Vaktsineerimist papilloomviiruse vastu vajavad ka poisid, illustreeriv foto

Vaktsineerimist papilloomviiruse vastu vajavad ka poisid

256
(Uuendatud 09:44 02.02.2019)
Eesti arstid usuvad, et riikliku papilloomiviiruse vaktsineerimisprogrammi laiendamine aitaks ära hoida selle nakkuse põhjustatud uute vähihaiguste tekkimist.

TALLINN, 2. veebruar — Sputnik, Angelina Mandrõka. Soome tervishoiu ja sotsiaalarengu ministeerium (THL) soovitab lülitada poisslapsed inimese papilloomviiruse (HPV) vastu vaktsineerimise programmi. Praegu hõlmab see vaktsineerimiskava ainult tütarlapsi.

Spetsialistide arvates aitaks meessoo esindajate kohustuslik vaktsineerimine ennetada mitmeid nakkustest tingitud vähkihaigestumisi. Sellest teavitab Soome riiklik ringhäälingukomanii YLE.

Ekspert: vaktsineerimisvastaste hääl on tehislikult võimendatud >>

Sputnik Eesti käis uurimas, kuidas on lood HPV-vastase vakstineerimisega Eestis. Nagu portaalile antud intervjuus selgitas Narva haigla erakorralise meditsiini kliiniku juhataja Pille Letjuka, on inimese papilloomviirus vähieelsete seisundite põhjustajaks nii naiste kui ka meeste puhul. Ja vaatamata arstiteaduse, sealhulgas vähiravi arengule on haigust alati kergem ennetada kui ravida.

"Seetõttu olen ma arstina ka poisslaste vaktsineerimise poolt. Seda enam, et vaktsinerimine on ohutu ning selle tõhusus on tõestatud," ütleb doktor Letjuka.

Samas aga, märgib spetsialist, sõltub meditsiinis paljugi (ja mitte ainult Eestis) riigi majanduslikest võimalustest. Kuna umbes 80% HVP-st põhjustatud vähkihaigestumistest ilmneb naistel, on Eestis nimelt õrnem sugupool võetud vastavasse vaktsineerimisprogrammi. Poisid jäid samas "ukse taha".

Viirus levib sugulisel teel

Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarst Arnolt Persidski on samuti Soome kolleegidega sama meelt ja kinnitab, et inimese papilloomviiruse vastu tuleb kindlasti vaktsineerida mitte ainult tütarlapsi, vaid ka poisse.

"Viimased uuringud on näidanud vaktsineerimise tõhusust eesnäärmevähi, pärasoolevähi ja teiste meestel esinevate vähkide ennetamiseks," märkis doktor Persidski.

Viirus kandub edasi peamiselt sugulisel teel. Tänapäeval on maailmas teada sadakond erinevat selle nakkuse viirustüve, millest 40 on haigusttekitavad. Suurem osa neist haigusetekitajaist põhjustab healoomulisi nahamuutusi (tüükaid) ja limaskestamuutusi (teravaid tüükaid ehk kondüloome). Kuid teatud viirusetüved võivad viia suguelundite ja suuõõne pahaloomuliste kasvajate arenemiseni.

Üle 80% HPV-st põhjustatud vähijuhtudest langeb õrnema sugupoole osaks, mispuhul kõige levinumaks on neil puhkudel emakakaelavähk.

Eesti statistika on masendav

Residentarsti Aleksandra Rautio sõnul sageneb emakakaelavähki haigestumine Eestis aasta-aastalt. Ta nentis, et hoolimata käivitatud sõeluuringute programmist (riigi elanikkonna ulatuslik jälgimine) on kõnealune haigestumise määr Eestis neli korda kõrgem kui Soomes ja kaks korda kõrgem kui teistes Põhjamaades.

Врач общей практики Александра Раутио
© Фото : из личного архива Александры Раутио
Residentarst Aleksandra Rautio

Nii diagnoositi Eestis ülemöödunud aastal uusi emakakaelavähki haigestumise juhtumeid 180 naisel, kellest 70 olid diagnoosimise ajal alla 50-aastased. Suremus sellesse haigusse ulatub ligikaudu 70–80 juhtumini aastas.

"Meessoo esindajate vaktsineerimine aitab vähendada viiruse levikut, kaitstes tulevikus suurt hulka neide ja naisi. Seetõttu on mõnedes riikides selle nakkuse vastane vaktsineerimine ka poistele kohustuslik," ütles doktor Rautio.

Eestis aga vaktsineeritakse riikliku immuniseerimisprogrammi raames aastail 2018–2019 tasuta kõik tütarlapsed vanuses 12–14 eluaastat. Selleks oli riigil ostetud üheksavalentne vaktsiin Gardasil 9.

Järgmise aasta jaanuarist hakatakse vaktsineerima ainult 12-aastaseid tüdrukuid. Vaktsineerimiskuur kätkeb endas kaks annust vaktsiini, millest teine tuleb manustada vähemalt kuus kuud või hiljemalt 13 kuud pärast esimest.

Vaktsineerimine toimub koolide arstikabinettides üksnes lapsevanemate nõusolekul. Teavitus sellest saabub umbes nädal enne soovitatud protseduuri. Soovi korral võib pöörduda oma perearsti poole ja teha vaktsineerimine tema juures.

Vaktsineerida võib, kuid pole kohustuslik

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik tegu – igaüks otsustab ise, kas seda teha või mitte. Lapsevanem peab oma lapse vaktsineerimiseks nõusoleku andma. Perearst Konstantin Ivanov on varem märkinud, et viimasel ajal on "moodi" läinud mitte vaktsineerida.

"Vahel ei tohi vaktsineerida meditsiinilistel kaalutlustel, kuid kõige sagedamini on sellest keeldumise põhjuseks tohutu vaktsineerimisvastane kampaania, mis levib mitmetes veebikanalites ja meedias," toonitas doktor Ivanov.

Tema sõnul ei väsi arstid selgitamast, milleni vaktsineerimisest keeldumine viia võib, ent riigi suhtumine sellesse jätab paremat soovida, kuna kogu vastutuse koorem langeb meedikute õlgadele.

Aja jooksul võib HPV-st tingitud haigus ise üle minna

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel levib inimese papilloomviirus (HPV) kergesti inimeselt inimesele naha või limaskestade kokkupuutel, näiteks suguakti, puudutuste, suudluste korral.

Papilloomviirus tungib läbi nahakahjustuste ja põhjustab tüügaste teket. Täiskasvanud inimestel võivad teatud tüüpi viirused põhjustada tüügaste või teravate kondüloomide kujunemist suguelunditel.

Paljud HPV liigid probleeme ei tekita. Nakkus möödub tavaliselt iseenesest, ilma igasuguse sekkumiseta mõne kuuga ja ligikaudu 90% kahe aasta jooksul pärast nakatumist. Mõningane osa teatud kindlat tüüpi HPV-ga saadud nakkust aga võib alles jääda ja vähiks areneda.

Põhilised tegurid, mis soodustavad HPV-nakkust ja emakakaelavähi arengut, on varajane suguelu algus, suur hulk seksipartnereid, suitsetamine (suitsetajatel on haiguse kujunemisrisk kõrgem), immuunsuspuudulikkus ja teised, sugulisel teel levivad haigused.

HPV vastu vaktsineerimine on alaealiste ja noorte naiste puhul põhiline usaldusväärne ennetusviis. Enne suguelu alustamist tehtud vaktsineerimine on väga tõhus. Vaktsineeritus ei asenda PAP-testi – kontrollimiseks tuleb seda teha ka vaktsineeritud naistel.

256
Tagid:
HPV, vaktsineerimine, lapsed, Eesti, tervis
Samal teemal
Peaminister: tervise ees oleme kõik võrdsed
Suurimad ohud tervishoius on mürgistus ja epideemia
Enne kooli tuleks üle vaadata lapse vaktsineerimiskalender
Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik, illustreeriv foto

Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik

(Uuendatud 18:45 18.12.2019)
Mitusada tuntud kaubamärkide all tegutsevat ketiapteeki peatas protestimärgina ähvardava apteegireformi vastu täna oma töö.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Nii demonstreerisid ketiapteegid juba nüüd eestimaalastele 2020. aasta aprilliks kavandatud apteegireformi elluviimise võimalikke tagajärgi.

Sajad Apotheka, Benu, Euroapteegi ja Südameapteegi kaubamärgi all tegutsevad apteegid peatasid kolmapäeval, 18. detsembril oma töö kella kahest päeval kuni neljapäeva, 19. detsembrini. Erandiks on valveapteegid, mis teevad oma uksed lahti kell 20.

"Nimelt nii hakkab apteegivõrk pärast reformi välja nägema ja riigi vaatenurgast piisab sellest Eestis apteegiteenuste osutamiseks," seisab kirjas 293 apteeki esindava Eesti Apteekide Ühenduse avalduses.

"Kuna poliitikud on andnud sõnumi, et Eestis piisab 200 apteegist ja 300 apteeki võib sulgeda, ilma et sellest apteegiteenus ja ravimite kättesaadavus kannataks, siis on nad sellega vastutuse endale võtnud," ütles ühendus juht Timo Danilov, viidates teisipäevasele hääletusele riigikogus, edastab ERR.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et reformi mõte seisneb selles, et apteegid viia apteegid välja suurte hulgimüüjate mõju alt, kuhu praegu kuulub kaks kolmandikku kõigist Eesti apteekidest. Pool aastat enne reformi jõustumist vastab uutele nõudmistele täiel määral ainult 170 apteeki, sega vaid kolmandik nende üldarvust.

Sulgemine ähvardab ühtekokku 329 apteeki, millest 250 asuvad alla 4000 elanikuga väikelinnades.

Ketiapteegid pakkusid välja kompromissettepaneku, lubades mitte avada uusi apteeke juhul, kui neil lubatakse juba olemasolevad apteegid enda omandusse jätta. Proviisorid selle ettepanekuga ei nõustunud, kuid teatasid valmisolekust läbirääkimisteks.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Eesti, streik, reform, apteek, tervis
Samal teemal
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Apteegid kasvatasid eelmisel aastal käivet
Apteegid võivad patsiente videosilla teel nõustada
Peaminister: tervise ees oleme kõik võrdsed
Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest, illustreeriv foto

Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest

(Uuendatud 10:09 17.12.2019)
Nelja aasta jooksul on ravimite rahastus kasvanud enam kui 64 miljoni euro võrra. Eelkõige tuleb see uute innovaatiliste ravimite lisandumisest haigekassa loeteludesse, aga ka kasvavast nõudlusest.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. See summa katab ka uued lisanduvad valdkonnad, mida alates 2019. aastast rahastab haigekassa (vaktsiinid, HIV infektsiooni ravimid jms).

2019. aastal kulub haigekassal soodusravimite hüvitamisele 145 miljonit eurot ja haiglaravimitele 73 miljonit eurot. Selle raha eest saavad apteegist soodusravimeid 860 000 inimest ning haiglaravimeid ligi 25 000 patsienti, teatab Haigekassa

Kuigi ravimite rahastus on aasta aastalt kasvanud, kulub ka inimestel üha rohkem raha ravimite peale. Paljuski on see tingitud inimeste valikust ravimi ostmisel.

Tulenevalt valikust on inimestel võimalik ainuüksi ühe ravimi pealt säästa kümneid eurosid aastas. Eesti inimeste ravimiarved väheneksid kolmandiku jagu, kui nad ostaksid odavamaid sama toimeainega ravimeid.

Piirhinnast kallimate ravimite ostmine on jätkuvalt liiga suur ja kasvab koos ravimikasutuse tõusuga. Eelmisel aastal maksid inimesed 14,6 miljoni euro eest kinni ravimite piirhindu ületavaid summasid, näitab statistika. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on üle makstud 11,2 miljonit eurot. 

Geneeriliste ravimite tootjad peavad enne turule tulekut uuringutega tõestama, et nende toimeaine on täpselt samad nagu originaalravimil.

Originaalravimi ainus eelis geneerilise ravimi ees ongi see, et tema kaubamärk on ostjatele juba tuttav ning seetõttu usaldab tarbija seda rohkem. Nõuded ravimite toimele on täpselt samad.

Apteekritel on kohustus pakkuda inimesele toimeainepõhise retsepti korral soodsaimat ravimit. Haigekassa tegi eelmise aasta põhjal arstiabi uuringu, kust selgus, et lausa kümnest inimesest neljale ei pakuta toimeainepõhist retsepti.

Inimesed ei ole alati oma võimalustest teadlikud, seega on apteekritel meie ühise raviraha kokkuhoidmisel jätkuvalt väga suur roll.

Tervishoid on valitsuse üks olulisemaid prioriteete, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Inimestele tuletab Haigekassa veelkord meelde, et haigust ravib ravimi toimeaine, mitte kaubamärk. Kõik sama toimeainega ravimid toimivad ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.

Sputnik Eesti on kirjutanud, Haigekassa nõuab igal aastal tagasi miljoneid tervishoiuteenuste eest makstud eurosid. Sellest teatas kassa pressiteenistus märkides, et taolised tegevused on seotud põhjendamatute ravikindlustuskuludega.

Enamik selliseid nõudeid esitatakse nende vastu, kes on teise inimese tervisele kahju tekitanud. Haigekassal tuleb tihti nõuda tagasimakseid ka inimestelt, kellele on alusetult makstud ravikindlustushüvitisi. Enamasti on need haigushüvitised ehk hüvitised haiguslehel oldud päevade eest.

Tagasinõudeid võidakse esitada ka tervishoiuasutustele, kus arstid on osutanud alusetult tervishoiuteenuseid, esitanud valeandmeid või väljastanud valesti haiguslehti või retseptiravimeid.

Lugege lisaks: 

Tagid:
tervishoid, hüvitis, Eesti Haigekassa, ravim, apteek
Samal teemal
Sotsiaalministeeriumis valmib must stsenaarium perearstide patsientidele
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Eesti liitub rahvusvahelise ravimite ehtsuse kontrolliga
Kas ravimiseaduse muutmine päästaks Eesti apteegid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega