Vereringeelundite haigused põhjustasid mullu üle poolte surmadest, illustreeriv foto

Vereringeelundite haigused põhjustasid mullu üle poolte surmadest

35
(Uuendatud 12:23 22.05.2019)
Üle poolte surmajuhtudest põhjustasid vereringeelundite haigused, järgnesid pahaloomulised kasvajad ning õnnetused, traumad ja mürgistused.

TALLINN, 22. mai — Sputnik. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel suri Eestis eelmisel aastal 15 606 inimest. Kuigi surmade arv tõusis aastaga 164 võrra, siis vanuse järgi standarditud suremuskordaja 100 000 inimese kohta vähenes.

Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri 3900 inimest. Kõige levinum oli kopsuvähk. Õnnetusjuhtumite, traumade ja mürgistuste tõttu suri 821 inimest, neist 614 meest ja 207 naist.

Narkootiliste ainete kasutamisest tingitud surmade arv langes 2017. aastaga võrreldes 110-lt39-le. Languse peamisteks põhjusteks olid 2018. aastal fentanüüli kättesaadavuse vähenemine Eesti narkoturul, sotsiaalprogrammi SÜTIK (sõltlaste ühiskonnastamine tugiisiku kaasabil) ja koju kaasaantava elupäästva ravimi naloksooni programmi kättesaadavus.

Leetrid laastavad Euroopat >>

Otseselt alkoholi liigtarvitamisega seotud haiguste tõttu suri eelmisel aastal kokku 495 inimest, neist 113 naist ja 382 meest, enim vanuses 45-70. Kõige rohkem esines maksa alkoholtõbe. Aasta varem suri kokku alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigustesse ja mürgistustesse 451inimest.

Surma põhjuste registri andmed 2018. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Eesti sündimus on kogu taasiseseisvuse aja olnud taastetasemest tunduvalt madalam, kuid viimastel aastatel on riik sündimuse toetamiseks tõstnud tuntavalt kolme- ja enamalapseliste perede toetusi.

See on aidanud kaasa kolmandate laste sünnile, sest võrreldes 2017. aastaga sündis möödunud aastal kolmandaid lapsi üle 500 võrra rohkem. See tähendab üle 20-protsendilist tõusu. Kõigist 2018. aasta sündidest oli kolmandaid lapsi viiendik.

Eesti laste tervis on EL-i kehvemate seas >>

Täpsustatud andmetel elas 2018. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 319 133 inimest, mida on 3499 inimest enam kui aasta varem samal ajal. 2017. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1759 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 5258 inimese võrra.

35
Tagid:
statistika, TAI, ühiskond, surm, tervis
Samal teemal
EV100: unustatud nakkushaigused
Maailma suurim tapja
Terviseamet hoiatab ebaravi eest
Eesti rahvaarv suurenes