Haigekassa rahastab sugurakkude külmutamist, illustreeriv foto

Haigekassa rahastab sugurakkude külmutamist

32
(Uuendatud 18:28 03.07.2019)
Viljakas eas naistel ja meestel, keda ootab ees viljakust kahjustav ravi, tekib nüüd võimalus oma muna- või seemnerakke külmutada.

TALLINN, 3. juuli — Sputnik. Alates 1. juulist rahastab Haigekassa viljakuse säilitamise teenust. Ametkond tasub nii sugurakkude külmutamise kui ka külmsäilitamise eest, teatab Haigekassa oma kodulehel.

"Enne viljakust kahjustava ravi alustamist võib olla vajalik sugurakkude külmutamine, et siis hiljem, kui ravi õnnestub ja inimesel on soov lapsi saada, oleks tal võimalik oma sugurakke kasutada," selgitas Haigekassa eriarstiabi teenuste spetsialist Malle Avarsoo.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Денис Пастухов

Ida-Tallinna Keskhaigla viljatusravikeskuse naistearsti Kai Haldre sõnul vajavad sugurakkude külmutamist eelkõige onkoloogilise või autoimmuunse haigusega patsiendid. Teenuse vajaduse ja võimalikkuse üle otsustab arstide konsiilium, kuhu kuulub patsiendi raviarst ja viljatusraviarst.

Ettepaneku lisada viljakuse säilitamise teenus tervishoiuteenuste loetellu esitas haigekassale Eesti Naistearstide Seltsi töörühm. Koostöös Haigekassaga leiti, et muna- ja seemnerakkude külmutamine on viljatusravist soodsam nii ravikindlustuse eelarvele kui ka patsiendile, kelle jaoks võib hiljem olla juba liiga hilja.

Doktor Kai Haldre tõdes, et sugurakkude külmutamine on olnud aastaid võimalik, kuid patsiendid on pidanud selle eest ise maksma.

"See on tihti piiranud selle võimaluse kasutamist. Sugurakkude külmutamise tänapäevased meetodid on end igati õigustanud ja seetõttu võiks see olla võrdselt kättesaadav kõigile patsientidele, kes seda vajavad," tõdes arst.

Doktor Haldre nentis, et sugurakkude külmutamine ei garanteeri tulevikus tingimata rasedust ning sünnitust.

"Viljakusravi edukus sõltub väga paljudest teguritest, sealhulgas sugurakkude arvust ja kvaliteedist, naise vanusest ning muudest kaasuvatest haigustest. Otsus sugurakke külmutada ei pruugi olla lihtne. Selleni jõudmine sõltub paljuski ka inimese toetusvõrgustikust, kes aitab tal raske haiguse diagnoosimisel ning ravi planeerimisel lisaks ka seda teekonda ette võtta," selgitas arst.

"Emakasisese viljastamise protseduuril viiakse seemnerakud kateetri abil naise emakasse. See tähendab, et viljastumine toimub loomulikus keskkonnas looduslikul moel. Selline meetod ei vaja kirurgilist sekkumist ja on mõnede viljakushäirete korral eelistatud valik," kirjeldas Malle Avarsoo.

Värske uuringu järgi kujutab isa kõrge vanus ohtu nii lapse kui ema tervisele. Vanusega isa viljakus kahaneb ning oht lapse tervisele suureneb. Probleemid tekivad juba pärast 35. eluaastat.

Viimane piir on meestel 45 eluaastat, on uuringute tulemused kokku võetud teadusajakirjas Maturitas, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti viitega portaalile Eestinen. 

Kogu Euroopa, sh Eesti ees on mitu demograafilist proovikivi – rahvastik vananeb, tööealise elanikkonna hulk väheneb ja lapsi sünnib vähe. Statistikaameti blogiloos antakse ülevaate, kuidas mõjutab lapsesaamist perepoliitika, peres juba kasvavate laste sugu ning millised on laste saamist soodustavad ja pärssivad tegurid.

Üks vahend nendega toime tulemiseks on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada ning väärikalt vananeda, kindlustades, et Eesti rahvast saab suurenev rahvas. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kindlaks teha, millistesse peredesse sünnib rohkem lapsi.

32
Tagid:
Eesti Haigekassa, tervis, ühiskond, lapsed
Samal teemal
Raske diagnoosiga lapsed Eesti riigieelarvesse ei sobi
Ekspert: Eesti lapsed vajavad isa ja ema, mitte sootuid "vanemaid"
Miks Eesti lapsed hambaarstile ei jõua