Miks Eesti lapsed hambaarstile ei jõua

Miks Eesti lapsed hambaarstile ei jõua

62
(Uuendatud 12:41 10.05.2019)
Eesti Haigekassa tellitud uuring näitab, et kuigi ennetus ja tasuta hambaravi on olukorda tasapisi parandamas, siis on Eesti laste hammaste tervis Euroopa keskmisega võrreldes ikka veel nigelam. Mis on selle põhjused ning millises Eesti piirkonnas on lapsed kõige enam riigi poolt pakutavat tasuta hambaravi kasutanud?

TALLINN, 10. mai — Sputnik. Eesti Haigekassa panustab üha enam suutervise olulisusele, toetades nii täiskasvanute kui ka laste hambaravi, edastas Haigekassa pressiteenistus.

"Lisaks teenuse rahastamisele on oluline koht ka teavitustööl, seda selleks, et tõsta suutervise alast teadlikkust ning suunata tervisekäitumist", räägib Taisi Kõiv, haigekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonnast.

Selle aasta esimese kolme kuuga on hambaarsti külastanud 63 818 last, 2018. aastal samal ajal oli neid 63 274.

Kõige tublimad hambaarsti külastajad on Saaremaa (37,7%), Jõgeva (31,9%) ja Hiiumaa lapsed (30,3%). Oluliselt vähem on hambaarsti juurde jõudnud Ida-Viru (24,3%) ja Lääne-Virumaa lapsed (24,3%).

Riik kutsub lapsi ja noori hammaste eest hoolt kandma>>

Üle 177 000 lapse ei ole aga sellel aastal veel kordagi hambaarsti juures käinud. Selleks, et ka need lapsed jõuaksid hambaarsti juurde, on vaja eelkõige vanema tahet ja eeskuju.

Eestis on laste hambaravi riigi poolt tasutud. Ajakirjanduslik eksperiment kinnitas, et kontrolliks võib saada aja isegi samaks päevaks. Samas oli ka kohti, kus tuleb oodata kauem, kuid kiire murega on tohtrid valmis aitama abivajajat ka lühikese etteteatamisega.

Haigekassa: viis müüti hambaravihüvitisest>>

Igal juhul keegi abita ei jää, ning ka suvel maal olles võib selle käigu ette võtta ja valida endale lähim hambaarst, kel vabu aegu pakkuda. Riigi toel laste hambaravi pakkuvad kliinikud leiab Eesti Haigekassa kodulehelt.

Lapse hammaste tervis on vanema südametunnistusel

Olulisel kohal on ennetus ehk regulaarne kontroll vähemalt kord aastas. Kõige olulisem on aga igapäevane suuhügieeni eest hoolitsemine.

Väiksemate laste puhul vajavad lapsed hambaid pestes vanemate abi, suuremad eelkõige eeskuju. Reegel on, et hambaid tuleb pesta kaks korda päevas kaks-kolm minutit. Pärast hambapesu peaks pasta välja sülitama, aga mitte suud loputama, sest siis on pasta mõju suurem.

Terviseamet: elavhõbedat sisaldavaid hambaplomme tasub vältida>>

Täiskasvanud ja lapsed, kellel on suus juba jäävhambad, peaksid enne hammaste pesemist kasutama ka hambaniiti.

Hambaharja valides on oluline leida just soft märgistusega hambahari, seda selleks, et igemed ja hambakaelad liiga tugevatest harjastest kannatada ei saaks.

"Tugev hammaste harjamine võib tulevikus kurvalt kätte maksta, sest siis võivad tagajärjeks olla paljastunud hambakaelad ja tundlikud hambad, tänu millele võib isegi jäätise söömine või külmema õhu sisse hingamine valulikkust põhjustada", räägib Kõiv.

Esimene visiit hambaarsti juurde tuleks teha siis, kui esimesed hambad on lõikunud või hiljemalt lapse kolme aastaseks saamisel.

"Oluline on vältida olukorda, kus esimese hambaarsti visiidi põhjuseks on valu, see võib jätta negatiivse mälestuse, mis ei taha kuidagi meelest minna", ütleb Kõiv.

Edaspidi peaks kontrollis käima iga kuue kuu järel. Suutervise huvides tuleb jälgida ka söömissagedust ja söögi-joogi tervislikkust ning jätma söögikordade vahele vähemalt kolm tundi pausi. Lapsed võiksid süüa rohkelt tooreid puu- ja juurvilju ning vähese suhkrusisaldusega toite ning janu korral juua vett. Teisi jooke on soovituslik juua söögikorra ajal.

2018. aastal läbi viidud 3-, 6- ja 12-aastaste Eesti laste suutervise uuring näitas, et kolmeaastaste laste seas oli tervete hammastega lapsi 71% ehk kaarieseravi vajas 29% lastest.

Hambaarstilt tuleks küsida proteeside ohutust tõendavat kinnituskirja>>

Kuueaastaste hulgas oli tervete piimahammastega lapsi 28% ning 58%-l lastest olid piimahammastes kohest ravi vajavad hambaaugud.

Kaheteistkümneaastaste seas oli tervete hammastega lapsi 32%, sh tervete jäävhammastega 39%.

Hambaravi 2018. aastal

Eestis elab veidi üle miljoni täiskasvanu, kellest vaid 21% kasutas möödunud aastal hambaravihüvitist. See on selge märk sellest, et vaatamata üle 11 miljoni euro maksumaksja raha laiali jagamisest on hambaravihüvitis Eesti inimestele jätkuvalt raskesti kättesaadav.

Hambaarsti juures
© Sputnik / Кирилл Брага

49 miljonit eurot tasus haigekassa inimeste hambaravi eest.

23,1 miljonit eurot suunas haigekassa laste hambahaiguste ennetusse ja 290 000 eurot suutervise edendusse.

62% 3–19-aastastest lastest käis hambaarsti juures.

85% elanikest jäi viimase hambaarsti külastusega rahule.

Üle 310 hambaravikabinetis üle Eesti saab kasutada täiskasvanute hambaravihüvitist.

223 000 täiskasvanud inimese hambaravihüvitise eest tasus haigekassa kokku üle 11 miljoni euro.

62
Tagid:
laps, Hambaarstide Liit, hambaarst
Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik, illustreeriv foto

Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik

(Uuendatud 18:45 18.12.2019)
Mitusada tuntud kaubamärkide all tegutsevat ketiapteeki peatas protestimärgina ähvardava apteegireformi vastu täna oma töö.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Nii demonstreerisid ketiapteegid juba nüüd eestimaalastele 2020. aasta aprilliks kavandatud apteegireformi elluviimise võimalikke tagajärgi.

Sajad Apotheka, Benu, Euroapteegi ja Südameapteegi kaubamärgi all tegutsevad apteegid peatasid kolmapäeval, 18. detsembril oma töö kella kahest päeval kuni neljapäeva, 19. detsembrini. Erandiks on valveapteegid, mis teevad oma uksed lahti kell 20.

"Nimelt nii hakkab apteegivõrk pärast reformi välja nägema ja riigi vaatenurgast piisab sellest Eestis apteegiteenuste osutamiseks," seisab kirjas 293 apteeki esindava Eesti Apteekide Ühenduse avalduses.

"Kuna poliitikud on andnud sõnumi, et Eestis piisab 200 apteegist ja 300 apteeki võib sulgeda, ilma et sellest apteegiteenus ja ravimite kättesaadavus kannataks, siis on nad sellega vastutuse endale võtnud," ütles ühendus juht Timo Danilov, viidates teisipäevasele hääletusele riigikogus, edastab ERR.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et reformi mõte seisneb selles, et apteegid viia apteegid välja suurte hulgimüüjate mõju alt, kuhu praegu kuulub kaks kolmandikku kõigist Eesti apteekidest. Pool aastat enne reformi jõustumist vastab uutele nõudmistele täiel määral ainult 170 apteeki, sega vaid kolmandik nende üldarvust.

Sulgemine ähvardab ühtekokku 329 apteeki, millest 250 asuvad alla 4000 elanikuga väikelinnades.

Ketiapteegid pakkusid välja kompromissettepaneku, lubades mitte avada uusi apteeke juhul, kui neil lubatakse juba olemasolevad apteegid enda omandusse jätta. Proviisorid selle ettepanekuga ei nõustunud, kuid teatasid valmisolekust läbirääkimisteks.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Eesti, streik, reform, apteek, tervis
Samal teemal
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Apteegid kasvatasid eelmisel aastal käivet
Apteegid võivad patsiente videosilla teel nõustada
Peaminister: tervise ees oleme kõik võrdsed
Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest, illustreeriv foto

Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest

(Uuendatud 10:09 17.12.2019)
Nelja aasta jooksul on ravimite rahastus kasvanud enam kui 64 miljoni euro võrra. Eelkõige tuleb see uute innovaatiliste ravimite lisandumisest haigekassa loeteludesse, aga ka kasvavast nõudlusest.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. See summa katab ka uued lisanduvad valdkonnad, mida alates 2019. aastast rahastab haigekassa (vaktsiinid, HIV infektsiooni ravimid jms).

2019. aastal kulub haigekassal soodusravimite hüvitamisele 145 miljonit eurot ja haiglaravimitele 73 miljonit eurot. Selle raha eest saavad apteegist soodusravimeid 860 000 inimest ning haiglaravimeid ligi 25 000 patsienti, teatab Haigekassa

Kuigi ravimite rahastus on aasta aastalt kasvanud, kulub ka inimestel üha rohkem raha ravimite peale. Paljuski on see tingitud inimeste valikust ravimi ostmisel.

Tulenevalt valikust on inimestel võimalik ainuüksi ühe ravimi pealt säästa kümneid eurosid aastas. Eesti inimeste ravimiarved väheneksid kolmandiku jagu, kui nad ostaksid odavamaid sama toimeainega ravimeid.

Piirhinnast kallimate ravimite ostmine on jätkuvalt liiga suur ja kasvab koos ravimikasutuse tõusuga. Eelmisel aastal maksid inimesed 14,6 miljoni euro eest kinni ravimite piirhindu ületavaid summasid, näitab statistika. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on üle makstud 11,2 miljonit eurot. 

Geneeriliste ravimite tootjad peavad enne turule tulekut uuringutega tõestama, et nende toimeaine on täpselt samad nagu originaalravimil.

Originaalravimi ainus eelis geneerilise ravimi ees ongi see, et tema kaubamärk on ostjatele juba tuttav ning seetõttu usaldab tarbija seda rohkem. Nõuded ravimite toimele on täpselt samad.

Apteekritel on kohustus pakkuda inimesele toimeainepõhise retsepti korral soodsaimat ravimit. Haigekassa tegi eelmise aasta põhjal arstiabi uuringu, kust selgus, et lausa kümnest inimesest neljale ei pakuta toimeainepõhist retsepti.

Inimesed ei ole alati oma võimalustest teadlikud, seega on apteekritel meie ühise raviraha kokkuhoidmisel jätkuvalt väga suur roll.

Tervishoid on valitsuse üks olulisemaid prioriteete, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Inimestele tuletab Haigekassa veelkord meelde, et haigust ravib ravimi toimeaine, mitte kaubamärk. Kõik sama toimeainega ravimid toimivad ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.

Sputnik Eesti on kirjutanud, Haigekassa nõuab igal aastal tagasi miljoneid tervishoiuteenuste eest makstud eurosid. Sellest teatas kassa pressiteenistus märkides, et taolised tegevused on seotud põhjendamatute ravikindlustuskuludega.

Enamik selliseid nõudeid esitatakse nende vastu, kes on teise inimese tervisele kahju tekitanud. Haigekassal tuleb tihti nõuda tagasimakseid ka inimestelt, kellele on alusetult makstud ravikindlustushüvitisi. Enamasti on need haigushüvitised ehk hüvitised haiguslehel oldud päevade eest.

Tagasinõudeid võidakse esitada ka tervishoiuasutustele, kus arstid on osutanud alusetult tervishoiuteenuseid, esitanud valeandmeid või väljastanud valesti haiguslehti või retseptiravimeid.

Lugege lisaks: 

Tagid:
tervishoid, hüvitis, Eesti Haigekassa, ravim, apteek
Samal teemal
Sotsiaalministeeriumis valmib must stsenaarium perearstide patsientidele
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Eesti liitub rahvusvahelise ravimite ehtsuse kontrolliga
Kas ravimiseaduse muutmine päästaks Eesti apteegid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega