puukentsefaliidi vastu tuleb teha kolm süsti. Esimesed kaks tehakse 1- kuni 3-kuulise vaheajaga ning kolmas 9 kuni 12 kuu möödudes. Kolme aasta pärast tuleks teha kordussüst ja edaspidi korduvvaktsineerida iga viie aasta tagant.

109