Epidemioloog nimetas häbiasjaks, et Euroopas leetritesse surrakse
(Uuendatud 13:54 15.04.2019)
Omaaegse tuntud epidemioloogi Gennadi Oništšenko hinnangul eksisteerivad "imporditud" leetriviirused, mis veel kord tõestab vaktsineerimise järjepideva täiustamise ja massilise rakendamise vajalikkust.TALLINN, 15. aprill — Sputnik. Euroopale on häbiks, et juba 72 inimest on leetritesse surnud, samas kui on olemas tõhus kaitse selle haiguse vastu. Nõnda väitis Riigiduuma saadik, meditsiinidoktor, professor, omaaegne epidemioloog ning Venemaa Föderatsiooni peasanitaararst Gennadi Oništšenko Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud videosillas Moskva – Tallinn – Tbilisi – Nur-Sultan.
©
Sputnik / Вадим Анцупов
Videosillas Moskva – Tallinn – Tbilisi – Nur-Sultan
Probleemi saab vaktsineerimise abil lahendada, selles mõttes on Nõukogude Liidu kogemus võitluses leetritega vägagi kõnekas.
Oništšenko sõnul tehti NSV Liidu aastatel ära ulatuslik töö laste immuniseerimisel, mis viis probleemi tegeliku lahendamiseni. Aga juba aastakümne jagu hiljem on mure tagasi tulnud.
Rekordilises leetrite epideemias on süüdi "uue ebausu" lipukandajad >>
Tema sõnul sündis NSV Liidus 2,4 miljonit last ja kõik nad põdesid vaktsineerimiseelsel ajajärgul leetreid. 1960. aastate hakul algas leetrite likvideerimine, ilmus määrus massilise immuniseerimise läbiviimise kohta.
"Tulemus saavutati kiiresti, kuid aastail 1973–1975 kerkis küsimus revaktsineerimisest, kuna vaktsineeritute hulgas ilmnes uusi haigestumisjuhtumeid," tunnistas Oništšenko.
Ilmnesid "imporditud" leetrite vormid, mis tõestab veel kord vaktsineerimise pideva täiustamise hädavajalikkust. Ta teatas, et tänu suurele tõenõususele leetrite "eksportimiseks" teistest riikidest, kus vaktsineerimisel ei ole massilist iseloomu, on Venemaal vastu võetud eraldi riiklik "ennetusliku" immuniseerimise programm võõrtööliste jaoks.
Oništšenko pressikonverentsi teemaks oli "Müdid leetritest ja kogu tõde vaktsineerimise kohta: mis ähvardab Euroopat ja SRÜ riike."
Leetrid kujutavad endast väga kõrge nakatumisriskiga ägedat nakkushaigust, haiguse tüsistused võivad paljudel juhtudel olla eluohtlikud. Et haiguse levikut ennetada, on tarvis väga kõrget vaktsineerituse taset.
Euroopas on hüppeliselt kasvanud leetritesse haigestumine >>
Nagu Sputnik Eesti on teatanud, on leetritesse haigestumine saavutanud Euroopas viimase kümne aastaga ajaloolise maksimumi.
Euroopa haiguste kontrolli ja ennetuskeskus väidab, et leetrite puhang on seotud ülemaailmse vaktsineerimistaseme langusega nõutavalt 90–95%-lt 78 %-ni. Samas on leetrid üheks kõige sadedasemaks kuni 5-aastaste laste suremuse põhjuseks.
Tagid:
- Samal teemal
- Euroopa riigid mures leetrite leviku pärast
Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik
(Uuendatud 18:45 18.12.2019)
Mitusada tuntud kaubamärkide all tegutsevat ketiapteeki peatas protestimärgina ähvardava apteegireformi vastu täna oma töö.TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Nii demonstreerisid ketiapteegid juba nüüd eestimaalastele 2020. aasta aprilliks kavandatud apteegireformi elluviimise võimalikke tagajärgi.
Sajad Apotheka, Benu, Euroapteegi ja Südameapteegi kaubamärgi all tegutsevad apteegid peatasid kolmapäeval, 18. detsembril oma töö kella kahest päeval kuni neljapäeva, 19. detsembrini. Erandiks on valveapteegid, mis teevad oma uksed lahti kell 20.
"Nimelt nii hakkab apteegivõrk pärast reformi välja nägema ja riigi vaatenurgast piisab sellest Eestis apteegiteenuste osutamiseks," seisab kirjas 293 apteeki esindava Eesti Apteekide Ühenduse avalduses.
"Kuna poliitikud on andnud sõnumi, et Eestis piisab 200 apteegist ja 300 apteeki võib sulgeda, ilma et sellest apteegiteenus ja ravimite kättesaadavus kannataks, siis on nad sellega vastutuse endale võtnud," ütles ühendus juht Timo Danilov, viidates teisipäevasele hääletusele riigikogus, edastab ERR.
Sputnik Eesti on kirjutanud, et reformi mõte seisneb selles, et apteegid viia apteegid välja suurte hulgimüüjate mõju alt, kuhu praegu kuulub kaks kolmandikku kõigist Eesti apteekidest. Pool aastat enne reformi jõustumist vastab uutele nõudmistele täiel määral ainult 170 apteeki, sega vaid kolmandik nende üldarvust.
Sulgemine ähvardab ühtekokku 329 apteeki, millest 250 asuvad alla 4000 elanikuga väikelinnades.
Ketiapteegid pakkusid välja kompromissettepaneku, lubades mitte avada uusi apteeke juhul, kui neil lubatakse juba olemasolevad apteegid enda omandusse jätta. Proviisorid selle ettepanekuga ei nõustunud, kuid teatasid valmisolekust läbirääkimisteks.
Lugege lisaks:
Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest
(Uuendatud 10:09 17.12.2019)
Nelja aasta jooksul on ravimite rahastus kasvanud enam kui 64 miljoni euro võrra. Eelkõige tuleb see uute innovaatiliste ravimite lisandumisest haigekassa loeteludesse, aga ka kasvavast nõudlusest. TALLINN, 17. detsember — Sputnik. See summa katab ka uued lisanduvad valdkonnad, mida alates 2019. aastast rahastab haigekassa (vaktsiinid, HIV infektsiooni ravimid jms).
2019. aastal kulub haigekassal soodusravimite hüvitamisele 145 miljonit eurot ja haiglaravimitele 73 miljonit eurot. Selle raha eest saavad apteegist soodusravimeid 860 000 inimest ning haiglaravimeid ligi 25 000 patsienti, teatab Haigekassa.
Kuigi ravimite rahastus on aasta aastalt kasvanud, kulub ka inimestel üha rohkem raha ravimite peale. Paljuski on see tingitud inimeste valikust ravimi ostmisel.
Tulenevalt valikust on inimestel võimalik ainuüksi ühe ravimi pealt säästa kümneid eurosid aastas. Eesti inimeste ravimiarved väheneksid kolmandiku jagu, kui nad ostaksid odavamaid sama toimeainega ravimeid.
Piirhinnast kallimate ravimite ostmine on jätkuvalt liiga suur ja kasvab koos ravimikasutuse tõusuga. Eelmisel aastal maksid inimesed 14,6 miljoni euro eest kinni ravimite piirhindu ületavaid summasid, näitab statistika. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on üle makstud 11,2 miljonit eurot.
Geneeriliste ravimite tootjad peavad enne turule tulekut uuringutega tõestama, et nende toimeaine on täpselt samad nagu originaalravimil.
Originaalravimi ainus eelis geneerilise ravimi ees ongi see, et tema kaubamärk on ostjatele juba tuttav ning seetõttu usaldab tarbija seda rohkem. Nõuded ravimite toimele on täpselt samad.
Apteekritel on kohustus pakkuda inimesele toimeainepõhise retsepti korral soodsaimat ravimit. Haigekassa tegi eelmise aasta põhjal arstiabi uuringu, kust selgus, et lausa kümnest inimesest neljale ei pakuta toimeainepõhist retsepti.
Inimesed ei ole alati oma võimalustest teadlikud, seega on apteekritel meie ühise raviraha kokkuhoidmisel jätkuvalt väga suur roll.
Inimestele tuletab Haigekassa veelkord meelde, et haigust ravib ravimi toimeaine, mitte kaubamärk. Kõik sama toimeainega ravimid toimivad ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.
Sputnik Eesti on kirjutanud, Haigekassa nõuab igal aastal tagasi miljoneid tervishoiuteenuste eest makstud eurosid. Sellest teatas kassa pressiteenistus märkides, et taolised tegevused on seotud põhjendamatute ravikindlustuskuludega.
Enamik selliseid nõudeid esitatakse nende vastu, kes on teise inimese tervisele kahju tekitanud. Haigekassal tuleb tihti nõuda tagasimakseid ka inimestelt, kellele on alusetult makstud ravikindlustushüvitisi. Enamasti on need haigushüvitised ehk hüvitised haiguslehel oldud päevade eest.
Tagasinõudeid võidakse esitada ka tervishoiuasutustele, kus arstid on osutanud alusetult tervishoiuteenuseid, esitanud valeandmeid või väljastanud valesti haiguslehti või retseptiravimeid.
Lugege lisaks:
Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus
(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.Austatud lugejad!
Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.
Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.
Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.
Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.
Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.
Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada.
Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.
Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.
Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.
Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.
Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.
Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.
Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!
Lugupidamisega,
Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja